Methods for expanding the Livonian lexicon

Abstract

This article explores opportunities for expanding the vocabulary of Livonian through compounds, borrowings, derived words, and calques. It is clear that these methods have been effectively used already throughout the entire period of development of the modern Livonian literary language and, therefore, specific traditions have evolved in forming neologisms in Livonian. So, in forming compounds, one has to pay special attention to whether the singular or plural form is used for each component, the historical genitive is used in select types of compounds, or one or both components must be declined. Borrowings in Livonian are largely connected with internationalisms borrowed through Latvian, but adapted to fit with the unique demands of Livonian pronunciation and morphology. Derivation using suffixes is quite productive, while derivation using prefixes is distinctly limited, despite views to the contrary which are sometimes encountered. Many new concepts have actively entered Livonian through the use of calques. Two major groups of calques can be distinguished, which are those formed based on Latvian and those formed based on Estonian. Word formation in Livonian is still a little studied topic where more in depth studies are needed; however, already existing research into the expansion of the Livonian lexicon ensures the existence of a rich source of material for future study in this area.

Kokkuvõte. Valts Ernštreits: Liivi keele sõnavara rikastamise meetodid. Artiklis on vaadeldud liivi keele sõnavara rikastamise viise – liitsõnu, laensõnu, tuletisi ja tõlkelaene. On täheldatav, et neid sõnavara laiendamise võimalusi on efektiivselt kasutatud juba kogu tänapäeva liivi kirjakeele kujunemisaja jooksul ning uudissõnade loomisel on liivi keeles kujunenud välja kindlad tavad. Nii tuleb uute liitsõnade loomisel pöörata tähelepanu ainsuse või mitmuse kasutusele sõltuvas osises, samuti liitsõnade eriliikidele, mis sisaldavad ajaloolist genitiivi lõppu või mille mõlemad osised on käänduvad. Laensõnad on liivi keeles peamiselt seotud internatsionalismidega, mille vahendajakeeleks on läti keel, ning laenatud sõnu tuleb kohaldada liivi keele häälduse ja morfoloogia iseärasustele. Väga produktiivsed on liivi keeles tuletised, mis on moodustatud sufiksitega, kuid prefiksite kasutamine on vastupidiselt kohati levinud arvamusele tugevalt piiratud. Paljud uued mõisted tulevad liivi keelde tõlkelaenudena, seejuures saab eristada kaht suuremat tõlkelaenude rühma – eesti ja läti keele malli järgi loodud tõlkelaene. Liivi keele sõnaloome on praeguseni võrdlemisi vähe uuritud teema, mispärast töö tuleb sel alal jätkata. Siiski annab juba tehtud töö keele rikastamisel mitmekülgset näidismaterjali edaspidiseks liivi sõnavara täiendamiseks.

Märksõnad: liivi keel, keelekontaktid, sõnavara, sõnaloome, uudissõnad, laensõnad, sõnatuletus, sufiksid, prefiksid, tõlkelaenud

Kubbõvõttõks. Valts Ernštreits: Līvõ kīel sõnāvīļa rikāstimiz metōdõd. Kēra tuņšlõb līvõ kīel sõnāvīļa rikāstimiz võimiži – lītsõņḑi, līensõņḑi, täpīņțõkši, võ’ztõkši ja kālkidi. Nēḑi sõnāvīļa rikāstimiz metōdidi um mȯ’jlistiz kȭlbatõd jõbā amā tämpiz līvõ kērakīel kuojābimizāiga ja līvõ kīelsõ ātõ ka ūd sõnād lūomiz viššõd tradītsijd. Nei um ūd ītsõnād lūomiz jūsõ mõtlõ mõst iļ īdlug ja pǟgiņlug kȭlbatimiz ītsõnā tǟtjags ja neiīž iļ ītsõnād īžkizt kȭrdad, mis sizāldõbõd istōrilizt genītiv lopāndõkst agā kus mȯlmõd jagūd sǭbõd nõtkāstõd. Līensõnād līvõ kīelsõ ātõ pǟažālistõz sidtõd rovdvailizt sõnādõks, kus vaindijiks kīelkõks um lețkēļ, ja līendõd sõņḑi um kȭlbantõmõst Līvõ kīel īeldõmiz ja morfologij eņtšsuglitõks. Väggi sagdizt ātõ līvõ kīelsõ võztõkst, mis ātõ vīțõd sufiksõd abkõks, prefiksõd kȭlbatimi um vastõpēḑõn laigāld laggõnõn arrimizõn vegīstiz sūorantõd. Pǟgiņd ūd mȯistõgõd tulbõd līvõ kīelõ kui tulkõmlīenõd; sīejūs võib tūoistantõ kǭdtõ sūŗimt tulkõmlīenõd jaggõ – ēsti ja lețkīel mudīļ pierrõ lūodõd tulkõmlīenidi. Līvõ kīel sõnālūomi um veitõ tuņšlõt tēm, kus um vajāg jemīņ tõvātuņšlõkst Sīegid siedaigsǭņi tīe kēl rikāstimiz arāl āndab setmiņkilgizt nägțõbainõ līvõ sõnāvīļa tulbiz kazāntimiz pierāst.