Archives

  • Making cultural heritage
    Vol. 16 (2024)

    Craft studies is an emerging field of research that is gaining recognition worldwide. Studia Vernacula is a publication that aims to lead the way in craft studies in Estonia. Craft studies combine practical skills with theoretical knowledge of heritage craft technologies. Such a practice-based approach helps researchers achieve a better understanding of the technical aspects of the objects they study.

    The current publication is a special issue in English that brings together a wide range of craft research articles. These span from classical artefact and technology studies, to making-based heritage protection and the materiality of cultural processes. We hope this journey through different aspects of „Making cultural heritage“ inspires our international craft research community.

  • Ümber telje / On the loom
    Vol. 15 (2023)

    Studia Vernacula on Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia-uuringute alane aastakiri. Ajakiri keskendub käsitöö, oskuste ja ainelise kultuuripärandi uurimisele. Just rõhuasetus oskustele on see, mis muudab ajakirja huvipakkuvaks nii akadeemilise taustaga käsitööpraktikuile, rahvusteaduste uurijaile kui ka laiemale lugejaskonnale.

    Tänavuse väljaande alapealkiri on „Ümber telje“. Artiklite teemad keerlevad ümber telje nii telgsümmeetria kui telgedel kudumise mõttes. Esimest esindavad lood kodarrahadest, juustest punutud ehetest ja kuhjalavaehitusest. Kangastelgede kasutusvõimalusi vaetakse naisemantsipatsiooni, leiutamise ja kehalise kogemuse vaatenurkadest. Anname ülevaate pärandtehnoloogidele olulistest projektidest, sündmustest, trükistest. Käsitleme ka maailma parandamise võimalusi.

  • Kelle pärand? Whose heritage?
    Vol. 14 (2022)

    Studia Vernacula on Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia pärand-tehnoloogia-uuringute alane ajakiri.

    Ajakiri keskendub käsitöö, oskuste ja ainelise kultuuripärandi uurimisele. Just rõhuasetus oskustele on see, mis muudab ajakirja huvipakkuvaks nii akadeemilise taustaga käsitööpraktikuile, rahvusteaduste uurijaile kui ka laiemale lugejaskonnale.

    Tänavuse väljaande alapealkiri on „Kelle pärand?“. Uurime kultuurilise omastamise mõistet, vaatame ringi Eesti Rahva Muuseumi soome-ugri kogudes ja teeme tutvust Ungaris elava saksa rahvusvähemuse traditsiooniliste kootud jalatsitega. Samuti uurime kõrkjapõhjaga toole, linukate kandmist, savihoonete restaureerimist, sitsijaki koopia valmistamist ja nööbiliistuga särke. Ringvaates tuleb arutusele Richard Sennetti raamatu „The Craftsman“ eestikeelne tõlge ning antakse ülevaade haabjakultuurist ja Eesti villamajanduse hetkeseisust.

  • Luubi all. Zoom in
    Vol. 13 (2021)

    Studia Vernacula on Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia-uuringute alane aastakiri.

    Ajakiri keskendub käsitöö, oskuste ja ainelise kultuuripärandi uurimisele. Just rõhuasetus oskustele on see, mis muudab ajakirja huvipakkuvaks nii akadeemilise taustaga käsitöö-praktikuile, rahvusteaduste uurijaile kui ka laiemale lugejaskonnale.

    Tänavuse väljaande alapealkiri on „Luubi all“.

    Kui olud sunnivad ühe koha peal paigal olema, on õige aeg pöörduda detailse esemevaatluse juurde. Käesolev number võtab luubi alla sõna otseses mõttes mikroskoopilisi nähtusi: õmblusniidijälgi arheoloogilises materjalis, kootud kinnaste ja pottmütside pahupoolt, seelikukangaste loetud lõngu. Teoreetilised artiklid käsitlevad pärandtehnoloogia õpetamist ja uurimist. Ringvaate osas heidame pilgu kodumaise puu- ja nahatöö hetkeseisule, Vanda Juhansoo ja Myanmari kangakudujate ellu.

  • Vaata ringi. Look around
    Vol. 12 (2020)

    Studia Vernacula on Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna aastakiri. Selle aasta numbri alapealkiri on „Vaata ringi“.

    Kui me soovime mõista ja mõtestada oma kultuuripärandit ning seda loovalt edasi arendada, on meil vaja osata seda paigutada ka laiemale regionaalsele ja globaalsele taustale. Just sellega seekordse numbri kaastööd ühel või teisel moel ka tegelevad.

    Lugeda saab teoreetilisi mõtisklusi tegemiskesksest uurimisest ja kehalisest teadmisest, taimedega värvimisest vanal ja uuel viisil, Bengali lapsetekkide transformatsioonist muutuvas maailmas, Vana-Liivimaa saunadest ja palkmajakaunistustest, aga ka nelja võlliga kiige ehitusest ja erialaajakirjadest. Lisaks ülevaated läinudsügisesest käsitööteaduse konverentsist ja Muhu sukkade näitusest.

     

  • Studying Estonian heritage craft technologies: best of Studia Vernacula 2013-2019
    Vol. 11 (2019)

    Craft studies is an emerging field of research that is gaining recognition worldwide. Studia Vernacula is a publication that aims to lead the way in craft studies in Estonia. Craft studies combine practical skills with theoretical knowledge of heritage craft technologies. Such practice- based approaches help researchers achieve a better understanding of the technical aspects of their objects of study.

    When manually experienced craft scholars focus on techniques and skills in their approach, they get closer to unwinding the tacit elements behind the techniques – the sophisticated combination of local materials, skills, bodily movements, tools, etc.

    The current publication is a special compilation of selected articles previously published in Estonian in University of Tartu Viljandi Culture Academy’s research journal, Studia Vernacula. We believe the texts have the potential to attract the attention of an international audience.

  • Asja uuritakse. All things considered
    Vol. 10 (2019)

    Studia Vernacula on Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna aastakiri.

    Ajakiri keskendub käsitöö, oskuste ja ainelise kultuuripärandi uurimisele. Just rõhuasetus oskustele on midagi, mis muudab ajakirja huvipakkuvaks nii akadeemilise taustaga käsitöö-praktikuile, rahvusteaduste uurijaile kui ka laiemale lugejaskonnale. 

    2019. aasta ajakirjanumbri alateema on „Asja uuritakse / All things considered“.

    Lugeda saab esemeuurimuse ajaloost meil ja mujal, aga ka sellest, kuidas dokumenteerida vankrirattameistrite hääbuvat ametit või taaselustada puupaadiehitust kui kultuuripärandit. Puudutatakse nii muuseumiesemete uurimise viise kui käeliste oskuste ja akadeemilise vilumuse võimalikku vastasmõju. Praktikapeeglist saab lugeda Muhus kasvanud maalammaste villaga tehtud katsetest ja antakse ka praktilisi näpunäiteid vinnaga salvkaevu korrastamiseks. Heidetakse pilk väliseesti lastele suunatud pärimuslaagri Lõimeleer telgitagustesse, tutvustatakse raamatut „Vanaaja pulm“ ning numbri lõpetab ülevaade TÜ VKA rahvusliku käsitöö osakonna 25 aasta pikkusest ajaloost.

     

  • Esemete elulood. Object Biographies
    Vol. 9 (2018)

    Studia Vernacula on Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna aastakiri.

    Ajakiri keskendub käsitöö, oskuste ja ainelise kultuuripärandi uurimisele. Just rõhuasetus oskustele on see, mis muudab ajakirja huvipakkuvaks nii akadeemilise taustaga käsitöö-praktikuile, rahvusteaduste uurijaile kui ka laiemale lugejaskonnale. 2018. aasta numbri teoreetiline fookus on suunatud esemete elulugudele. Põhiartiklid pakuvad Eesti kirivööde ja Saaremaa sariküllide tehnikapõhist tüpoloogiat ning sissevaadet maapiirkondade asustusmustri ja ehitiste alalhoidmisse uusmaaleasujate abil. Praktikapeegel näitab ühe preestrirüü taastamise lugu ja Muhu vammuste lõikelisi eripärasid ning annab näpunäiteid kompostiva kuivkäimla ehitamiseks. Ringvaate rubriigis ülevaated TÜ VKA ettevõtmistest (Põhjamaade kudumissümpoosion, Craft Camp ja digioskuste projekt) ning uuemate rahvarõivaraamatute ja painutatud puust esemete valmistamist õpetava teose tutvustused.

  • Leivanumber. Breadwinner
    Vol. 8 (2017)

    Studia Vernacula on Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna aastakiri.

    Ajakiri keskendub käsitöö, oskuste ja ainelise kultuuripärandi uurimisele. Just rõhuasetus oskustele on midagi, mis muudab ajakirja huvipakkuvaks nii akadeemilise taustaga käsitöö-praktikuile, rahvusteaduste uurijaile kui ka laiemale lugejaskonnale.

    2017. aasta numbris uurime, kas on võimalik professionaalina oma tööst elatuda neil, kelle leivanumbriks on käsitöö. Alustuseks süveneme käsitöö mõiste ajalukku ja tähenduspeensustesse. Konkreetsete näidete varal räägime sellistest leivanumbritest nagu tinuliste valmistamine, kangastele mustrite trükkimine, kuldtikand, tisleritöö ja nahast kottide valmistamine. Jälgime linase lapsesärgi ja lubikanepist viimistluse valmimise protsessi. Lisaks ülevaated TÜ VKA rahvusliku käsitöö osakonna tegemistest ning pühendunud käsitöölise jaoks olulisest lugemisvarast.