Katselised meetodid tähenduse uurimisel

Authors

  • Jane Klavan Tartu Ülikool
  • Ann Veismann Tartu Ülikool
  • Anni Jürine Tartu Ülikool

DOI:

https://doi.org/10.12697/jeful.2013.4.1.02

Keywords:

katselised meetodid, (ruumi)semantika, introspektsioon, korpusanalüüs, polüseemia, sünonüümia, kognitiivne lingvistika, experimental methods, (spatial) semantics, introspection, corpus analysis, polysemy, synonymy, cognitive linguistics

Abstract

Käesolev artikkel on lühike ja ülevaatlik sissejuhatus katselistesse meetoditesse tähenduse uurimisel. Artiklis tuuakse välja põhjuseid, miks katselisi meetodeid tähenduse uurimisel kasutada ja miks ainult ühel viisil kogutud andmetest ei piisa. Artikli esimene pool käsitleb katselisi meetodeid võrdlevalt introspektsiooni ja korpus- analüüsiga. Artikli teises pooles kirjeldatakse eri tüüpi katseid, mida võib laias laastus jagada moodustuskatseteks (vaba moodustuse katse, sunnitud valiku katse, väljamõeldud stiimuliga moodustuskatse) ja arusaamiskatseteks (klassifitseerimiskatse, sobituskatse, vastuvõetavuse hindamise katse, ajaliselt mõõdetud verifitseerimine) ning loetleb vastavaid Eestis ja mujal tehtud (ruumi)semantika uurimusi.

Experimental methods in studying semantics. The present article offers a short introduction to experimental methods in studying semantics. It highlights some of the reasons why use experiments in studying meaning and why it is not sufficient to employ just one type of method. The first part of the article takes a look at experimental methods in general, comparing it to introspection and corpus analysis. The second part of the article focuses on different types of experiments, which can be divided into production tasks (open-ended production tasks, forced choice tasks, nonsense word tasks) and comprehension tasks (classification tasks, matching tasks, acceptability judgements, speeded verification). It also gives a list of respective studies on (spatial) semantics carried out in Estonian and other languages.

Downloads

Download data is not yet available.

References

Allik, Jüri (2002) „Endel Tulving ja mälu”. Rmt. E. Tulving, Mälu, 9-30. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Allik, Jüri, Toomas Help, Heiti Pakk (1987) “Psycholinguistic evidence for linguemes: The Estonian rective”. In Symposium on language universals, 8–13. Tallinn: Estonian Academy of Sciences.

Arppe, Antti, Juhani Järvikivi (2007) “Every method counts – combining corpus-based and experimental evidence in the study of synonymy”. Corpus Linguistics and Linguistic Theory 3, 2, 131–160. http://dx.doi.org/10.1515/CLLT.2007.009

Carlson, Laura A., Patrick L. Hill (2007) “Experimental methods for studying language and space”. In M. Gonzalez-Marquez, I. Mittelberg, S. Coulson, and M. J. Spivey, eds. Methods in cognitive linguistics, 250–276. Amsterdam: John Benjamins Publishing Company.

Carlson­-Radvansky, Laura A., Gabriel A. Radvansky (1996) “The influence of functional relations on spatial term selection”. Psychological Science 7, 1, 56–60. http://dx.doi.org/10.1111/j.1467-9280.1996.tb00667.x

Coventry, Kenny, Angelo Cangelosi, Rohanna Rajapakse, Alison Bacon, Stephen Newstead, Dan Joyce, Lynn V. Richards (2005) “Spatial prepositions and vague quantifiers: implementing the functional geometric framework”. In Spatial cognition IV: reasoning, action, interaction. lecture notes in computer science, 3343, 98–110.

Dąbrowska, Ewa (2008a) “Questions with long distance dependencies: a usage-based perspective”. Cognitive Linguistics, 19, 391–425. http://dx.doi.org/10.1515/COGL.2008.015

Dąbrowska, Ewa (2008b) “The effects of frequency and neighbourhood density on adult speakers’ productivity with Polish case inflections: an empirical test of usage-based approaches to morphology”. Journal of Memory and Language 58, 931–951. http://dx.doi.org/10.1016/j.jml.2007.11.005

Dąbrowska, Ewa (2008c) “The later development of an early­emerging system: the curious case of the Polish genitive”. Linguistics 46, 3, 629– 650. http://dx.doi.org/10.1515/LING.2008.021

Dąbrowska, Ewa (2010) “Naive v. expert intuitions: an empirical study of acceptability judgements”. The Linguistic Review 27, 1, 1–23. http://dx.doi.org/10.1515/tlir.2010.001

Dąbrowska, Ewa, James Street (2006) “Individual differences in language attainment: comprehension of passive sentences by native and non-native English speakers”. Language Sciences 28, 604–615. http://dx.doi.org/10.1016/j.langsci.2005.11.014

Divjak, Dagmar (2010) Structuring the lexicon: a clustered model for near- synonymy. Berlin, New York: Mouton de Gruyter.

Eessalu, Martin (2012) Elusloodus eesti keeles: prototüüpsus ning abstraktse taksonoomia konstrueerimine. Magistritöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis.

Feist, Michele I. (2004) “Talking about space: a cross-linguistic perspective”. In K. D. Forbus, D. Gentner, T. Regier, eds. Proceedings of the twenty-sixth annual meeting of the cognitive science society, 375–380. Mahwah, NJ: Lawrence Erlbaum Associates.

Feist, Michele, Dedre Gentner (2003) “Factors involved in the use of in and on”. In R. Alterman, D. Kirsh, eds. Proceedings of the twenty-fifth annual meeting of the cognitive science society, 390–395. Mahwah, NJ: Lawrence Erlbaum Associates.

Feist, Michele, Dedre Gentner (2007) “Spatial language influences memory for spatial scenes”. Memory & Cognition 35, 2, 283–296. http://dx.doi.org/10.3758/BF03193449

Gilquin, Gaëtanelle, Stefan Th. Gries (2009) “Corpora and experimental methods: a state-of-the-art review”. Corpus Linguistics and Linguistic Theory 5, 1, 1–26. http://dx.doi.org/10.1515/CLLT.2009.001

Glynn, Dylan (2007) Mapping meaning: toward a usage-based methodology in cognitive semantics. Leuven: Katholieke Universiteit Leuven.

Glynn, Dylan, Kerstin Fischer (2010) Quantitative cognitive semantics. corpus-driven approaches. Berlin: Mouton de Gruyter. http://dx.doi.org/10.1515/9783110226423

Gonzalez-Marquez, M., I. Mittelberg, S. Coulson, M. J. Spivey (2007) Methods in cognitive linguistics. Amsterdam: John Benjamins Publishing Company.

Gries, Stefan Th., Anatol Stefanowitsch (2006) Corpora in cognitive linguistics: corpus-based approaches to syntax and lexis. Berlin: Mouton de Gruyter.

Habicht, Külli, Pille Penjam (2007) „Kaassõna keeleuurija ja -kasutaja käsituses”. Emakeele Seltsi Aastaraamat 52, 51–68.

Huumo, Tuomas (2008) „Joko lingvistin nojatuoli joutaisi kaatopaikalle? Introspektiolingvistiikan asemasta kognitiivisessa kielitieteessä”. Emakeele Seltsi Aastaraamat 53, 163–180.

Jürine, Anni (2010) „Semantilisest hägususest polüseemiani: mõne kaassõnaühendi tähenduse tajumisest”. Konverentsiettekanne. Esitatud suulise ettekandega konverentsil „VI muutuva keele päev” 05.11.2010 (Tartu, Eesti).

Jürine, Anni (2011) „Vormierinevused tähenduserinevuse ilminguna: kaassõnaühendite grammatiseerumine konstruktsioonides”. Keel ja Kirjandus 12, 899–916.

Jürine, Anni, Jane Klavan, Ann Veismann (valmimas). „Katseline semantika: planeerimine ja teostus.”

Kesküla, Kaisa (2009) Postpositsioon peal ja adessiiv eesti keele koha- ja abstraktsete suhete väljendamisel. Bakalaureusetöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti keele osakonnas.

Kirsipuu, Helen (2012) Referentsiaalsete noomenifraaside omadused kirjalikes narratiivides. Magistritöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis.

Klavan, Jane (2008) Medial region adpositions in English and Estonian: a cognitive grammar perspective. Magistriöö. Käsikiri Tartu Ülikooli inglise keele osakonnas.

Klavan, Jane (2012) Evidence in linguistics: corpus-linguistics and experimental methods for studying grammatical synonymy. Dissertationes Linguisticae Universitatis Tartuensis 15. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Levinson, Stephen, David Wilkins (2006a) “The background to the study of the language of space”. In S. Levinson, D. Wilkins, eds. Grammars of space, 1–23. Cambridge: Cambridge University Press.

Levinson, Stephen, David Wilkins (2006b) Grammars of space. Cambridge: Cambridge University Press. http://dx.doi.org/10.1017/CBO9780511486753

Levinson, Stephen, Sérgio Meira, The Language and Cognition Group (2003) “‘Natural concepts’ in the spatial topological domain – adpositional meanings in crosslinguistic perspective: an exercise in semantic typology”. Language 79, 3, 485–516. http://dx.doi.org/10.1353/lan.2003.0174

Mett, Marianne (2008) Afiksaaladverbide tähendused katses. Bakalaureusetöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti keele osakonnas.

Newman, John, Sally Rice (2010) Experimental and empirical approaches in the study of conceptual structure, discourse, and language. Stanford, CA: CSLI Publications.

Ojava, Laura (2009) Produktsioonikatse adessiivi ja kaassõna peal kasutusest kohasuhete väljendamisel. Bakalaureusetöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti keele osakonnas.

Pajusalu, Renate (2001) „Kas moos ja buss seisavad sarnaselt ehk väike katse verbiga seisma”. Rmt. Reet Kasik, toim. Keele kannul. Pühendusteos Mati Erelti 60. sünnipäevaks, 250–274. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Pajusalu, Renate, Ilona Tragel, Ann Veismann, Maigi Vija (2004) Tuumsõnade semantikat ja pragmaatikat. (Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse õppetooli toimetised, 5.) Tartu: Tartu Ülikool.

Raukko, Jarno (2002) „Pitämisen polysemia: miten koehenkilöt hahmottavat pitää-verbin merkitystyyppejä”. Virittäjä, 106, 354–374.

Raukko, Jarno (2003) “Polysemy as flexible meaning: experiments with English get and Finnish pitää”. In B. Nerlich, Z. Todd, V. Herman, D. D. Clarke, eds. Polysemy: flexible patterns of meaning in mind and language, 161–193. Berlin: Mouton de Gruyter.

Reile, Maria (2011) Demonstratiivide kasutus ruumis. Magistritöö. Käsikiri Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse osakonnas.

Salm, Siret (2010) Kaassõnade sees ja peal ning vastavate kohakäänete kasutust mõjutavad tegurid. Bakalaureusetöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti keele osakonnas.

Sandra, Dominiek, Sally Rice (1995) “Network analyses of prepositional meaning: mirroring whose mind – the linguist’s or the language user’s?” Cognitive Linguistics 6, 1, 89–130. http://dx.doi.org/10.1515/cogl.1995.6.1.89

Sutrop, Urmas (1995) „Eesti keele põhivärvinimed”. Keel ja Kirjandus, 12, 797–808.

Sutrop, Urmas (1998) “Basic temperature terms and subjective temperature scale”. Lexicology 4, 1, 61–104.

Tragel, Ilona, Ann Veismann, Marianne Mett (2008) “Estonian phrasal verbs in a production test: horizontal and vertical dimension and aspect”. Konverentsiettekande käsikiri. Esitatud posterina konverentsil “Cognitive Linguistics between Universality and Variation” 30.09.08–01.10.08 (Dubrovnik, Horvaatia).

Talmy, Leonard (2007) “Foreword”. In M. Gonzalez-Marquez, I. Mittelberg, S. Coulson, M. J. Spivey, eds. Methods in cognitive linguistics, xi–xxi. Amsterdam: John Benjamins Publishing Company.

Uusküla, Mari (2008) Basic colour terms in Finno-Ugric and Slavonic languages: Myths and facts. (Dissertationes linguisticae Universitatis Tartuensis, 9.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Vaaks, Signe (2011) Allatiiv ja postpositsioon peale koha- ja abstraktsete suhete väljendamisel vastuvõetavuse hindamise katses. Bakalaureusetöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti keele osakonnas.

Vainik, Ene (2003) Lexical knowledge of emotions: the structure, variability and semantics of the Estonian emotion vocabulary. (Dissertationes linguisticae Universitatis Tartuensis, 5.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Veismann, Ann (2009) Eesti keele kaas ja määrsõnade semantika võimalusi. (Dissertationes linguisticae Universitatis Tartuensis, 11.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Downloads

Published

2013-06-19

How to Cite

Klavan, J., Veismann, A., & Jürine, A. (2013). Katselised meetodid tähenduse uurimisel. Eesti Ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 4(1), 17–34. https://doi.org/10.12697/jeful.2013.4.1.02

Most read articles by the same author(s)

1 2 > >>