The discourse particles nu(h) and no(h) in Courland Livonian

Abstract

This article analyses the use of the Courland Livonian discourse particles nu and no and their aspirated forms nu^h and no^h. As these particles have received little attention so far, the study combines a brief overview of dictionary descriptions with an empirical analysis based on 17 recordings of semi-structured interviews from the Archives of Estonian Dialects and Kindred Languages (AEDKL). The analysis focuses on particle frequency, and sentence types and clausal positions the particles occur in. The results show that the non-aspirated forms are considerably more frequent than the aspirated ones. Declarative sentences are the most common context for all four particles. Clause-initial position predominates, followed by clause-internal position, while the particle no^h occurs equally often in both. The aspirated forms frequently occur adjacent to pauses, which may explain the development of aspiration in the first place.

Kokkuvõte. Marili Tomingas: Diskursusepartiklid nu(h) ja no(h) Kuramaa liivi keeles. Käesolev artikkel keskendub Kuramaa liivi diskursusepartiklite nu ja no analüüsile, mida kasutatakse sarnastes kontekstides. Lisaks esinevad ka aspiratsiooniga vormid nu^h ja no^h. Artiklis antakse esmalt ülevaade nende varase­ matest kirjeldustest sõnaraamatutes ja seejärel analüüsitakse nende kasutust suulise liivi keele andmestiku põhjal. Empiirilises analüüsis vaadeldakse nende üldist esinemissagedust, seotust pausidega, paiknemist lausungites ning lausetüüpe, milles need esinevad. Empiiriline uurimismaterjal põhineb kuue Kuramaa liivi emakeelse kõneleja salvestistel, mis pärinevad Tartu Ülikooli eesti murrete ja sugulaskeelte arhiivist. Kokku kasutati analüüsis 17 salvestist kogu­ pikkusega ligikaudu 7 tundi ja 13 minutit. Materjali analüüsimiseks on kasu­ tatud deskriptiivset meetodit, et esinemissageduste ja näidete abil kirjeldada partiklite kasutuse peamiseid tendentse. Tulemused näitavad, et aspiratsioonita vorme kasutatakse sagedamini kui aspiratsiooniga vorme. Kõigi nelja partikli puhul on kõige tavalisem kasutuskontekst väitlaused. Enamiku partiklite puhul on kõige sagedasem paiknemine lausungi alguses, millele järgneb paiknemine lausungi keskel. Erandiks on partikkel no^h, mille puhul oli andmestikus võrdselt nii lausungi alguses kui ka keskel paiknemist. Aspiratsiooniga vormid esinesid sagedamini koos pausidega, mis on tõenäoliselt olnud ka aspiratsiooni tekkimise algpõhjuseks.