Eduard Ahrensi ettepanekud eesti kirjakeele parandamiseks

Abstract

19. sajandi üks väljapaistvamaid eesti keele uurijaid pastor Eduard Ahrens pidas oma keelelise tegevuse peaeesmärgiks uuendada eesti kirjakeelt. Ta püüdis kirikukogu koosolekutel oma ametivendi reformi möödapääsmatuses korduvalt veenda ning avaldas mitu senist kirjakeelt arvustavat trükist, millest kõige põhjalikum on „Sprachfehler der Ehstnischen Bibel”, mida siinses artiklis analüüsitaksegi. Kõigepealt antakse ülevaade sellest, millist tüüpi vigade kohta tõi Ahrens kõige rohkem näiteid. Seejärel vaadeldakse, kuivõrd vastas tema keeleideaalile järgmiste piibliredaktsioonide sõnastus, s.t kas seal oli kritiseeritud kohti tõlgitud vastavalt Ahrensi soovitusele või mitte. Veanäidete arvust lähtudes osutusid Ahrensi arvates probleemseimateks valdkondadeks morfeemivalik ja sihitise kääne. Järgmised Piibli revideerijad otsustasid mõnes valdkonnas Ahrensist erinevalt (näiteks määruse ja öeldise vormistus, sõnavalik), mõnikord temaga sarnaselt (näiteks käändsõna vormimoodustus, täiendi kasutus). Niisiis muutus eesti kirjakeel tõepoolest nii mõneski küsimuses just selliseks, nagu Ahrens oli soovinud.

Eduard Ahrens’ suggestions for improving the Estonian literary language. One of the most outstanding researchers of Estonian in the 19th century, pastor Eduard Ahrens considered the main goal of his language-related work to be reforming the Estonian literary language. In this article, the most thorough writing among those, “The language mistakes in the Estonian Bible” is analysed. At first, an overview is given about the types of mistakes that Ahrens illustrated with the most examples. Next, it is analysed to which extent the wording of the following Bible versions corresponded to his ideal, i.e. whether the criticised places were translated according to Ahrens’s suggestion or not. Taking into account the number of given examples, Ahrens was most worried about the choise of morphemes and the case of the object. The editors of next Bible versions made their decisions differently from him in some areas (e.g. usage of adverbials and predicates, choice of words) and quite similarly to him in others (e.g. noun morphology, attribute usage). Thus, Estonian literary language transformed exactly in a way Ahrens had wanted to in several areas.