Katse kirjeldada artefaktinimesid
DOI:
https://doi.org/10.12697/jeful.2020.11.1.07Keywords:
onomastika, kohanimed, artefaktinimed, linnakohanimed, slänginimed, eesti keel, onomastics, place names, artefact names, slang names, linguistic landscape, EstonianAbstract
Artefaktinimed on traditsiooniliselt liigitatud kultuurnimede alaliigiks, mis hõlmab inimese loodud rajatiste nimesid. Inimtekkeliste objektide hulk on tänapäeval aga üha suurem ja erinäolisem, eriti linlikus keskkonnas, mistõttu vajab traditsioonilise kohanimede klassifikatsiooni artefaktinimede rühma kirjeldus täpsustamist ja täiendamist. Artikkel vaatleb artefaktinimesid kolmes kasutussfääris: maapiirkonnas, linnapiirkonnas ja slängis. Ruraalsete artefaktinimede puhul on analüüsitud Harjumaa Jüri ja Kose kihelkonna kohanimistuid, urbonüümide alusandmed pärinevad KNABist ning keskenduvad suures osas Tallinna nimedele. Slänginimede puhul on esitatud valdavalt Tallinna ja Tartu näited, mis pärinevad eri aegadel valminud teadustöödest, artiklitest ning internetist.
Abstract. Tiina Laansalu, Peeter Päll, and Tõnu Tender: An attempt to describe artefact names. Artefact names have been traditionally classified as a subtype of cultural names designating names of man-made facilities. The number of human-constructed objects is growing rapidly and they are very diverse, especially in the urban environment, therefore the classical description of artefact names needs updating and elaborating. The article looks into artefact names in three domains: the rural environment, the urban environment and slang expressions. Examples of rural artefact names have been taken from the Jüri and Kose parishes in Harjumaa, urban names are based on the data from Tallinn of the Place Names Database (KNAB) of the Institute of the Estonian Language, slang names are taken from various sources covering mainly Tallinn and Tartu.