Baltic context of some Estonian periphrastic causative constructions

Authors

  • Jurgis Pakerys Vilnius University Faculty of Philology, Department of Baltic Studies Universiteto 5 01513 Vilnius

DOI:

https://doi.org/10.12697/jeful.2017.8.1.10

Keywords:

periphrastic causative constructions, factitive causative constructions, permissive causative constructions, Finnic languages, Baltic languages, Circum-Baltic area

Abstract

I discuss 4 Estonian periphrastic causative constructions based on laskma, andma, panema, and sundima with respect to semantic shift from non-causative to causative use. These constructions have parallels in Baltic, and I suggest that laskma belongs to the largest area of development, ‘release’ > ‘let’, attested in many Finno-Ugric and Indo-European languages, notably, in Germanic, Baltic, and to some extent, Slavic. The verb andma, which evolved as ‘give’ > ‘let’ (> ‘be possible’), belongs to a smaller area of similar changes that occurred in Finnic, Baltic, and Slavic, while panema as ‘put’ > ‘make’ belongs to the smallest area (some Finnic and some Baltic languages). The verb sundima, as a Slavic loan, has parallel borrowings in a number of Finnic and Baltic languages, but only in Estonian has the causative use of this predicate developed.

Kokkuvõte. Jurgis Pakerys: Mõnede eesti keele perifrastiliste kausatiivkonstruktsioonide balti kontekst. Artiklis võetakse verbide laskma, andma, panema ja sundima näitel vaatluse alla eesti keele perifrastiline kausatiivkonstruktsioon. Autor keskendub verbide tähendusnihetele mittekausatiivsest kasutusest kausatiivse suunas. Konstruktsioonidel on vasted balti keeltes. Autori hinnangul kuulub verb laskma (‘lahti laskma’ > ‘laskma’) suurimasse muutusalasse, s.t seda leidub paljudes soome-ugri ja indoeuroopa keeltes, sh germaani, balti, mingil määral ka slaavi keeltes. Verb andma, mis on läbi teinud arengu ‘andma’ > ‘laskma’(>‘võimalik olema’), kuulub väiksemasse läänemeresoome, balti ja slaavi keeltes toimunud sarnaste muutuste areaali. Verb panema (‘panema’ > ‘sundima’) kuulub kõige väiksemasse muutusalasse, esinedes vaid mõnes läänemeresoome ja balti keeles. Verbil sundima on slaavi laenuna vasteid mitmes läänemeresoome ja balti keeles, kuid kausatiivne kasutus on sel predikaadil välja kujunenud vaid eesti keeles.

Märksõnad: perifrastilised kausatiivkonstruktsioonid; faktitiivsed kausatiivkonstruktsioonid; permissiivsed kausatiivkonstruktsioonid; läänemeresoome keeled; balti keeled; Balti areaal

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2017-03-21

How to Cite

Pakerys, J. (2017). Baltic context of some Estonian periphrastic causative constructions. Eesti Ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 8(1), 179–195. https://doi.org/10.12697/jeful.2017.8.1.10