Evolutsiooniline epistemoloogia. II osa: põhilised vaidlusküsimused ehk kui edukaks võib evolutsioonilist epistemoloogiat pidada?

  • Indrek Peedu University of Tartu
Keywords: bioloogiafilosoofia, evolutsiooniline epistemoloogia, evolutsioon, filosoofia naturaliseerimine, loodusteaduste ja filosoofia suhe, philosophy of biology, evolutionary epistemology, evolution, naturalization of philosophy, the relationship of natural sciences and philosophy

Abstract

Filosooa ja üleüldse inimmõtlemise naturaliseeritavuse küsimus on viimase aja mõtteloos üks aktuaalsemaid. Siinses artiklis analüüsin ma ühe sellise naturaliseerimiskatse — evolutsioonilise epistemoloogia — põhilisi seisukohti, otsustamaks, kuivõrd edukaks uurimisprogrammiks võib seda pidada. Arutluse selle programmi õigustatuse või edukuse üle olen jaotanud kuue põhiteema vahel, esitades järgmised küsimused. (1) Mida tähendab „teadmine“ vaadeldavates argumentatsioonides? (2) Kuivõrd saab esitatud järeldusi empiiriliselt uurida? (3) Kui vajalik teadmine evolutsiooniliselt üldsegi on? (4) Kas evolutsioonilisest epistemoloogiast on võimalik tuletada mõne konkreetse maailmavaatelise positsiooni õigsust? (5) Kas teadust saab rakendada usaldusväärse abivahendina esitatud argumentide õigustamisel? (6) Kas selliselt on lõppkokkuvõttes tegu epistemoloogia biologiseerimise või hoopiski alternatiivse uurimisprogrammiga? Tervikuna on artikli eesmärgiks näidata, miks rangelt võttes on õigustatav evolutsioonilist epistemoloogiat oma põhilistes eesmärkides pidada ebaõnnestunuks, kuid samas just selle tõttu osutub ta palju huvitavamaks näiteks laiemas küsimuses, mida ja kuivõrd on inimlikust positsioonist võimalik uurida.

It can be said that the question of whether philosophy and human thought in general can be naturalized is one of the most intensely discussed topics in contemporary research. In this article I intend to analyse the main arguments of one such attempt at naturalization --- the evolutionary epistemology. My goal is to determine how successful this research programme can be said to be. I have divided the discussion into six parts: (1) what does "knowledge" mean in the subsequent discussions?, (2) how much of it can be studied empirically?, (3) how necessary is knowledge anyway?, (4) can one deduce the validity of any specific worldview from the evolutionary epistemology?, (5) can we utilise science as a trustworthy tool to justify the conclusions of evolutionary epistemology?, and lastly (6) whether this all amounts to a biologization of epistemology or perhaps indicates that it is an entirely alternative programme of research? Overall the goal of the article is to show that, strictly speaking, evolutionary epistemology is unsuccessful, however, it is just this unsuccessfulness that makes it far more interesting in evaluating what can and what cannot be studied from the human position.

Published
2016-06-20
How to Cite
Peedu, I. (2016). Evolutsiooniline epistemoloogia. II osa: põhilised vaidlusküsimused ehk kui edukaks võib evolutsioonilist epistemoloogiat pidada?. Studia Philosophica Estonica, 8(1), 51-90. Retrieved from https://ojs.utlib.ee/index.php/spe/article/view/14344
Section
Articles