Personal names and denomination of Livonians in early written sources

Abstract

This paper presents the timeline of ethnonyms denoting Livonians; specifies their chronology; and analyses the names used for this ethnos and possible personal names. If we consider the dating of the event, the earliest sources mentioning Livonians are Gesta Danorum and the Tale of Bygone Years (both 10th century), but both sources present rather dubious information: in the first the battle of Bråvalla itself or the date are dubious (6th, 8th or 10th century); in the latter we cannot be sure that the member of the Rus delegation was really a Livonian. If we consider the time of recording, the earliest sources are two rune inscriptions from Sweden (11th century), and the next is the list of neighbouring peoples of the Russians from the Tale of Bygone Years (12th century). The personal names Bicco and Ger referred in Gesta Danorum, and Либи Аръфастовъ in Tale of Bygone Years are very problematic. The first certain personal name of a Livonian is *Mustakka, *Mustukka or *Mustoikka (from Finnic *musta ‘black’) written in 1040–1050s on a strip of birch bark in Novgorod.

Kokkuvõte. Enn Ernits: Liivlaste nimetustest ja nimedest vanimates kirjamälestistes. Käesolevas artiklis üritatakse panna paika liivlasi tähistavate etnonüümide ajaline järjestus, täpsustatakse nende kronoloogiat, analüüsitakse rahvanimetusi ja võimalikke liivi isikunimesid. Sündmuste toimumise aja järgi otsustades on kõige varasemateks kroonikateks, milles räägitakse liivlastest, “Taanlaste teod” ja “Jutustus möödunud aegadest”, ent mõlemad on üsna kahtlased teated: esimesel juhul on kahtluse all Bråvalla lahingu pidamine üldse või selle toimumise aeg (VI, VIII või XI saj), teises allikas pole aga kindel, kas Kiievi ja Bütsantsi vahelise rahulepingu sõlmimise (944 või 945) juures viibis üks liivlane. Teose loomise aega arvestades on kõige varasemateks liivlasi (täpsemini küll Liivimaad) nimetavateks allikateks kaks ruunikiviteksti Rootsis, mis pärinevad kas XI saj algusest või hiljemalt esimesest poolest. Sellele järgneb tõenäoliselt aastate 1113–1116 vahemikus kirjutatud “Jutustuses möödunud aegadest” leiduv dateerimata loetelu venelaste naaberrahvastest. Iseenesest üsna problemaatilistest liivi isikunimedest tulevad kirjutises kõne alla “Taanlaste tegudes” esinevad Bicco ja Ger ning “Jutustuses möödunud aegadest” mainitav Либи Аръфастовъ. Esimene kindel liivi isikunimi on *Musta-kka, *Must-u-kka või *Must-oi-kka (< *musta ‘must’) ühes Novgorodist avastatud kasetohtürikus, mis on kirjutatud tõenäoliselt 1040.–1050. aastate paiku.

Märksõnad: liivlased, läänemeresoome rahvad, etnonüümid, antroponüümid, onomastika

Kubbõvõttõks. Enn Ernits: Līvlizt nimtõkst ja nimūd amā vaņīmižis kērandõks ovātis. Sīes kēras sōb kōļdõd pānda paikõl līvlizt rovnimtõkst āigali kȭrda, pīenõstõ nimtõkst kronolōgijõ, pēţõb rovnimtõkši ja võibiži līvõ pärsōnnimīdi. Suggimizt tuoimimiz āiga pierrõ loptāntõs amā varālizt attõ kronikad, kus rõkāndõb iļ līvlizt, ”Dēņlizt tīemizt” ja ”Nīžõm iļ piddõz lǟnõd āigad”, bet mȯlmis attõ kōdštõb tīetõd: ežmis um amāleb kōdštõb Bråvalla taplimi, nei īž ka āiga, kunā se vȯļ (6., 8. agā 11. āigastsadā), tuois ovātõs äb ūo sieldõ, või Kīev ja Bizantij vailiz armsǟdimiz klõkšimiz jūsõ (944 agā 945) vȯļ ka ikš līvli. Až vaņţlõb lūomiz aigõ, siz amā varālizt ovātõd, kus līvlizt (agā Līvõmō) sōbõd nimtõd, ātõ kakš rūnkivtekstõ Rūotšmōl. Ne ātõ perīņ XI āigastsadā īrgandõksõst agā amā obbõm ežmist pūolstõ. Pierrõ siedā tulāb ilzõluggimi krīevõd kāimarovšti, mis um lieudtõb arrõb ku 1113–1116 kēratõd kronikas ”Nīžõm iļ piddõz lǟnd āigad”. Īžeņtšõst problemātližist līvõ pärsōnnimīst sōbõd vaņţõltõd Bicco ja Ger ”Dēņlizt tīemizist” ja Либи Аръфастовъ, mis um ovātõs ”Nīžõm iļ piddõz lǟnd āigad”. Ežmi sieldõ līvõ pärsōnnim um *Musta-kka, *Must-u-kka agā *Must-oi-kka (< *musta ‘mustā’) īds Novgorodstõ lieudtõd tūoigõkēras, mis um kēratõd arrõb ku 1040.–1050. ā. immõr.