Teadmise esiletulemine võõrkeeletunni multimodaalses suhtluses

Abstract

Keeletunni diskursusel on kindel eesmärk – omandada uusi teadmisi ja oskusi sihtkeele kohta. Sellises suhtlussituatsioonis osaleb tavaliselt rohkem kui kaks inimest. Nii on õpetaja üheks peamiseks ülesandeks koordineerida osalejate tegevust võimalikult tõhusal moel ning saada sel viisil tagasisidet õpilaste teadmiste kohta. Eesmärgi saavutamiseks ja kõikide osaliste koostöö sujumiseks kehtivad tunnis suhtlusnormid. Need aga mõjutavad osalejate sõnaliste, prosoodiliste ja kehaliigutuslike modaalsuste kasutamist. Artikkel käsitleb juhtumit, kus õpilased soovivad teadmisi väljendada, kuid nende tegevust piirab suhtlusnorm – ühe õpilase vastamisõigus. Analüüsi aluseks olev videolõik on filmitud kõrgkooli loengus, kus õpiti eesti keelt võõrkeelena. Diskursusanalüüsi ja mikroetnograafilise lähenemise kombineerimisel saadud tulemused näitavad, et vaatlusalused õpilased leiavad viisi, kuidas oma teadmisest ning vastamisvalmidusest märku anda. Õpilased kasutavad selleks peamiselt liigutuslikke modaalsusi. Üks õpilane väljendab normile allumisest tulenevat pinget, mis avaldub üksnes mitmesugustes kehaliigutustes. Õpilaste tegevus annab õpetajale olulist teavet, kuidas suhtlust juhtida.