Kolme (inter)subjektiivsusmarkeri lugu: <i>ehk</i>, <i>äkki</i>, <i>järsku</i>

Abstract

Polüseemsetel sõnadel ehk, äkki ja järsku on erinevaid tähendusi ja kasutusi, kuid kõigile kolmele ühine on toimimine episteemilise modaalsuse partiklina. Ehk on eesti keeles tõenäoliselt alati partiklina toiminud. Äkki on korpuseandmete põhjal hakanud toimima ka modaalpartiklina 20. sajandi jooksul. Äkki sünonüümil järsku leidub mõningaid kasutusi modaalpartiklina, kuid partiklistumine on veel üsna algusjärgus. Alles kujuneva partiklina kopeerib järsku neid funktsioone, mis samatähenduslikul sõnal äkki ilmselt sammhaaval on kujunenud. Partikli ehk kasutuses domineerib subjektiivsus (kõneleja hinnang lause sisule), äkki ja järsku puhul on valdav intersubjektiivne kasutus (miratiivsus, mitmesugused küsivad ja direktiivsed suhtlusfunktsioonid ja nende pehmendamine). Eri partiklitel on erinevad registrieelistused. Vana ja väljakujunenud partikkel ehk esineb enam kirjalikes registrites, nii netis kui trükitekstides. Uuemad partiklid äkki ja järsku levivad ennekõike suulises ja seejärel netisuhtluses. Seejuures paistavad mõned tekstiliigid (foorumid, netikommentaarid, tabloidajakirjandus) silma eripäraste kasutusviisidega.

Abstract. Helle Metslang: The story of three (inter)subjectivity markers: ehk, äkki, järsku. The Estonian polysemous words ehk, äkki and järsku have different meanings and uses, but all three have in common the function as an epistemic modal particle. Ehk, that is used also as a conjunction, has probably always functioned as a particle in Estonian. Based on the corpus data, äkki (‘suddenly’, ‘perhaps’) has developed into a modal particle during the 20th century. Its synonym järsku (‘suddenly’) also finds some uses as an epistemic particle, but its pragmaticalization is still in its early stages. As a developing particle, järsku copies the functions that äkki has developed step by step. The use of ehk is mostly subjective (expression of the speaker’s assessment of the content of the sentence). In the case of particles äkki and järsku, intersubjectivity (mirativity, various interrogative and directive functions and their softening) is dominating.

Different particles have different register preferences. The old and well-established particle ehk appears more in written registers, in both web and printed texts. Developing particles äkki and järsku spread primarily through spoken and online communication. At the same time, some types of text (forums, internet commentaries, tabloid journalism) stand out for their distinctive uses of modal particles.