Evolutsiooniline epistemoloogia. I osa: ideedeajalooline kujunemine ja põhilised koolkonnad

Authors

  • Indrek Peedu University of Tartu

Keywords:

bioloogia filosoofia, evolutsiooniline epistemoloogia, evolutsioon, loodusteaduste ja filosoofia suhe, filosoofia naturaliseerimise ajalugu, philosophy of biology, evolutionary epistemology, evolution, the relationship of natural sciences and philosophy, history of the naturalization of philosophy

Abstract

Selle artikli eesmärgiks on käsitleda evolutsioonilise epistemoloogia uurimisprogrammi ajaloolist kujunemist, põhitähelepanuga põhilistel teoreetilistel argumentidel. Evolutsiooniline epistemoloogia tähendab siinkohal lähenemist, mille eesmärgiks oli laiemalt losooa ja kitsamalt epistemoloogia biologiseerimine ehk epistemoloogia küsimustele bioloogia kaudu vastuste leidmine. Seega on epistemoloogia naturaliseerimine selle uurimisprogrammi järgi võimalik, kui rakendada bioloogilisi ja evolutsiooniteoreetilisi teadmisi ja töömeetodeid.Ometi on praeguseks valdavalt jõutud veendumusele, et seatud eesmärke pole õnnestunud saavutada, seda hoolimata asjaolust, et vaadeldava uurimisprogrammi evolutsiooniline lähtepunkt on endiselt üldtunnustatud. Tingituna vastuolulisest hetkeseisust on siinses artiklis põhitähelepanu all evolutsioonilise epistemoloogia kujunemine Darwinist ja 19. sajandist alates käesoleva ajani. Eelkõige keskendun 20. sajandi teise poole põhiliste teoreetikute (Campbell, Vollmer,Wuketits, Plotkin) seisukohtade ja hüpoteeside analüüsimisele, toomaks välja põhilised tulemused ja eesmärgid, mida püüti saavutada ja mille kaudu epistemoloogia biologiseerimist võimalikuks peeti. Eritähelepanu pööran seejuures põhiteoreetikute ideede sarnasustele ja erinevustele, andmaks hinnangut sellele, kuivõrd õnnestunuks esitatud argumente praeguses seisus pidada võib.

The article analyses the historical development of the evolutionary epistemology research programme. Mainly the focus will be on the main theoretical arguments. In this article 'evolutionary epistemology' denotes an approach which aimed to biologize philosophy in general or epistemology more specifically by solving epistemological problems through biological research. Therefore, this research programme argues that naturalization of epistemology is possible through the application of theoretical and methodological means of biology and the theory of evolution. Yet by now it has become apparent that this research programme has been unable to reach such ambitious goals, despite the fact that its basic evolutionary starting point is still universally recognized. Thus, motivated by the disputed situation of the evolutionary epistemology, this article aims to retrace the historical development of this research programme from Darwin to the 21st century. Above all I will concentrate on the arguments and hypotheses of the main theoreticians of the second half of the 20th century (Campbell, Vollmer, Wuketits, Plotkin), with emphasis on how they considered the biologization of epistemology accomplishable. Throughout the article I will draw attention to the similarities and differences of the main researchers.

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2016-06-10

How to Cite

Peedu, I. (2016). Evolutsiooniline epistemoloogia. I osa: ideedeajalooline kujunemine ja põhilised koolkonnad. Studia Philosophica Estonica, 8(1), 17–50. Retrieved from https://ojs.utlib.ee/index.php/spe/article/view/14342

Issue

Section

Articles