Articulatory properties of Estonian palatalization by Russian L1 speakers

Keywords: palatalization, electromagnetic articulography, segmental duration, Estonian, Russian accent, second language acquisition, Carstens AG501, palatalisatsioon, artikulograafia, vene aktsent, teise keele omandamine

Abstract

We studied the articulatory and temporal properties of Estonian palatalization by Russian L1 Estonian L2 speakers and compared the results to Estonian native speakers. The tongue movement of 24 Russian L1 and 21 Estonian L1 speakers were recorded with an electromagnetic articulograph. The speakers articulated phonologically contrastive word pairs and i-stemmed nouns where the final consonant was palatalized. Previous research has shown that palatalization is generally realized by raising the tongue dorsum towards the hard palate. Consequently, the tongue becomes more anterior and wider. This rising of the tongue also lengthens the duration of the segments. The results showed that Russian L1 speakers’ tongue dorsum was higher and more anterior when palatalizing consonants and the subsequent vowels. Compared to native speakers, their tongue was retracted and lower. Russian L1 speakers’ duration of palatalized consonants and the vowels that preceded them were significantly shorter than in the control group. They did not use duration to differentiate palatalization in word pairs as native speakers do.

Kokkuvõte. Anton Malmi, Pärtel Lippus, Einar Meister: Vene emakeelega kõnelejate Eesti palatalisatsiooni artikulatoorsed ja temporaalsed tunnused. Artiklis uuritakse, kuidas vene emakeelega kõnelejad hääldavad eesti keele palatalisatsiooni. Varasemad uurimused on näidanud, et konsonanti palataliseeritakse keeleselja tõstmisega kõva suulae poole. Sellega kaasneb ka eespoolsem keele asend ja laiem keele jaotus suulaes ning hääliku pikem kestus. Uurimismaterjal koosnes sõnadest, kus palatalisatsioon eristas tähendust ja i-tüvelistest nimisõnadest, mis lõppesid pika palataliseeritud konsonandiga. Testsõnu sisaldavaid lauseid salvestasime elektromagnetartikulograafiga. Katses osales 24 vene emakeelega ja 21 eesti emakeelega kõnelejat. Tulemused näitasid, et vene emakeelega kõnelejate keel oli palataliseerimisele omaselt kõrgemal ja eespoolsem. Eestlastega võrreldes oli nende keel aga madalamal ja tagapoolsem. Vene emakeelega kõnelejad ei kasutanud palatalisatsioonipaarides kestust eristava tunnusena nagu emakeelsed kõnelejad seda teevad. Nende vokaalid ja konsonandid olid palatalsatsioonipaarides ja i-tüvelistes nimisõnades lühemad kui emakeelsetel kõnelejatel.

Downloads

Download data is not yet available.

Metrics (links, shares etc)

Metrics Loading ...
Published
2022-07-05
How to Cite
Malmi, A., Lippus, P., & Meister, E. (2022). Articulatory properties of Estonian palatalization by Russian L1 speakers. Eesti Ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 13(2), 79–118. https://doi.org/10.12697/jeful.2022.13.2.03
Section
Articles