Production of Estonian quantity contrasts by Japanese speakers

  • Einar Meister Institute of Cybernetics, Tallinn University of Technology, Akadeemia tee 21, 12618 Tallinn
  • Rena Nemoto Institute of Cybernetics, Tallinn University of Technology, Akadeemia tee 21, 12618 Tallinn
  • Lya Meister Institute of Cybernetics, Tallinn University of Technology, Akadeemia tee 21, 12618 Tallinn
Keywords: Estonian, Japanese, L2 speech, phonological length, quantity contrasts

Abstract

Estonian and Japanese are quantity languages both exploiting the duration cue to implement phonological contrasts. However, the quantity systems of the two languages are different – Estonian features a three-way quantity contrast while Japanese has a binary contrast. This paper studies how L2 subjects with Japanese-language background (L2-JP) produce the Estonian quantity contrasts. For the acoustic analysis the speech recordings by six L2-JP subjects and 12 native Estonian (L1-EE) subjects were used. The material analyzed consists of read sentences comprising triplets of segmentally identical disyllabic target words in the quantities Q1 (short), Q2 (long) and Q3 (overlong). In their production, the L2-JP subjects successfully produced the Q1/Q2 contrast but failed in contrasting vocalic Q2 and Q3 (CVVCV vs. CVVːCV) oppositions; however, the subjects managed to produce the Q2/Q3 consonantal quantity contrasts (CVCCV vs. CVCːCV). The L2-JP subjects’ segment durations differing from those of the L1-EE subjects, reveal the role of native durational patterns on the acquisition of Estonian quantity oppositions.

Kokkuvõte. Einar Meister, Rena Nemoto, Lya Meister: Eesti välted jaapani emakeelega keelejuhtide häälduses. Eesti ja jaapani keel on kvantiteedikeeled, st mõlemad keeled kasutavad kestust fonoloogiliste vastanduste väljendamiseks. Kvantiteedisüsteemid kahes keeles on siiski erinevad – eesti keelt iseloomustab kolmene vältevastandus, jaapani keeles on kestusvastandus binaarne. Artiklis uuriti eesti väldete hääldust jaapani emakeelega keelejuhtide kõnes ja võrreldi seda eesti emakeelega keelejuhtide hääldusega. Akustiliseks analüüsiks kasutati kuue eesti keelt võõrkeelena kõneleva jaapanlase ja 12 eesti emakeelega keelejuhi etteloetud lausete salvestusi, milles esinesid vältevastandusi kandvad kahesilbilised sõnad. Tulemused näitasid, et jaapani keelejuhid hääldasid kontrastiivselt esma- ja teisevältelisi sõnu, kuid ei eristanud teise- ja kolmandavältelisi vokaalikeskse vastandusega (CVVCV vs CVVːCV) sõnu. Samas hääldasid nad erinevalt teise- ja kolmandavältelisi konsonandikeskse vastandusega (CVCCV vs CVCːCV) sõnu. Leitud segmendikestuste erinevused jaapanlaste ja eestlaste kõnes peegeldavad emakeelsete kestusmustrite erinevusi kahes keeles.

Märksõnad: eesti keel, jaapani keel, aktsendiga kõne, fonoloogiline kestus, välted

Published
2015-12-31