Die Geschichte der estnischen Philosophie 1940-1941 und 1944-1991: Philosophiegeschichte, Ästhetik und die Übersetzung philosophischer Werke
DOI:
https://doi.org/10.12697/spe.2015.8.2.09Keywords:
Philosophie in Estland, 1940-1991, Universität Tartu, Heidegger, Befreiung des Denkens, philosophy in Estonia, University of Tartu, the emancipation of thinkingAbstract
Grundlage des vorliegenden Aufsatzes ist ein auf der IV. Jahreskonferenz der Estnischen Philosophie am 6. Mai 2008 gehaltener, teilweise erinnerungsbildlicher Vortrag. Der Vortrag bietet einen verhältnismässig ganzheitlichen und überblickartigen Einblick in die Forschung und Lehre des Fachs Philosophie in Estland während der sogenannten Sowjetzeit in den Jahren 1940/41 und 1944 bis 1991. Genauere Aufgabe des Vortragenden resp. Verfassers war eine Charakterisierung der vorherigen Forschung und Lehre vom Standpunkt der Philosophiegeschichte, der Ästhetik und der Übersetzung philosophischer Werke her. Nach der Besetzung Estlands im Jahre 1940 wurden sowohl das Universitätsstudium als auch die Wissenschaft, darunter auch die Lehre und gesamte Forschungstätigkeit auf dem Gebiet der Philosophie an der Universität Tartu einer strengen ideologisch-politischen Kontrolle unterworfen, um sowohl organisatorisch als auch inhaltlich die groben ideologisch-politischen Ziele der neuen Macht zu verwirklichen. Diese Richtung wurde nach der neuen sowjetischen Besetzung Estlands 1944 fortgesetzt. Gewisse Voraussetzungen und Möglichkeiten für den freieren Philosophieunterricht und die entsprechende Untersuchungstätigkeit, die man auch maximal zu benutzen versuchte, eröffneten eröffneten sich nach Stalins Tod in den Jahren 1953--1956. Allmählich bildete sich an der Universität Tartu auch eine nationale Kerngruppe der estnischsprachigen Philosophie-Lehrer und -Forscher, dank der man in den Jahren neuen Befreiung Estlands 1987--1991 fast problemlos zum freien Philosophieunterricht als Fach und zur philosophischen Forschung in der im ideologisch-politischen Sinne freien Atmosphäre übergehen konnte. Der Verfasser belegt das durch reichliches faktisches Material.
This article is based on a presentation held on the 4th Annual Conference of Estonian Philosophy on May 6th 2008. The article presents a comprehensive overview of teaching and research in philosophy during the Soviet occupation in 1940-1941 and 1944-1991. It focuses on history of philosophy, aesthetics and translation of philosophical literature. After Estonia was occupied in 1940, higher education and research, including teaching and researching philosophy in the University of Tartu, were substantially submitted to the rough ideological-political purposes of the new rule. This path continued from the year 1944, when Estonia was occupied again. Some kind of new more-or-less free possibilities and expectancies for teaching philosophy and doing research became available in years 1953-1956 after the death of Stalin. Slowly begun the formation of the cadre of Estonian teachers and researchers of philosophy. Gradually philosophy became a separate speciality in the University of Tartu and during the years 1987--1991 teaching and research became free from ideological and political pressure. The author illustrates this with enormous amount of facts.
References
Aleksandrov, G. F. (1946). [auf Russisch] = Aleksandrov, G. F., Istoriya zapadnoevropeiskoi losoi, Izdatelp1stvo Akademii nauk SSSR, Moskva Leningrad.
Aleksandrov, G. F. (hrsg.) (1947). Filosooa ajalugu I: Antiik- jafeodaalÜhiskonna losooa, Teaduslik Kirjandus.
Aristoteles (2003). Luulekunstist, Keel ja Kirjandus, Tallinn.
Fichte, J. G. (1988). Inimese määratlus, Eesti Raamat, Tallinn.
Filosoofia ajaloo lÜhiÜlevaade (1974). Übersetzt von J. Rebane und L. Valt.
Gräzin, I. (1990). Jeremy Bentham, Olion, Tallinn.
Heidegger, M. (1988). Filosoofia lõpp ja mõtlemise Ülesanne, Looming 8: 1081-1092.
HÜtt, V. (1991). [auf Russisch] = Khyutt, V. P., Retseptsiya losoi Martina Khaideggera v E1stonii, Moskva.
Jaspers, K. (1970). Kuhu läheb Lääne-Saksamaa: Faktid. Kartused. Väljavaated, Eesti Raamat, Tallinn.
Kant, I. (1982). Prolegomena igale tulevasele metafüüsikale, mis on võimeline esinema teadusena, Eesti Raamat, Tallinn.
Koemets, E. (1951). [auf Russisch] = Aspirant E1nn Koe1mets. Reaktsionnaya suwnostp1 neokantianskoi logiki: Avtoreferat dissertatsii na soiskanie uchenoi stepeni kandidata losofskikh nauk (po logike), Nauchnyi rukovoditelp1 deistvitelp1nyi chlen Akademii nauk E1SSR doktor losofskikh nauk professor A. Koort, Tartu.
Konfutsius (1988). Vesteid ja vestlusi, Eesti Raamat, Tallinn.
Koort, A. (1948). Minevikust ja tänapäevast, Rahva Hääl . 29. August.
Lenin, V. I. (1975). Kuidas ei tule kirjutada resolutsioone, Eesti Raamat, Tallinn.
Lessing, G. E. (1965). Valitud teosed, Eesti Raamat, Tallinn.
Luik, T. (2002). Filosoofiast kõnelda, Ilmamaa, Tartu.
Makarov, M. (1963). Materialistliku dialektika kategooriad, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn.
Makarov, M. (1969). Martin Heideggeri inimene: Inimesekontseptsioonist eksistentsialismis, Looming 9: 1401-1412.
Makarov, M. (1973). Materialistliku dialektika kategooriad, 2nd edn, Eesti Raamat, Tallinn.
Marcus Aurelius (1983). Iseendale: Filosoofilisi mõtisklusi, Eesti Raamat.
Nõukogude Liidu Kommunistliku (enamlaste) Partei ajalugu: LÜhike kursus (1940). NLK(e)P Keskkomitee komisjoni toimetusel.
Pascal, B. (1971). Mõtted, Maarjamaa, Rooma. Übersetzt von F. de Sivers.
Platon (1985). Pidusöök. Sokratese apoloogia, Eesti Raamat, Tallinn.
Rosental, M. (1941). Marksistlik dialektiline meetod, RK "Teaduslik Kirjandus", Tartu.
Rosental, M. (1945). Marksistlik dialektiline meetod, RK "Teaduslik Kirjandus", Tartu.
Rosental, M. (1948). Marksistlik dialektiline meetod, Poliitiline Kirjandus, Tallinn.
Rosental, M. und Judin, P. (hrsg.) (1941). LÜhike filosoofiline leksikon, Teaduslik Kirjandus, Tartu.
Rosental, M. und Judin, P. (hrsg.) (1945). LÜhike filosoofiline leksikon, Teaduslik Kirjandus, Tartu.
Rosental, M. und Judin, P. (hrsg.) (1946). LÜhike filosoofiline leksikon, Teaduslik Kirjandus, Tartu.
Schiller, F. (1961). Esseesid: Sari kirju, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn.
Stalin, J. (1940a). Dialektilisest ja ajaloolisest materialismist: Väljavõte Nõukogude Liidu Kommunistliku (enamlaste) Partei ajaloost. LÜhikursus, IV peatÜkk, 2. lõige, Kirjastus "Loodus", Tartu.
Stalin, J. (1940b). Dialektilisest ja ajaloolisest materialismist: Väljavõte Nõukogude Liidu Kommunistliku (enamlaste) Partei ajaloost. LÜhikursus, IV peatÜkk, 2. lõige, Teaduslik Kirjandus, Tallinn.
Stalin, J. (1946). Dialektilisest ja ajaloolisest materialismist: September 193 Poliitiline Kirjandus.
Stalin, J. (1949). ÜK(b)P ajaloo õpikust: Kiri ÜK(b)P ajaloo õpiku koostajaile, Ajaloo õppimisest, RK "Poliitiline Kirjandus", Tallinn, S. 31-34.
Stalin, J. (1952). Dialektilisest ja ajaloolisest materialismist: September 193 Eesti Riiklik Kirjastus.
Å tein, O. (1965). Eesti kodanluse filosoofiast ja sotsioloogiast, Eesti Raamat, Tallinn.
Tartu Riiklik Ülikool: Andmeid õppekorralduse kohta (1941). Tennmann, E. (1935). Hinge surematus, Noor-Eesti, Tartu.
TÅ¡ernõÅ¡evski, N. G. (1952). Valitud teosed, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn. Valitud kirjutised esteetika alalt I.
Üleliidulise Kommunistliku (enamlaste) Partei ajalugu: LÜhikursus (194 1941). ÜK(e)P Keskkomitee komisjoni toimetusel.
Universitas Tartuensis: 1632-2007 (2007).
Vilhelmson, K. (1940). Laktanz und die Kosmogonie des spätantiken Synkretismus, Tartu.
Vilhelmson, K. (1943). Zu Pherekydes von Syros, Tartu.
Voltaire (1986). Filosooline sõnaraamat, Eesti Raamat, Tallinn.
Ždanov, A. A. (1952). Diskussioonil peetud kõne G. F. Aleksandrovi raamatu "Lääne-Euroopa filosoofia ajalugu" puhul 24. juunil 1947. a, Eesti Riiklik Kirjastus.
