Responses to the internationalisation of higher education in language policies of Estonia and Latvia

Authors

  • Kerttu Kibbermann University of Latvia Faculty of Humanities Visvalža iela 4a–316 LV-1050 Riga

DOI:

https://doi.org/10.12697/jeful.2017.8.1.06

Keywords:

internationalisation of higher education, language policies, state-authored policy-planning documents, medium of instruction, English-medium instruction

Abstract

This paper analyses language policies in higher education in Estonia and Latvia. Both countries are currently in search for a balance between national and international in the sphere of higher education. Higher education in Estonia and Latvia mainly functions in the official languages of the countries, Estonian and Latvian. Yet, the international nature of tertiary education has brought these languages into contact with others, mostly English and Russian. The paper seeks to find out how the relationship of internationalisation and language is construed in state-level policy documents comparatively in Estonia and Latvia. The results of the analysis show that the issues of language are more thoroughly covered in Estonian policy documents than Latvian policy documents. However, in both countries internationalisation is mostly driven by the need to attract foreign students in order to fill the domestic demographic gap. Thus, both Estonia and Latvia connect internationalisation mostly to foreign-medium instruction.

Kokkuvõte. Kerttu Kibbermann: Kõrghariduse rahvusvahelistumine ja keelepoliitika Eestis ja Lätis. Artiklis analüüsitakse kõrghariduse keelepoliitikat Eestis ja Lätis. Mõlemad riigid püüavad hetkel leida kõrghariduses tasakaalu rahvusliku ja rahvusvahelise vahel. Kõrgharidus toimib Eestis ja Lätis peamiselt riigikeeles, vastavalt eesti ja läti keeles, aga kasutatakse ka teisi keeli, peamiselt inglise ja vene keelt. Artiklis analüüsitakse võrdlevalt Eesti ja Läti poliitika planeerimise dokumente eesmärgiga välja selgitada, kuidas lähenetakse keeleküsimusele kõrghariduse rahvusvahelistumise poliitikas. Dokumendianalüüs näitab, et kõrghariduse rahvusvahelistumise poliitikas on keeleküsimustele pööratud Eestis rohkem tähelepanu kui Lätis. Sarnasusena võib välja tuua mõlema riigi demograafilise probleemi, mis tundub olevat rahvusvahelistumist käivitavaks teguriks. Sellepärast on rahvusvahelistumine nii Eesti kui ka Läti riiklikus poliitikas peamiselt seotud õppekeele küsimusega.

Märksõnad: kõrghariduse rahvusvahelistumine; keelepoliitika; riiklikud poliitika planeerimise dokumendid; õppekeel; ingliskeelne õpe

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2017-03-21

How to Cite

Kibbermann, K. (2017). Responses to the internationalisation of higher education in language policies of Estonia and Latvia. Eesti Ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 8(1), 97–113. https://doi.org/10.12697/jeful.2017.8.1.06