Of Hard Joy: Half a Century of Viivi Luik’s Creations. Prose


  • Arne Merilai




Viivi Luik, Estonian literature, “Soviet” literature, Estonian history, poetics, literary reception, censorship, realism, modernism, “neosymbolism”, literary “unified field theory”


Viivi Luik has been active in Estonian literature for half a century: from the times of Soviet censorship to regained independence. Her renowned novels Seitsmes rahukevad (The Seventh Spring of Peace, 1985) and Ajaloo ilu (The Beauty of History, 1991) have been published in a number of foreign languages. Her first collection of poetry appeared in 1965. Since then ten more collections have followed. In addition, she has published three books of selected verse together with the volume of collected verse (2006), as well as four books of fiction, three volumes of essays, several children’s books and two dramas. Many Estonian songwriters have appreciated her lyrics. Marked by an occasionally controversial reception in literary criticism, Luik’s distinguished stereophonic, cool “neosymbolism” has developed from sincere nature lyrics towards a sombre urban modernism and firm social resistance, a kind of freedom of feeling and thought. Luik’s narratives started to appear since 1974: first Salamaja piir (The Border of the Secret House), and the children’s trilogy of Leopold. All her main characters, prone to pondering, are close to the author’s alter ego, contrasting her childhood and youth to maturity; she seems to write prose as if it was tense poetry. In the two volumes of elegant essays Inimese kapike (A Locker of One’s Own, 1998) and Kõne koolimaja haual (A Sermon at the Grave of the Schoolhouse, 2006), Luik shows herself on the border of two worlds and two eras, past and present, totalitarianism and postmodernism. Ice and blood dominate her writings full of childlike frankness, internal speech, prophecy and challenge. Two of her last books were released simultaneously in 2010: an essay Ma olen raamat (I am a Book; together with a co-author), and a novel about her melancholic déjà vu reflections in Rome, Varjuteater (The Shadow Play). Guided by a methodologically holistic perspective and moving towards a “unified theoretical field” of literary criticism, this contribution to Luik scholarship, for the first time makes available a biobibliographical comparative introduction to all of her works for the international audience. It illuminates the broadly representative character of her oeuvre and shows how Luik charts the course for an entire generation of “Soviet” writers of the Baltics as “border states”.


Download data is not yet available.


<div class="WordSection1"><p>Dittmann-Grönholm, I. 1998. Luik, Viivi. – U. Hechtfischer, R. Hof, I. Stephan, F. Veit-Wild, eds., <em>Metzler Autorinnen Lexikon</em>. Stuttgart: Weimar, 320f.</p><p>Hasselblatt,  C.  1985.  Literarisches  Neuland.  –  <em>Estonia:  Eesti  Kirjanduse  Ajakiri: </em><em>Zeitschrift</em><em> für estnische Literatur</em>, 2, 34–37.</p><p>Hasselblatt, C. 1986. Viivi Luik ja “Seitsmes rahukevad”. – <em>Vikerkaar</em>, 6, 85–87.</p><p>Hasselblatt,  C.  1987.  Fünf  Fragen  an  Viivi  Luik  den  “Siebten  Friedensfrühling” betreffend. – <em>Estonia: Eesti Kirjanduse Ajakiri. Zeitschrift für estnische Literatur</em>, 3, 109–111.</p><p>Hasselblatt, C. 1990. Viivi Luik: Seitsmes rahukevad. – W. Jens, ed., <em>Kindlers Neues Literatur Lexikon</em>, Vol. 10. München: Kindler, 664–665.</p><p>Hasselblatt, C. 1992. Frieden à la Stalin. (Viivi Luik. “Der siebte Friedensfrühling.” Reinbek, 1991). – <em>Estonia: Eesti Kirjanduse Ajakiri: Zeitschrift für estnische Literatur</em>, 1, 54–56.</p><p>Hasselblatt, C. 2001a. Kann Geschichte schön sein? Zur Konstruktion von Vergangenheit in zwei Romanen Viivi Luiks. – <em>Nordost-Archiv: Zeitschrift für Regionalgeschichte: Zwischen Oder und Peipus-See: Zur Geschichtlichkeit literarischer Texte im </em><em>20.</em><em> </em><em>Jahrhundert</em>. Neue Folge, VIII/1999, 2. Lüneburg: Institut Nordostdeutsches Kulturwerk, 419–433.</p><p>Hasselblatt, C. 2001b. Viivi Luik. – <em>Kritisches Lexikon zur fremdsprachigen Gegenwartsliteratur: 56. Nachlieferung: 14</em>. München: edition text + kritik.</p><p>Hasselblatt, C. 2004. <em>Estnische</em><em> </em><em>Literatur</em><em> </em><em>in</em><em> </em><em>deutscher</em><em> </em><em>Sprache</em><em> </em><em>1784–2003</em>. Bremen: Hempen Verlag.</p></div><div class="WordSection2"><p>Hint, M. 1986. Viivi Luige märksõnad ja määratlused. – <em>Looming</em>, 8, 1118–1125.</p><p>Jaanus, M. 1988. The Self in Language: Viivi Luik’s “Seitsmes rahukevad”. – <em>Lituanus</em>, 34.1, 36–53.</p><p>Jaanus, M. 1989. Viivi Luik: War and Peace; Body and Genotext in her Novel “Seitsmes Rahukevad”. – <em>Journal of Baltic Studies</em>, 3, 265–282.  <a href="http://dx.doi.org/10.1080/01629778900000141" target="_blank">http://dx.doi.org/10.1080/01629778900000141</a></p><p>Kangur, M. 1987. The Seventh Spring of Peace. – <em>Estonian Literature</em>. Tallinn: Eesti Raamat, 34–35.</p><p>Kesküla, K. 1996. Tema juhatas inglid sisse. – <em>Vikerkaar</em>, 10, 79–86.</p><p>Kiin, S. 1980. Viivi Luik. – <em>Looming</em>, 1, 1437–1455.</p><p>Kiisler, V. 2000. “Sii just ongi ilus, et irmus on.” – <em>Postimees: Arter</em>, 26.08.</p><p>Kirss, T. 2006. Viivi Luik’s <em>The</em><em> </em><em>Beauty</em><em> </em><em>of History</em>: Aestheticized Violence and the Postcolonial in the Contemporary Estonian Novel. – V. Kelertas, ed., <em>Baltic Postcolonialism</em>. Amsterdam–New York: Rodopi, 271–289.</p><p>Kirss, T. 2007. Viivi Luige “Salamaja piiri” mõistatus. – A. Merilai, ed., <em>Looming – olemise kehtestamine: Viivi Luik</em>. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 169–184.</p><p>Kivi, A. 1991. Silmast silma. – <em>Rahva Hääl</em>, 13.10.</p><p>Kronberg, J. 1998. Viivi Luik: A Locker of One’s Own. – <em>ELM: Estonian Litarary Magazine</em>, 7, 14.</p><p>Kurman, J. 1992. Kosmos, keel ja gnostitsism: Viivi Luige kahe romaani kolmainsus. – <em>Mana</em>, 61/62, 86–89.</p><p>Kurvet-Käosaar, L. 1998. Multidimensional Time-Space in Margaret Atwood’s <em>Cat’s</em><em> </em><em>Eye </em>and Viivi Luik’s <em>The Seventh Spring of Peace</em>. – <em>Interlitteraria</em>, 3, 248–266.</p><p>Kurvet-Käosaar, L. 2007. Kunstniku portree väikese tüdrukuna. – A. Merilai, ed., <em>Looming – olemise kehtestamine: Viivi Luik</em>. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 211–234.</p><p>Langemets,  A.  1988.  Laps  seitsmenda  rahukevade  pakases.  –  E.  Mallene,  ed., <em>Kirjanduse</em><em> jaosmaa ’86</em>. Tallinn: Eesti Raamat, 177–182.</p><p>Langemets, A. 1991. Kirjandusilu ja ilus ajalugu. – <em>Looming</em>, 11, 1569–1571.</p><p>Lias, P. 1989. Ühe põlvkonna usutunnistusest ja testamendist. – E. Mallene, ed., <em>Kirjanduse</em><em> </em><em>jaosmaa</em><em> ’87</em>. Tallinn: Eesti Raamat, 111–115.</p><p>Liivamets, M. 1989. Aika on vaatinut sisäisiä muutoksia. – <em>Vana Toomas: Eestistä eestiläisittäin</em>, 1, 29–31.</p><p>Lilja, P. 2007. “Seitsmenda rahukevade” retseptsioon Soomes. – A. Merilai, ed., <em>Looming – olemise kehtestamine: Viivi Luik</em>. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 194–210.</p><p>Luik, V. 1991. Mida tähendab minu jaoks sõna <em>kristlane</em>. – <em>Eesti Kirik</em>, 28.11.</p><p>Luik, V. 1998. <em>Inimese kapike</em>. Tallinn: Vagabund.</p><p>Luik, V. 2003. The Seventh Spring of Peace [excerpt]. [M. Puhvel, transl.] – <em>Orient Express</em>, 3, 30–53.</p><p>Luik, V. 2005. Sõna on rohkem kui sõna. – <em>Keel ja Kirjandus</em>, 10, 777–779.</p><p>Luik, V. 2007. <em>The</em><em> </em><em>Beauty</em><em> </em><em>of History</em>. [H. Hawkins, transl.. R. C. M. Mole, afterw.] Norwich: Norwik Press.</p><p>Maiste, V.-S. 2000. Maailm ja inimene kardavad vabad olla. – <em>Postimees: Arter</em>, 26.08.</p></div><p>Merilai, A. 2003. <em>Pragmapoeetika:</em><em> </em><em>Kahe</em><em> </em><em>konteksti</em><em> </em><em>teooria</em>. Studia litteraria estonica 6. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.</p><p>Merilai, A. 2007a. Pragmapoetics as Literary Philosophy. – <em>Interlitteraria</em>, 12, 379–392.</p><p>Merilai, Arne 2007b. Olemise luuleline kehtestamine: Viivi Luik. – A. Merilai, ed., <em>Looming – olemise kehtestamine: Viivi Luik</em>. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 95–104; A. Merilai, <em>Vokimeister: Kriitilisi konstruktsioone 1990–2011</em>. Studia litteraria Estonica 11. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011, 331–340.</p><p>Merilai, A.  2011. Viivi Luik. Varjuteater. – <em>World Literature Today</em>. May–June, 67–68.</p><p>Mägi, A. 1993. Mida teised arvavad: “Ajaloo ilu” vastukajad Soomes ja Rootsis. – <em>Sirp</em>, 18.06.</p><p>Nagelmaa, S. 1991. Viivi Luik. – Kalda, M., ed., <em>Eesti kirjanduse ajalugu. </em>V: 2. <em>Kirjandus Eestis 1950.–1980-ndail aastail</em>. Tallinn: Eesti Raamat, 507–511.</p><p>NN. 1991. Gespräch mit der estnischen Autorin Viivi Luik. – <em>Baltica</em>, 2, 34.</p><p>Oja, M. 1987. Viivi Luik Kodumaa toimetuses. – <em>Kodumaa</em>, 15.04.</p><p>Pakarinen, T. 2003. Historia, yksilöllisyys ja kieli Viivi Luikin romaniissa <em>Historian kauneus</em>. – L. Saariluoma, T. Pakarinen, P. Kruuspere, eds., <em>Viron</em><em> kirjallisuus vuosituhannen vaihteessa: Postmodernia ja modernia</em>. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, 172–189.</p><p>Parhomenko, E. 2007. Luuleline asu-andmine ja loov kehtestamine. – A. Merilai, ed., <em>Looming – olemise kehtestamine: Viivi Luik</em>. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 105–124.</p><p>Prosa, K. 1993. Worstelen met de nalatenschap: Interview met Viivi Luik. – <em>Surplus</em>, VII, 5, 26f.</p><p>Põldmäe, A. 1985. Ja valguse armulise. – <em>Edasi</em>, 01.04.</p><p>Raudjalg, J. 1987. Võõrandumisest. – <em>Tulimuld</em>, 4, 203–205.</p><p>Salokannel, J. 1991. Isiklikku kogemust otsimas: Viivi Luige romaan  “Ajaloo ilu” ilmus Soomes. – <em>Sirp</em>, 11.10.</p><p>Salokannel, J. 2007. Meele kell, mälu kalender. Aja mõistest ja toimimismehhanismist romaanis “Ajaloo ilu”. – A. Merilai, ed., <em>Looming – olemise kehtestamine: Viivi Luik</em>. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 235–242.</p><p>Sang, J. 1985. Tulevik eest- ja tagantvaates. – <em>Looming</em>, 7, 985–986.</p><p>Stalder, H. 2003. Böse Zeiten, heile Welt: Begegnung mit der estnischen Schriftstellerin Viivi Luik. – <em>Neue Zürcher Zeitung</em>, 22.08.</p><p>Tonts, Ü. 1985. Inimesed ajas ja aeg inimestes. Viivi Luik “Seitsmes rahukevad”. – <em>Rahva</em><em> Hääl</em>, 03.11.</p><p>Unt, M. 1985. Ajast ja tüdrukust. – <em>Keel ja Kirjandus</em>, 10, 629–632.</p><p>Veidemann, R. 1985. Neljakümnendal rahukevadel seitsmendast. – <em>Sirp ja Vasar</em>, 17.05.</p><p>Verschik, A. 1992. “Ajaloo ilu” ja juudid. – <em>Keel ja Kirjandus</em>, 5, 301–302.</p><p>Verschik, A. 2000. Pildi sisse minek. Mõningaid märkmeid Viivi Luige “Seitsmenda rahukevade” tõlkest vene keelde. – <em>Keel ja Kirjandus</em>, 3, 161–170.</p><p>Verschik, A. 2007. Juudi motiivid Viivi Luige loomingus. – A. Merilai, ed., <em>Looming</em><em> – olemise kehtestamine: Viivi Luik</em>. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 185–193.</p><p>Väljataga, A. 1991. Kas ajalugu on ilus? – <em>Eesti Elu: Estonian Life</em>, 17.10.</p>