Stahlist Salumäeni
Kokkuvõte
From Stahl to Salumäe. By Toomas Paul
The paper deals with some aspects of the formation of the Estonian hymnal. The first surviving hymnal written in Estonian is the 2nd part of Heinrich Stahl’s Hand- und Hauszbuch which contained 144 hymns in prose translation. The first metrical hymnal Neu Ehstnisches Gesangbuch was published in 1656 and contained 241 original or translated hymns of the best local poets Georg Salemann, Reiner Brockmann, Martin Gilaeus and Heinrich Göseken. The hymnal used in the churches has been successively improved in the following centuries, and the collection of the hymns has been altered. Kiriku Laulu-ja Palveraamat [The Church Hymnal and Prayer Book], in use from 1991, has been completed under the supervision of Ivar-Jaak Salumäe. Sad to say the process of the formation and revision of the Estonian hymnal has been totally neglected by the researchers. One of the reasons of that negligence has been due to the fact that by the end of the 19th century the Estonian clergy was almost hundred percent of the German nationality. During the period of the National Awakening the Estonian intellectuals started to withdraw from the German culture and took pains to create the Estonian culture. The church and the sacred literature were considered to be a stranger’s business. The opposition has not disappeared even at present. The Estonian poets of the 20th century have stayed aside from the creation of the hymns. The history of Estonian literature concerns itself only with the 1637 and 1656 publications, the following ones are simply considered to belong to the conventional literature and the researches have not been interested in them. But still, the hymnal has been the most important book in the lives of the Estonian people for many centuries, much more widely spread even than the Bible. The hymns that people have listened and memorized from childhood could not remain without any influence. It is necessary to study which hymns have been sung, how and why the hymnal has been altered, and how the hymnal has affected the people’s mentality. The paper ends with a proposal to the theologians to research the history and the significance of the hymnal of the Estonian church.
Allalaadimised
Viited
Alttoa, Villem, and Aino Valmet. 1973. 17. Sajandi Ja 18. Sajandi Alguse Eestikeelne Juhuluule. Tallinn: Eesti Raamat.
Annus, Epp. 2000. ‘Kirjanduskaanon Ja Rahvuslik Identiteet’. Keel Ja Kirjandus, no. 1: 10–17.
Annus, Epp, Luule Epner, Sirje Olesk, Mart Velsker, Ants Järv, and Ele Süvalep, eds. 2001. Eesti Kirjanduslugu. Tallinn: Koolibri.
Brockmann, Reiner. 2000. Teosed. Edited by Endel Priidel. Tartu: Ilmamaa.
Eesti Aeg. 1991. ‘Uus Laulu-Ja Palveraamat. Kiriku Laulu-Ja Palveraamat (1991), Mis Tegi Vanaks Uue Lauluraamatu’, 24 December 1991.
Hasselblatt, Cornelius. 1996. ‘Die Entwicklung Der Estnischen Schriftsprache Unter Deutschem Einfluss’. In Die Bibelübersetzung Und Ihr Einfluss Auf Die Estnische Kulturgeschichte, 56–69. Baltische Seminare 1. Lüneburg: Carl-Schirren-Gesellschaft.
Helk, Vello. 1977. Die Jesuiten in Dorpat 1583-1625: Ein Vorposten Der Gegenreformation in Nordosteuropa. Odense University Studies in History and Social Sciences 44. Odense: Odense University Press.
Johansen, P. 1935. ‘Wanradt-Koeli’i Katekismuse Senitundmatuist Järglastest’. Eesti Kirjandus, no. 10: 433–36.
Johansen, Paul, and Heinz von Zur Mühlen. 1973. Deutsch Und Undeutsch Im Mittelalterlichen Und Frühneuzeitlichen Reval. Ostmitteleuropa in Vergangenheit Und Gegenwart, Bd. 15. Köln; Wien: Böhlau Verlag.
Kaalep, Ain. 1987. ‘350 Aastat Eesti Luulet. Ääremärkusi’. Looming, no. 11.
Koraaliviiside Kogu. 1991. Tallinn: EELK Konsistoorium.
Laats, Alar, ed. 2000. ‘Johannes Völckeri Eestikeelse Dekaloogi Päritolust’. Keel Ja Kirjandus, no. 10: 716–22.
Lang, Tiina. 1991. ‘Uus Kiriku Laulu- Ja Palveraamat’. Rahva Hääl, 25 December 1991.
Lepnurm, Hugo. 1991. ‘Uus ’’Kiriku Laulu- Ja Palveraamat"’. Sirp: Eesti Kultuurileht, 24 December 1991.
Lewis, Clive Staples. 1994. Mõtteid Psalmidest. Tallinn: Logos.
Lippus, Urve. 1988. ‘Rahvapärane Koraalide Laulmine Eestirootslaste Külades’. Teater. Muusika. Kino 7 (12): 27–39.
Lippus, Urve. 1993. ‘The Tradition of Folk Hymn Singing in Estonia and an Introduction to the Estonian-Swedish Collections of Hymn Variants’. IAH Bulletin, no. 21: 68–80.
Lotman, Maria-Kristiina. 2000. ‘Võõras Kui Oma: Eesti Ilukirjanduslik Kvantiteeriv Värss’. Keel Ja Kirjandus, no. 10: 701–2.
Masing, Uku. 1999. Eesti Vanema Kirjakeele Lood. Tartu: Ilmamaa.
Oissar, Edgar. 1964. ‘Ühest XVI Sajandi Keelemälestisest’. Keel Ja Kirjandus, no. 10: 613–18.
Orion, Jana, and Kristi Viiding. 2001. ‘Se Keick / Kumb Igganess Magister Brocmann Teggi...’ Keel Ja Kirjandus, no. 11: 797–805.
Paul, Toomas. 1991. ‘Kristluse Resp. Luterluse Riismetest Tänapäeva Eesti Rahva Teadvuses’. In Hariduse Kavandamise Kultuur-Filosoofilistest Lähtealustest, 70–76. Tallinn: Eesti Õppekirjanduse Keskus.
Paul, Toomas, ed. 1995. ‘Jaan Bergmann Piiblitõlkijana’. Keel Ja Kirjandus, no. 5: 303–11.
Paul, Toomas. 2001a. ‘Det Heliga in Estnisk Litteratur’. Ariel: Tidskrift För Litteratur 83: 169–85.
Paul, Toomas. 2001b. ‘Mõningaid Tähelepanekuid Eesti Kirikulaulu Kujunemisest’. In Kelle Laule Me Laulame? Hümnoloogiline Kogumik ‘Kiriku Laulu- Ja Palveraamatu’ 10. Aastapäeva Tähistamiseks, 5–37. Tallinn: Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Konsistoorium.
Paul, Toomas. 2001c. ‘Paar Sammukest Eesti Kirikuloo Uurimise Teed’. Akadeemia, no. 6: 1278–88.
Paul, Toomas. 2001d. ‘Rootsi Aja Kirjandusloo Uurimisest’. In Emakeele Seltsi Aastaraamat, 46:199–216. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia; Emakeele Selts.
Paul, Toomas. 2001e. ‘Vaimuliku Raamatu Osa Eesti Rahvuse Kujunemises’. In Raamatu Osa Eesti Arengus: Eesti Raamatu Aasta Avakonverentsi Ettekanded Tartus 6.-7. Aprillil 2000, 167–99. Tartu: Ilmamaa.
Paul, Toomas. 2001f. ‘Läänerindel Muutuseta’. Sirp: Eesti Kultuurileht, 8 March 2001.
Postimees. 2001. ‘Heitunud Mesilaspere. Riigi Sümboolika Peegeldab Eestlaste Hoiakuid’, 26 May 2001.
Ross, Kristiina. 2000. ‘Tõlketehnilisi Küsimusi Eesti Kirjakeele Algusaegadest: Teine Käsk’. Keel Ja Kirjandus, no. 11: 781–95.
Ross, Kristiina. 2001. ‘Reiner Brockmann — Vaimulik Tõlkija Või Lasnamäe Lambur’. Vikerkaar, no. 4: 86–90.
Rutiku, Siret. 2001. ‘Kiriku Laulu- Ja Palveraamat Saksa Filoloogi Pilgu Läbi’. In Kelle Laule Me Laulame? Hümnoloogiline Kogumik ‘Kiriku Laulu- Ja Palveraamatu’ 10. Aastapäeva Tähistamiseks, 46. Tallinn: Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Konsistoorium.
Salo, Vello. 1974. ‘1585. a. Katekismus-Lauluraamat’. Mana, no. 40: 75–78.
Salo, Vello. 1998. ‘Der Catechismus Catholicorum von 1585’. In Festschrift Für Vello Helk Zum 75. Geburtstag, 23–30. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv.
Salu, Herbert. 1948. ‘Suomalaisten Virsien Vironkielisiä Käännöksiä’. In Suomen Kirkkohistoriallisen Seuran Vuosikirja, 1947-1948, 177–87. Helsinki.
Salu, Herbert. 1949. ‘Zur Entwicklung Des Estnischen Kirchenliedes Im 17. Jahrhundert’. In Apophoreta Tartuensia, 79–87. Stockholm: Societas Litterarum Estonica in Svecia.
Salu, Herbert. 1965. ‘Rootsiaegne Pulmaluule. Eesti Kunstluule Algus’. In Tuul Üle Mere Ja Muid Lühiuurimusi Eesti Kirjandusest. Stockholm: Vaba Eesti.
Salumäe, Ivar-Jaak. 2001a. ‘Kiriku Laulu- Ja Palveraamatu Kümme Aastat’. In Eesti Kiriku Kalender 2002. Tallinn: EELK Konsistoorium.
Salumäe, Ivar-Jaak. 2001b. ‘Miks Kiriku Laulu- Ja Palveraamat on Selline, Nagu Ta On?’ In Kelle Laule Me Laulame? Hümnoloogiline Kogumik ‘Kiriku Laulu- Ja Palveraamatu’ 10. Aastapäeva Tähistamiseks, 59. Tallinn: Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Konsistoorium.
Siitan, Toomas. 1994. ‘Die Choralreform Im Lutherischen Baltikum Und Punscheis Universal-Choralbuch (1839)’. IAH Bulletin, no. 22: 37–49.
Siitan, Toomas, ed. 1995. ‘Das Regionale Und Das Allgemeine in Der Choralrestauration Des 19. Jahrhunderts’. In Music History Writing and National Culture, 84–92. Eesti Muusikaloo Toimetised 1. Tallinn: Eesti Keele Instituut.
Siitan, Toomas. 1998. ‘Zwei Konkurrierende Universal-Choralbücher Für Die Baltischen Provinzen in Der Mitte Des 19. Jahrhunderts’. In Jahrbuch Für Liturgik Und Hymnologie, 37:167–78. Göttingen: Vandenhoeck & Ruprecht.
Siitan, Toomas. 2000. ‘Koraaliraamatud Eesti-Ja Liivimaal Enne 1850. Aastat’. In Valgeid Laike Eesti Muusikaloost, 57–96. Eesti Muusikaloo Toimetised 5. Tallinn: Eesti Muusikaakadeemia.
Siitan, Toomas. 2001. ‘Eesti Kirikulaul Või Kirikulaul Eestis?’ In Kelle Laule Me Laulame? Hümnoloogiline Kogumik ‘Kiriku Laulu- Ja Palveraamatu’ 10. Aastapäeva Tähistamiseks, 39. Tallinn: Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Konsistoorium.
Soosaar, Albert, and Uku Masing. 1956. ‘Kolme Sajandi Eest Värsistatud Lauluraamatust’. In Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Aastaraamat, 49–74. Tallinn: Konsistooriumi väljaanne.
Toi, Roman. 2001. ‘Vaimsed Väärtused Jumalateenistusel’. In Kelle Laule Me Laulame? Hümnoloogiline Kogumik ‘Kiriku Laulu- Ja Palveraamatu’ 10. Aastapäeva Tähistamiseks, 71. Tallinn: Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Konsistoorium.
Treumann, Hans. 1977. Vanemast Raamatukultuuriloost. Tallinn: Eesti Raamat.
Tuglas, Friedebert. 1996. ‘Kirjanduslik Stiil. Lehekülgi Eesti Salmi Ja Proosa Ajaloost’. In Kogutud Teosed 7. Kriitika II. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.
Undusk, Jaan. 2000. ‘Ajalootõde Ja Metahistoorilised Žestid. Eesti Ajaloo Mitmest Moraalist’. Tuna, no. 2: 114–30.
Väinölä, Tauno. 1995. ‘Kelle Laule Me Laulame? Kiriku Laulu- Ja Palveraamatu Teksti- Ning Viisiautorite Register’. In Tekstikäsitlused Jutluste Koostamiseks. Vol. 19. Tallinn: EELK Õpetajate Konverents.
Väinölä, Tauno. 2001a. ‘Kelle Laule Me Laulame?’ In Kelle Laule Me Laulame? Hümnoloogiline Kogumik ‘Kiriku Laulu- Ja Palveraamatu’ 10. Aastapäeva Tähistamiseks, 92–105. Tallinn: Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Konsistoorium.
Väinölä, Tauno. 2001b. ‘Soome Nn Vanha Virsikirja (Vana Lauluraamat) Aastast 1701’. In Kelle Laule Me Laulame? Hümnoloogiline Kogumik ‘Kiriku Laulu- Ja Palveraamatu’ 10. Aastapäeva Tähistamiseks, 87. Tallinn: Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Konsistoorium.
Veenpere, Virve. 1994. ‘EELK Uus Lauluraamat Ehk Kuhu Kadus Autor?’ Vaba Eesti Sõna, 1994, 18 edition.
Zweig, Stefan. 1988. Eilne Maailm: Eurooplase Mälestused. Tallinn: Eesti Raamat.
