Viisakalt koolist ülikooli: milliseid suhtluskultuuri eripärasid märkavad vene dominantkeelega üliõpilased?

Abstract

Tartu Ülikool oma mitmekeelse ja -kultuurilise liikmeskonnaga on suhtluskeskkond, kus kohtuvad erinevad rahvus- ja koolikultuurid. Mullu moodustasid kümnendiku Tartu Ülikooli tudengitest Eestis venekeelse põhikooli ja kakskeelse gümnaasiumi lõpetanud üliõpilased. Artiklis uurime, milliseid eesti keelekogukonnale omaseid sotsiaalseid norme ehk sotsiopragmaatikat märkavad ülikoolis vene dominantkeelega üliõpilased. Analüüsime suhtluskeele valikut ülikoolis ja seda mõjutavaid tegureid ning mitmekeelsete suhtluspartnerite eestikeelse suhtluse pragmaatilisi aspekte (sinatamine, teietamine ja muud pöördumisvormid, vältimisstrateegiad). Empiirilised andmed pärinevad kahest autorite poolt Tartu Ülikoolis kogutud andmestikust: vaatlusandmed ja intervjuud üliõpilaste keelevalikute kohta ning intervjuud nende keelelisest ja kultuurilisest kohanemisest ülikoolis. Meetodina kasutame kvalitatiivset deduktiivset sisuanalüüsi. Leidsime, et vene dominantkeelega tudengid tajuvad ülikooli keskkonnana, kus läheb vaja formaalset keelekasutust, samuti rõhutavad nad eesti- ja venekeelses suhtluspragmaatikas pöördumisvormide lahknevust.

Abstract. Birute Klaas-Lang, Kadri Koreinik, Kerttu Rozenvalde: From school to university: What cultural differences in communication do Russian-dominant students notice at the University of Tartu. The University of Tartu, being multilingual and multicultural, is a meeting point for different ethnic and school cultures. Last year, one tenth of the students at the University of Tartu had graduated from a Russian-language elementary school and a bilingual high school in Estonia. In the paper, we investigate which social norms or sociopragmatics specific to the Estonian language community are noticed by Russian-dominant students at the university. We analyse the choice of language of communication at the university and the factors influencing it, as well as the pragmatic aspects of the multilinguals’ communication in Estonian (tu and vous pronouns and other forms of address, avoidance strategies). The empirical data comes from two datasets collected by the authors at the University of Tartu: observational data and interviews about students’ language choices, and interviews about their linguistic and cultural adaptation at the university. We use qualitative deductive content analysis as a method. We found that Russian-dominant students perceive the university as an environment that requires formal language use and using forms of address in a manner that is unfamiliar to most interviewees.