Reading Estonian Literature through a German Lens: How Ivar Ivask Became a World-renowned Literary Scholar / Lugedes eesti kirjandust läbi saksa kirjanduse prisma ehk kuidas Ivask Ivaskist sai tuntud kirjandusteadlane

Abstract

Ivar Ivask (1927–1992) is a cosmopolitan man who edited a quarterly world literature magazine Books Abroad / World Literature Today for more than 20 years; initiated the Puterbaugh Conference series; created and curated the Neustadt or so-called small Nobel literature prize. His personal archive is since 2016 held at the Estonian Cultural History Archives at the Estonian Literary Museum. The current article explores the very first steps of Ivar Ivask becoming a literary scholar and critic.

1. aasta lõpus ja 2018. aasta alguses tähistati nii Eestis kui ka Lätis eesti-läti päritolu kirjandusteadlase ja luuletaja Ivar Ivaski (1927–1992) 90. sünniaastapäeva. Ivask oli kosmopoliitne mees, kes töötas üle kahekümne aasta oma elust maailmakirjandusalase ajakirja Books Abroad / World Literature Today peatoimetajana, mille juurde ta asutas Neustadti kirjandusauhinna, mida kutsuti hellitavalt ka väikseks Nobeliks.

Saanud hariduse Saksamaal Marburgi Ülikoolis saksa kirjanduse, võrdleva kirjandusteaduse ja kunstiajaloo alal, kujunes Ivaskist paradoksaalselt siiski ka eesti kirjanduse uurija ja mõtestaja. Ivaski magistritöö oli Saksa luuletajast Gottfried Bennist (1950) ja doktoritöö Austria kirjanikust ning kriitikust Hugo von Hofmannstahlist (1953). Kuna Ivaski esimesed kirjandusteaduslikud uurimused ilmusid 1951. aastal Bernard Kangro välja antud väliseesti ajakirjas Tulimuld, siis on loogiline järeldada, et Ivaski arusaam eesti kirjandusest ning kirjanduskriitika ülesannetest paguluses oli oluliselt mõjutatud saksa kirjanduse alastest õpingutest ja uurimistöödest.

Ivaski 1950. aastatel esimesel poolel ilmunud artiklid olid kuni 1954. aastani vaid eestikeelsed ja ilmusid väliseesti ajakirjades Tulimuld ning Vaba Eesti. Need käsitlesid võrdselt eesti kirjandust ja kirjanduskriitikat ning saksa, austria ja hispaania kirjandust. Ivaski eesti kirjandusele ning kirjanduskriitikale esitatud nõudmistes on näha paralleele tema uurimusega Hugo von Hofmannstahlist, milles Ivask rõhutab Hofmannsthali euroopalikku ehk mitte kitsalt ühele rahvuskirjandusele keskenduvat kirjanduskäsitlust. Ka eesti kirjanduskriitikalt ootab Ivask oma artiklites seda, et see vaatleks eesti autoreid maailmakirjanduse kontekstis, mitte ei jääks kinni kitsalt eesti kirjanduse sisestesse uurimustesse. Laiema, võrdleva kirjandusliku pildi vajalikkus on Ivaski hinnangul eesti kirjanduse ellujäämise eeltingimus.

Nii Ivaski kirjatöödes kui ka tema tegevuses kirjade kirjutaja ja kirjavahetuste algatajana on tunda tema ihalust eeskujude järele. Ivask ei karda võtta ühendust autoritega, kelle loomingut ta imetleb ja arvustab. Nii loob ta kirjanduslikke võrgustikke üle maailma. Kirjandusteadlane ja luuletaja Jüri Talvet on kirjeldanud Ivaskit kui sildade loojat. Kuid Ivask oli ka poeet-kriitik, nii nagu ta ise kirjeldab Hugo von Hofmannstahli.