Tõejärgsest teadusest füüsika taustal
Keywords:
teaduse eitamine, post-normaalteadus, realism ja antirealism teadusfilosooas, üldrelatiivsusteooria ja selle teleparalleelne ekvivalent, science denial, post-normal science, scientific realism and antirealism, general relativity and its teleparallel equivalentAbstract
Tõejärgse ajastu mõiste tõusis reljeefselt esile 2016. a poliitikamaastikul, täpsemalt seoses presidendivalimiste kampaaniaga Ameerika Ühendriikides, kui hakati jõuliselt levitama kuulujutte ja valeuudiseid. Viimaste hulka saab lugeda ka mõnede teadusuuringute ja nende tulemuste väga erapoolikut esitamist või lausa eitamist. Loodusteaduste filosoofias võib tõde mõista vastavusteooria vaimus ehk täieliku kooskõlana teadustulemuste ja reaalselt olemasoleva vahel, kuid enamasti vaadatakse niisugust vastavust pelgalt ideaalse eesmärgina, mis pole tegelikult saavutatav. Allpool kirjeldan lühidalt tõejärgse ajastu jõudmist füüsikute vaatevälja ja arutlen, kuidas see paigutub Thomas Kuhni teadusrevolutsioonide skeemi. Märgin, et nii tõejärgne teadus kui ka teadusfilosoofiline antirealism ei tunnista tõe vastavusteooriat, kuid väga erinevatel viisidel.
The post-truth era gained momentum in 2016 during the US presidential campaign when robust rumors and fake news were actively distributed. They included also heavily biased presentations or outright rejection of results of some scientific investigations. The correspondence theory of truth claims that scientific results must perfectly conform to reality, but scientists mostly consider an exact correspondence as an ideal which is not attainable. In the present paper I describe how physicists took notice of the post-truth science and discuss its possible place in Thomas Kuhn's scheme of scientific revolutions. The post-truth science and scientific antirealism both oppose the correspondence theory of truth, albeit rather differently.
References
Abbott, B. P. et al. (2016). Observation of gravitational waves from a binary black hole merger, Physical Review Letters 116: 061102.
Aldrovandi, R. ja Pereira, J. (2013). Teleparallel Gravity: An Introduction, Springer, Dordrecht.
Cai, Y.-F., Capozziello, S., De Laurentis, M. ja Saridakis, E. M. (2016). $f(t)$ teleparallel gravity and cosmology, Reports on Progress in Physics 79: 106901.
Crease, R. P. (2016). Critical point: Fighting science denial, Physics World 29: 23-24.
Crease, R. P. (2017). Critical point: This time it's different, Physics World 30: 19-20.
Einstein, A. (1916). Näherungsweise Integration der Feldgleichungen der Gravitation, Sitzungsberichte der Preussischen Akademie der Wissenschaften, Physikalisch-Mathematische Klasse, lk 688-696.
Einstein, A. (1928a). Neue Möglichkeit für eine einheitliche Feldtheorie von Gravitation und Elektricität, Sitzungsberichte der Preussischen Akademie der Wissenschaften, Physikalisch-Mathematische Klasse, lk 224-227.
Einstein, A. (1928b). Riemann-Geometrie mit Aufrechthaltung des Begriffes des Fernparallelismus, Sitzungsberichte der Preussischen Akademie der Wissenschaften, Physikalisch-Mathematische Klasse, lk 217-221.
Nature (2016). Editorial: Future present, 531: 7-8.
Fuller, S. (2016). Science has always been a bit `post-truth', The Guardian December 15.
Funtowicz, S. ja Ravetz, J. (1993). Science for the post-normal age, Futures 31: 735-755.
Funtowicz, S. ja Ravetz, J. (2003). Post-normal science. International Society for Ecological Economics (toim), Internet Encyclopedia of Ecological Economics.
Galilei, G. (1661). The systeme of the world: in four dialogues; wherein the two grand systemes of Ptolemy and Copernicus are largely discoursed of, William Leybourne, London. Tlk Th. Salusbury.
Koning, N., Borsen, T. ja Emmeche, C. (2017). The ethos of post-normal science, Futures 91: 12-24.
Kärner, O. (2002). Arvutusi kliima muutlikkusest. P. Kuusk (toim), Eesti Füüsika Seltsi aastaraamat 2001, Tartu, lk 59-76.
Kuhn, T. (2003). Teadusrevolutsioonide struktuur, Ilmamaa, Tartu.
Kuusk, P. (2016). Physical reality, theoretical physics, and mathematics -- 15 years later, Acta Baltica Historiae et Philosophiae Scientiarum 4: 88-97.
Raukas, A. (2006). Kliima ja teadusmüüdid meie ümber, Horisont 4: 34-39.
Rossel, C. (2016). Editorial: Science denial, Europhysics News 47: 03.
Schmidt, F. (2017). Kommentar: Das Glyphosat-Dilemma -- Vertrauens-krise der Wissenschaft, Deutsche Welle 28.11.2017.
van Fraassen, B. C. (2016). Teaduslik pilt, Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu.
