Filosoofiliste teoste tõlked eesti keelde ja nende retseptsioon 1944. aastani

Authors

  • Pille Tekku Tartu Ülikool

Keywords:

Märksõnad: Eesti filosoofia, Eesti tõlkelugu, Eesti mõttelugu, filosoofia ajalugu, Kempis, John Stuart Mill, Marx, Nietzsche, Descartes, Schopenhauer, Spengler, Zarathustra

Abstract

Artiklis käsitletakse iseseisva trükisena ilmunud ning peamiselt traditsiooniliselt filosoofiliseks peetud teoste tõlkeid eesti keelde ning nende retseptsiooni kuni 1944. aastani. Eesmärgiks on vaadata tuntumate tõlketeoste retseptsiooni kaudu millega nende teoste tõlkimist põhjendati ning mida retseptsioonis rõhutati ja millele tähelepanu pöörati. Seejuures käsitletakse nende tõlgete mõju Eesti üldisele sotsiaal-kultuurilisele kontekstile. Vaadeldakse teoste saatesõnu ning samal perioodil ajakirjanduses ilmunud retsensioone järgnevatele tõlketeostele: John Stuart Milli Vabadusest (1909), Karl Marxi Kapital (1910, 1936) Friedrich Nietzsche Vastkristlane (1919) ja Nõnda kõneles Zarathustra (1932), René Descartes`i Arutlus meetodist (1936), Artur Schopenhaueri Elutarkus (1940) ning Oswald Spengleri Õhtumaa allakäik (1940).

 

Downloads

Download data is not yet available.

References

Kirjandus

Anderkopp, A. (1919). Friedrich Nietzsche `Antichrist`. Vastkristlane. Tallinn:
Vaba Maa, 3–5.
Andresen, N. (1929). Kommunistlik manifest ja meie. Saatesõna uue väljaande
juure, Rünnak: Noorsotsialistlik ajakiri 2: 70–72.
Annist, A. (1923). Meie ilmast ja meie ilmavaatest. Mõtteid valmivast intelligent-
sist, Tartu: Odamees-Carl Sarap (Tartu: Postimees), 7–53.
Annist, A. (1939). Meie iseseisvusaegne tõlkeklassika ja Eesti Kirjanduse Selts,
Eesti Kirjandus 5: 198–221.
Anvelt, L. (1940). Järelsõna. A. Schopenhauer. Elutarkus, Tartu: Eesti Kirjandu-
se Selts, 265–274.
Berdjajev, Nikolai Retrived 6.6.20 from
https://et.wikipedia.org/wiki/Nikolai_Berdjajev
Davies, R. D. (1986). Nietzsche in Russia 1892–1919: A Chronological Check-
list. B. G. Rosenthal (ed), Nietzsche in Russia, Princeton: Princeton UP, pp. 355–392.
Descartes uueaegse maailmavaate isa. (1937). Postimees 148: 4.
Eesti Alliance Française Retrived 2.5.2020 from
https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Alliance_Fran%C3%A7aise
Eesti avalikud tegelased: Eluloolisi andmeid. (1932). Sub Sternbeck, Otto. R.
Kleis (toim). Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 318.
Freymann, W. (1934). Sub Filosoofia. R. Kleis (toim), Eesti Entsüklopeedia
III, Tartu: Loodus.
Gründel, Ernst Günther (n.d.). Deutsche Biographie, Retrived May 7, 2019 from
https://www.deutsche-biographie.de/pnd11688813X.html ;
Gründel, E. G. (n.d.). Retrived May 7, 2019, from
http://kalliope-verbund.info/de/eac?eac.id=11688813X
Hanson, R. (1912). Porisel teel. (Sarathustra uued kõned). Viljandi Teataja 46: 2;
47: 2.
Henckmann, W. (1982). Külpe, Oswald. [Electronic version] Neue Deutsche Biographie 13, 209–210. Henckmann, W. (1982). Külpe, Oswald. Neue Deutsche Biographie 13, 209–210. Retrived May 9, 2019, from
https://www.deutsche-biographie.de/sfz46684.html?language=en
Hubel, E. (1940). Kaks elutarkuse raamatut. Eesti Kirjandus 6/7: 296–299.
H. S. (1900). Elutarkus. Inglise kuulsa kirjamehe Samuel Smiles`i õpetused, ju-
hatused ja äratused iseenese kasvatamiseks ja mehiseks tegemiseks. Eesti Postimees 22: 2.
H. V. (1920). Kultuur ja ristiusk ning kommunismus. Vaba Maa 277: 2.
Hää kirjandus, Sakala (1912). 190: 2.
Issakov, S. (1974). Nõukogudemaa rahvaste kirjanduse eesti keelde tõlkimise
ajaloost. Looming 2: 319–334.
J. Cathala loeng H. Bergsoni filosoofiast. (1933). Postimees 288: 1.
[KAH] (Karl August Hindrey). (1941). Marksismi loojak. Postimees 106: 1.
Kaks läti kirjanikku surnud. (1933). Päevaleht 29: 1.
Kampmann, M. (Collaborator). (1903). Milleks mõttetarkust tarvis läheb? Posti-
mees 285: 1–2.
Karjahärm, T. (1997). Saksa ja vene mõjud. Eesti haritlaskonna kujunemine ja
ideed 1850–1917, Tartu: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 260–264 .
Karjahärm, T. (2001). Eesti intellektuaalide Euroopa identiteet 20. sajandi esime-
sel poolel, Acta Historica Tallinnensia 5: 45–74.
Kastra, A. (1910). Karl Marx`i `Kapital`, Tallinna Teataja, 248: 1.
Kolpaktchy, G; La Herverie, B de (1934). Le mot d`une Énigme. La Source ma-
çonnique de `Ainsi parlait Zarathoustra`. [Electronic version] Alfred Vallette (ed). Mercure de France: série moderne 861, 498–510. Kolpaktchy, G; La Herverie, B de (1934). Le mot d`une Énigme. La Source maçonnique de `Ainsi parlait Zarathoustra`. Alfred Vallette (ed). Mercure de France: série moderne 861, 498–510. Retrived May 8, 2019, from
https://gallica.bnf.fr/ark:/12148/bpt6k2021834/f62.image.langFR
Kulpa, R. (1936). Sissejuhatuseks. René Descartes. Arutlus meetodist, Tõlkinud
Rudolf Kulpa, Tartu: Noor-Eesti Kirjastus, 7–14.
Kupffer, V. (1922). Ettekuulutusest, Spenglerist ja meie tulevikust, Postimees
195: 3.
Kürschner, J. Krebs, Johann Baptist in: Allgemeine Deutsche Biographie 17, 98–99 [Electronic Version]; Kürschner, J. Krebs, Johann Baptist in: Allgemeine Deutsche Biographie 17 (1883), 98–99. Retrived May 7, 2019, from https://www.deutsche-biographie.de/pnd119184710.html#adbcontent
Loone, E. (1997). Arvustus: Vabaduse väärtus. John Stuart Mill `Vabadusest`
[S.l.]: Hortus Litterarum, Akadeemia 1: 181–185.
Loone, E. (2002). Eesti filosoofia eesti kultuuris pärast II maailmasõda. H. Een-
maa (toim), Eesti filosoofia: mis see on? Kogumik sellest, millest kõneldakse siis, kui kõneldakse eesti filosoofiast, Tallinn: JE & JS, 15–42.
Luks, L. (2003). Antikristlase kaks ilmumist. Vikerkaar 4-5: 202–207.
Martna, M. (1910). Karl Marx`i `Kapital` eesti keeles, Päevaleht 223: 1.
Martna, M. (1911). Kirjandus. Karl Marx `Kapital` I, Päevaleht 144: 1.
Matjus, Ü. (2010). Eesti filosoofiline trükis 1801–1917, V. Paatsi ja K. Metste
(toim), Eesti- ja võõrkeelne trükis Eesti- ja Liivimaal 1801–1917, Ettekanded. Rahvusvaheline konverents `Eesti- ja võõrkeelne trükis Eesti- ja Liivimaal 1801–1917` 29.–30. oktoobril 2009, Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu, 34–37.
Matjus, Ü. (2012). Autori kiri. Tartu, 6. juuli.
Matjus, Ü. (2018a). Vestlus autoriga. Tartu, 13. aprill.
Matjus, Ü. (2018b). Vestlus autoriga. Tartu, 3. juuli.
Miks kuulutati Tallmeister ketseriks? (1928), Sakala 141: 2.
Mooney. B. (2015). Making the Irrational Rational: Nietzsche and the Problem
of Knowledge in Mikhail Bulgakov`s The Master and Margarita. Master`s thesis. Retrieved January 23, 2019, from University of South Carolina Scholar Commons, The Institutional Repository of the University of South Carolina Web site: http://scholarcommons.sc.edu/etd/3093
Mõttetarkuse ajaloost. Sissejuhatus. (1884). Eesti Postimees 2: 2.
Möldre, A. (2012) Kirjastamine ja raamatutoodang Eesti Vabariigis 1918–1940. A. Ainz, L. Tenno (toim), Eestikeelne raamat 1918–1940. I, Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda, 27–41.
Nietzsche ja tsensuur. Kirjandus. Kunst. Teadus. (1912). Sakala 9: 3.
Nietzsche `Zarathustra` – plagiaat. Maailmakuulsa teose eeskujuks Vabamüürla-
se raamatuke, (1934). Postimees 127: 4.
Oras, A. (1931). Mõtteid tõlkekirjanduse puhul. Eesti Kirjandus 12: 609–617.
Pabson, V. (1939). Saateks. Thomas a Kempis. Kristuse jälgedes, Tartu ; Tallinn :
Loodus (Tartu : K. Mattiesen), 5–9.
Palm, A. (1932). Kuidas tõlgitakse meil ja kuidas peaks tõlkima. Eesti Kirjandus 1: 20–28.
Parhomenko, E. (2002). Filosoofia Eestis. Üks metaentsüklopeediline esitus.
Akadeemia 8: 1579–1587.
P. K. (1941). Sulane – kvalifitseeritud tõlkija. Tööline, kes tõlkis `Zarathustra`,
Sirp ja Vasar 15: 3.
Pöögelmann, H. (1933). Marx ja marksism Eestis. Klassivõitlus 153 (III):
25–30.
Ramul, K. (1936). Saatesõna. Rene Descartes. Arutlus meetodist Tlk. R. Kulpa,
saatesõna K. Ramul, Tartu: Noor-Eesti Kirjastus, 5–6.
Raud, R. (1988). Tõlge meie kultuuris. Looming 6: 826–829.
Rei, A. (1911a). Kirjandusest. Veel kord `Kapitali` eestikeelsest tõlkest. Tallinna Teataja 208: 3.
Rei, A. (1911b). Kirjandusest. Veel kord `Kapitali` eestikeelsest tõlkest. Tallinna Teataja 211: 3.
Rei, A. (1912). `Kapitali` eesti tõlke kohta. Aasta 1912. Tallinn: Mõte, 112–117.
Rodgers, M. (2018). Introduction. Nietzsche, Soviet culture and the Russian Silver Age. [Online Version] Nabokov and Nietzsche. Problems and Perspectives. New York Bloomsbury, pp. 1–19. Rodgers, M. (2018). Introduction. Nietzsche, Soviet culture and the Russian Silver Age. Nabokov and Nietzsche. Problems and Perspectives. New York Bloomsbury, pp. 1–19. Retrived May 6, 2019, from
https://books.google.ee/books?id=3vFKDwAAQBAJ&pg=PA5&lpg=PA5&dq=antonowsky+nietzsche+zarathustra&source=bl&ots=nMOY9479h3&sig=ACfU3U3IhOEf5-4zcYj-gsa9zCKPzM5jVg&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwiy0KWOzYPgAhUKlSwKHau6Bj8Q6AEwAnoECAEQAQ#v=onepage&q=antonowsky%20nietzsche%20zarathustra&f=false
Roos, J. (1941) Fr. R. Kreutzwaldi Vina-katku tekkeloo ja algupära küsimus.
Looming 2: 208–219.
Ruutsoo, R. (2001). Filosoofiakirjandus Eesti keeles ja filosoofiline kultuur aastail 1918–1940. T. Tender (toim), Raamatu osa Eesti arengus: [Eesti Raamatu Aasta avakonverentsi ettekanded Tartus 6.–7. aprillil 2000], Tartu: Ilmamaa, 249–268.
Saat. J; Teder, F; Gehrke, O. (1968). Marx eesti trükisõnas. K. Pihlak (toim),
Eesti Raadio Audioarhiiv, eetrikuupäev 06.03.1968 Kuulatud 23. aprill,
2019 https://arhiiv.err.ee/vaata/marx-eesti-trukisonas-01
Saatesõna asemel. (1935). Karl Marx. Kapital: Poliitilise ökonoomia kriitika.
Esimene köide. Kapitali produktsiooniprotsess. Tallinn: Kirjastusühing
Sõprus.
Semper, J. (1932). Järelsõna. Friedrich Nietzsche. Nõnda kõneles Zarathustra.
Raamat kõigile ja ei kellelegi. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 223–236.
Silberstein, L. (1939). Sigmund Freudi vaimulooline tähtsus. Looming 8: 886–889.
Sirge, R. (1927). Vana ja noor naine. Peatükk Fr. Nietzsche `Zarathustrast`. Postimees 131: 2.
Sooväli, J. (2007). Järelsõna. Teose tekkeloost. Friedrich Nietzsche, Antikristus. Tartu: Bookmill, 141–155.
Sooväli, J. (2016). Friedrich Nietzsche ja Eesti kultuur. J. Sooväli (toim), Tagasi
mõteldes. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 197–209.
Sutrop, M. (2015). What is Estonian Philosophy? Studia Philosophica Estonica.
History of Philosophy in Estonia Vol 8.2: 4–64.
Tallmeister ei ole ketser. (1928), Sakala 18: 2.
Tallmeister, T. (1921). Friedrich Nietzsche ja ristiusk. Kristliku kultuuri ja ilma-
vaate edendamise Selts, Tallinn.
T. P. (1941). Ilmub `Lühike filosoofiline leksikon` Tõlge M. Rosentali ja P.
Judini toimetatud vastavast venekeelsest teosest, Sirp ja Vasar 24: 5.
Undusk, J. (1999). Eesti kirjanduse ajast, ruumist ja ülesandest XX sajandil.
Teese kommentaaridega, Looming 2: 249–255.
Vahter, L. (1940). Eessõna. O. Spengler, Õhtumaa allakäik, Tartu: Eesti Kirjan-
duse Selts, lk 5–12.
V. E. (Villem Ernits). (1927). Marx–Nietzsche–kristlus. Mis on nendel ühist.
Vene usufilosoofi Berdjajevi arvamised, Postimees 95: 5.
Weygandt, Wilhelm Christian Jakob Karl (n.d.). Deutsche Biographie, Retrived
May 7, 2019, from https://www.deutsche-biographie.de/pnd119423537.html
Weygandt, W. C. J. K. (n.d.). Retrived May 7, 2019, from
http://kalliope-verbund.info/de/eac?eac.id=119423537

Downloads

Published

2021-12-28

How to Cite

Tekku, P. (2021). Filosoofiliste teoste tõlked eesti keelde ja nende retseptsioon 1944. aastani . Studia Philosophica Estonica, 14, 11–36. Retrieved from https://ojs.utlib.ee/index.php/spe/article/view/16920

Issue

Section

Articles