Poliitilised emotsioonid „tõejärgsetes“ ühiskondades

  • Tõnu Viik Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituut
Keywords: tõejärgne, kollektiivsed emotsioonid, poliitiline meeleolu, demokraatia, populism, political emotions, collective emotions, post-truth, democracy

Abstract

Artikkel uurib 21. sajandi populismiga seotud, aga mitte sellega piirduvat uut tüüpi poliitilist kujutlusvõimet; uut tüüpi poliitilise afektiivsuse moodustumist ja selle emotsionaalset ökonoomiat. Nähtust, mida mõnikord kutsutakse „tõejärgse“ ühiskonna kujunemiseks, võib poliitilise tähenduseloome analüüsi seisukohalt näha kui nihet viisis, kuidas avalikkuses kujunevad ja organiseeruvad poliitilised seisukohad ja meeleolud, kuidas seda protsessi õhutatakse, juhitakse, orkestreeritakse ja parteipoliitikas ära kasutatakse ning kuidas see muudab demokraatlike ühiskondade poliitilist kultuuri ja inimeste suhtumist poliitikasse. Tänapäevane digimeedia võimaldab virtuaalsete ja reaalsete kollektiivide moodustamist, millest saavad kollektiivsete emotsioonide „lubavused“ (affordances). Lisaks sellele on leitud uusi viise traditsioonilise meediaga manipuleerimiseks ja sinna „päästikute“ istutamiseks, mis samuti poliitiliste emotsioonide lubavusteks kujunevad. Selle tagajärjel kujuneb 21. sajandi demokraatlikes ühiskondades välja uut tüüpi poliitilise kujutlusvõime vorm, mis angažeerib ja seadistab poliitilise afektiivsuse moodustumist ja korraldab selle emotsionaalset ökonoomiat senisest erinevalt.

Tõnu Viik claims that the political era that we sometimes call "post-truth" phase of democracy is best described as a change in the (discursive) rules of contemporary democratic practices. New ways of making politics started to involve both archaic and new forms of collective affectivity. Collective affectivity refers to communally shared, or social, emotions. Collectively shared emotions are intersubjective feelings that are validated and brought to existence by either an imaginative or real presence of other subjects. Quite often common moods are experienced as joint states of mind that unite the subjects who feel the same way within a group with its specific communal identity. The paper attempts a phenomenological description and explanation of shared emotions, as they are in play of the post-truth politics. Even if a particular populist agenda fails to solve a particular problem it addresses, it still brings about a communal feeling that currently prevailing ways of policy-making are not dealing with the problems in the way "we" desire. What "we" desire is a non-alienated, authentic way of politics that proceeds from the heart of the Volksgeist, that is carried out by uncorrupted and unstained father-figures, and would produce a uniform agreement and a warm sense of belonging to a Leviathan-like "body politic."

References

Bataille, G. (1979). The psychological structure of fascism (1933), New German Critique 16: 64-87.

Bohl, V. (2017). No joint ownership! Shared emotions are social-relational emotions, Studia Philosophica Estonica 9.1: 111-135.

Carr, D. (1987). Interpreting Husserl: Critical and Comparative Studies, Kluwer, Dordrecht.

Dorraj, M. (1990). From Zarathustra to Khomeini: Populism and Dissent in Iran, Lynne Rienner, Boulder.

Hanimägi, A. (2017). Samm terviklikuma maailmapildini, Kesknädal. http://vana.kesknadal.ee/g2/uudised?id=28252

Husserl, E. (1973). Zur Phänomenologie der Intersubjektivität: Texte aus dem Nachlass. Erster Teil: 1905-1920, Springer, Haag.

Husserl, E. (1984). Die konstitution der geistigen welt, M. Sommer (toim), Ideen zu einer reinen Phänomenologie und phänomenologishen Philosophie. Zweites Buch. Phänomenologische Untersuchungen zur Konstitution, Felix Meiner, Hamburg, lk 173-302.

Husserl, E. (1995). Cartesianische Meditationen: eine Einleitung in die Phänomenologie, Felix Meiner, Hamburg. Toim E. Ströker.

Ihde, D. (1986). Experimental Phenomenology: An Introduction, University of New York Press, New York.

Jaffe, A. (2017). Kellyanne Conway: Spicer ``gave alternative facts'', NBC News. https://www.nbcnews.com/storyline/meet-the-press-70-years/wh-spokesman-gave-alternative-facts-inauguration-crowd-n710466

Kaalep, R. (2016). Radikaalsest konservatismist, Objektiiv. http://objektiiv.ee/radikaalsest-konservatismist

Kaltwasser, C. R. (2012). The ambivalence of populism: Threat and corrective for democracy, Democratization 19: 184-208.

Kilp, A. (2015). Populismi demokraatlikud funktsioonid, Riigikogu Toimetised 32: 74-83.

Laclau, E. (2015a). Populism: Mis peitub nimes?, J. Lipping (toim), Antagonism, poliitika, hegemoonia. Valik Esseid, EYS Veljesto, Tartu, lk 302-320.

Laclau, E. (2015b). Populistlikust mõistusest, J. Lipping (toim), Antagonism, poliitika, hegemoonia. Valik Esseid, EYS Veljesto, Tartu, lk 321-361.

Meltzer, B. N. & Musolf, G. R. (2002). Resentment and ressentiment, Sociological Inquiry 72: 240-255.

Müller, J.-V. (2016). What is Populism?, University of Pennsylvania Press, Philadelphia.

Nietzsche, F. (1887). Zur Genealogie der Moral, C. G. Neumann, Leipzig.

Rico, G., Guinjoan, M. & Anduiza, E. (2017). The emotional underpinnings of populism: How anger and fear affect populist attitudes, Swiss Political Science Review 23: 444-461.

Runciman, D. (2016). How the education gap is tearing politics apart, The Guardian. http://www.theguardian.com/politics/2016/oct/05/trump-brexit-education-gap-tearing-politics-apart

Salmela, M. & von Scheve, C. (2017). Emotional roots of right-wing political populism, Social Science Information 56: 567-595.

Scheler, M. (1994). Ressentiment, Marquette University Press, Milwaukee.

Tagel, L. (2017). Marju lauristin: pean positiivset rahvuslust sama oluliseks kui isiklikku armastust, Laupäevaleht. http://epl.delfi.ee/news/lp/marju-lauristin-pean-positiivset-rahvuslust-sama-oluliseks-kui-isiklikku-armastust?id=79660286

Tamm, M. (2016). Uusreaktsionäärne mõtlemine, Vikerkaar 10/11: 119-131.

Viik, T. (2016). Kultuurifilosoofia, M. Tamm (toim), Kuidas uurida kultuuri? Kultuuriteaduste metodoloogia, TLU Kirjastus, Tallinn, lk 51-84.

Published
2018-11-02
How to Cite
Viik, T. (2018). Poliitilised emotsioonid „tõejärgsetes“ ühiskondades. Studia Philosophica Estonica, 11, 93-116. Retrieved from https://ojs.utlib.ee/index.php/spe/article/view/14407