Mida teeb tegema-verb hoidjakeeles

Abstract

Esimese keele omandamist mõjutab lapsele suuna-tud keel ehk hoidjakeel, mis pakub lapsele loomuliku keele sellise statistilise struktuuri, kus tõuseb esile mingi keelesüsteemi osa kõige sagedasem, üldisem, prototüüpsem, kesksem ning kõige lihtsam element. Hoidjakeeles esineb teistest verbidest sagedamini verbi tegema. Selle verbi ühendite hulk ja laad muu-tub lapse kasvades. Üldjoontes võib tegema-verbi tugiverbikonstruktsioonid lapsele suunatud kõnes jaotada kolme suuremasse rühma: kõige enam esineb selliseid ühendeid, kus tegema-verbiga esineb koos mõni onomatopoeetiline sõna; tegema-verbi ja adverbi või adjektiivi ühendeid, millega rõhutatakse teelisust, leidub mõnevõrra vähem ning umbes neljandiku moodustavad tegema-verbi ja noomeni ühendid. Püsiühendite ja rutiniseerunud mallide suur hulk (moodustavad lapsele suunatud kõnes tegema-verbi konstruktsioonidest peaaegu poole) annab alust oletada, et lapsega kõneleja eelistab kasutada n-ö valmis kujul keeletükke. Kuigi tegema-verbil on oma roll nii leksika kui ka süntaksi omandamises, ilmneb tema olulisus kõige selgemalt vormimoodustuse omandamise kontekstis: just sellest verbist esineb lapsele suunatud kõnes kõige enam eri vorme ning just see on üks kahest varakult omandatud vormimoodustusega verbe kalapse kõnes