Sõnaharuldusi Heinrich Stahli teostest

Authors

  • Külli Habicht Eesti ja üldkeeleteaduse instituut, Tartu Ülikool
  • Külli Prillop Eesti ja üldkeeleteaduse instituut, Tartu Ülikool

DOI:

https://doi.org/10.12697/jeful.2013.4.3.01

Keywords:

eesti vana kirjakeel, Heinrich Stahl, hapax legomenon, arhailine leksika, tuletised

Abstract

Artiklis tulevad vaatluse alla 17. sajandi kiriklike teoste tõlkija ja keelenormi kujundaja Heinrich Stahli tekstides kasutatud kaheksa haruldast tüvisõna ja seitse tuletist, mis (1) esinevad tema teostes vaid ühe korra (nn hapax legomenon’id), (2) esinevad põhjaeesti kirjakeeles esimest korda just Stahli teostes, (3) ei ole tänapäeva kirjakeeles sellises vormis ja/või tähenduses kasutusel, (4) ei ole otselaenud (alam)- saksa keelest. Käsitluse eesmärgiks on välja tuua Stahli haruldast sõnavara, mis pole tänapäeva eesti keeles enam kas tüve, moodustusviisi või tähenduse poolest läbipaistev. Niisugused lekseemid võimaldavad täpsemat pilguheitu Stahli teoste eripärasele sõnavarale ja selle kasutamise motiividele. Artiklis käsitletud tüvisõnad peegeldavad arhailist sõnavarakihti, mis on enamjaolt rahvakeelne ja võib osaliselt pärineda varasematest, Stahli-eelsetest allikatest. Tuletised avavad lisaks ka mehhanisme, kuidas Stahl on kasutanud teksti vajadustest lähtudes produktiivseid tuletusvõimalusi või toetunud analoogiamallidele. Selline täpseid esinemissagedusi arvestav uurimus on võimalikuks saanud pärast Stahli tekstide korpuse lemmatiseeritud kuju valmimist 2013. aastal.

Rare words from the works of Heinrich Stahl. The article takes a look at 8 stem words and 7 derivations used in the works of Heinrich Stahl, the 17th century translator of religious texts and shaper of language norms. The stem words and derivations discussed in the article (1) only occur once in his texts, (2) first appear in Literary North-Estonian in Stahl’s texts, (3) are not used in Modern Estonian in the same form and/or meaning, (4) are not direct loans from (Low) German. These lexemes reveal the peculiarity of the lexicon of Stahl’s works. Because of their rarity, the lemmatising of such units while coding the corpus of Stahl’s texts has been problematic. These archaic words are not transparent in stem, form or meaning in Modern Estonian. The lexical stems discussed in the article reflect an archaic layer of the lexicon which is mostly vernacular and may partly originate in earlier, pre-Stahl sources. Derivations, in addition to revealing archaic lexicon, also reveal the mechanisms of how Stahl used productive derivation or analogy patterns depending on the demands of the text.

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2013-12-18

How to Cite

Habicht, K., & Prillop, K. (2013). Sõnaharuldusi Heinrich Stahli teostest. Eesti Ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 4(3), 13–36. https://doi.org/10.12697/jeful.2013.4.3.01