Kraasna nominal derivation

  • Enn Ernits Estonian University of Life Sciences, EE
Keywords: morphology, nominals, derivatives, Finnic languages, Estonian, South Estonian, Seto, Kraasna, morfoloogia, käändsõnad, tuletised, läänemeresoome keeled, eesti keel, lõunaeesti keel, seto keel

Abstract

This article examines the derivation of Kraasna nominals using suffixes. Despite limited documentation, it was possible to find a large number of nominal derivatives using 18 derivational suffixes formed from 20 primary suffixes and 21 suffixes formed from 21 secondary suffixes. Kraasna suffixes mostly resemble those of Seto. Only the compound suffixes (-i)s-to, -la-s, and -ži-ne, which derive just a few words (kaklas, laanist, soomist, ammuužine) are not characteristic of Seto. The suffixes *-ek and *eš occur as the assimilated form -eh in Kraasna, but as -eh and -eq in Seto. In oblique cases, the derivational suffix -eh still occurs in a mid-19th century folk song but had been lost by the early 20th century. The Kraasna dialect is surprisingly similar to Seto, from which it separated 300 years before its documentation in the early 20th century. It would be interesting to know to what extent later connections with Setomaa harmonised both dialects.

Kokkuvõte. Enn Ernits: Kraasna noomenituletus. Vaatamata talletatud sõnavara piiratusele ilmneb Kraasna murrakus rohkesti käändsõnatuletisi. Need on moodustatud 20 primaarsufiksist tekkinud 18 liite ja 21 sekundaarsufiksist kujunenud sama arvu liidete abil. Kraasna sufiksid sarnanevad seto omadega. Ainult liitliited (-i)s-to, -la-s ja -ži-ne, mis tuletavad vaid üksikuid sõnu (kaklas, laanisto, soomisto, ammuužine), pole seto murrakutele omased. Viimatimainitud sufiks esineb ka Hargla, leivu ja lutsi murrakutes. Kraasna murrakule oli iseloomulik liidete *-ek ja *eš sarnastunud kuju -eh, seevastu seto murrakutes võivad need esineda paralleelselt -eh ja -eq kujul. Obliikvakäändes derivatiivsufiks -eh esines XIX sajandi keskpaiku veel ühe rahvalaulu sõnas *valgõ-hõ-ta, XX sajandi alguseks oli taandunud, vrd *valgõt. Kraasna murrakus kasutati rohkesti deminutiivliidet -kanõ. Enamikul Kraasna käändsõnatuletistel on vasted seto murrakutes, üksnes vähestel juhtudel see puudub, sh kipõküüdzüs ‘kurivaim’, mako ‘magamine’, tukim ‘tugi’ ja vadõridzõq ‘vaderid’. Teadaolevalt ainult Kraasna murrakus esinevad sõnad laudadzõq ~ laadadzõq ‘lehmakahi’ ja puzanõ ‘mõrkjas’. Kraasna murrak, mis irdus setost XX sajandi alguse kirjapanekutega võrreldes 300 aastat varem, on viimasega üllatuslikult sarnane. Tuleks uurida, kuivõrd suutsid murrakuid ühtlustada hilisemad seosed Setomaaga.

Downloads

Download data is not yet available.

Metrics (links, shares etc)

Metrics Loading ...
Published
2021-12-20