Keele asend eesti palatalisatsioonis

Abstract

Artiklis uuritakse palatalisatsiooni mõju konsonandi ja talle eelneva vokaali häälduskohale ja kestusele. Katse viidi läbi elektromagnetartikulograafi abil, mis mõõdab katseisiku artikulaatoritele liimitud sensorite liikumist kolmemõõtmelises ruumis. Tulemused näitasid, et palataliseerimisega kaasnes konsonandi ja talle eelneva vokaali hääldamisel keele kõrgem ja eespoolsem asend. Keele eesosa kõrgus oli vähesel määral palatalisatsioonist mõjutatud, kuid kõrguse muutumine ei olnud süsteemne. Tulemused ei näidanud palatalisatsiooni süstemaatilist efekti ka konsonandi ja talle eelneva vokaali kestusele. Ainult üksikutel juhtudel pikenes hääliku kestus palataliseeritud kontekstis olulisel määral.

Abstract. Anton Malmi and Pärtel Lippus: The position of the tongue in Estonian palatalization. This article analyses the effect of secondary palatalization of alveolar consonants on the place of articulation and the segmental duration in Estonian CVC words. The study was carried out with 21 test subjects using a Carstens AG501 electromagnetic articulograph. The results show that the place of articulation of palatalized consonants was always higher and more anterior than that of non-palatalized consonants. The back of the tongue was raised towards the hard palate, but the height of the apical part of the tongue was not systematically affected by palatalization. With few exceptions, the duration of the vowels and consonants were not affected by palatalization.

Keywords: articulatory phonetics, experimental phonetics, articulation, palatalization, Estonian, duration, Carstens AG501