Ajaloo destruktsioon: noore Martin Heideggeri lähenemisest filosoofia ajaloole

  • Karin Kustassoo
Keywords: noor Martin Heidegger, destruktsioon, ajalugu, faktiline elukogemus, fenomenoloogiline eksplikatsioon, young Martin Heidegger, destruction, history, factical life experience, phenomenological explication

Abstract

Käesolevas artiklis käsitlen seda, kuidas noor Martin Heidegger (aastatel 1919-1923) läheneb filosoofia ajaloole. Avan noore Heideggeri filosoofia ajaloole lähenemise teema, keskendudes tema poolt selleks ettenähtud metodoloogilisele aspektile, fenomenoloogilis-kriitilisele destruktsioonile, ning sellele, kuidas ta loengukursuses Phänomenologie der Anschauung und des Ausdrucks antud meetodit ajaloole rakendab. Artikli peamised sihid on (Heideggeri filosoofia ajaloole lähenemise viisi lahkamise kaudu) selgitada Heideggeri seisukohta filosoofia tarvidusest pöörduda filosoofia ajaloo poole ning osutada nimetatud tarviduse ja filosoofia enesemääratluse seotusele. Selleks näitan, kuidas noor Heidegger tõstab destruktsiooni tulemina enesekohase filosoofia keskmesse faktilise elukogemuse ning ühtlasi põhjab faktiliselt elukogemuselt olemasoleva filosoofia destrueerimise tarviduse. Noore Heideggeri filosoofias faktiline elukogemus on fundamentaalne. Artikkel koosneb kolmest osast. Esmalt selgitan sissejuhatavalt probleemipüstitust. Seejärel täpsustan, mida pean silmas määratlusega "noor Heidegger" ning milles seisneb noore Heideggeri filosoofia eripära. Viimaks, kolmandas osas pöördun noore Heideggeri fenomenoloogilis-kriitilise destruktsiooni, selle ajaloole rakendamise ning sellest esilekerkiva filosoofia määratluse juurde.

Downloads

Download data is not yet available.

References

Botha, C. F. (2008). From Destruktion to Deconstruction: A Response to Moran, South African Journal of Philosophy, 27: 52-68.
van Buren, J. (1994). The Young Heidegger: Rumor of the Hidden King, Indiana University Press, Bloomington, IN.
Campbell, S. M. (2012). The Early Heidegger’s Philosophy of Life: Facticity, Being, and Language, Fordham University Press, New York.
Crowe, B. D. (2006). Heidegger's religious origins: destruction and authenticity, Indiana University Press, Bloomington.
Heidegger, M. (1988). Ontologie (Hermeneutik der Faktizität), GA 63, Vittorio Klostermann Verlag, Frankfurt am Main.
Heidegger, M. (1993a). Grundprobleme der Phänomenologie (1919/20), GA 58, Vittorio Klostermann Verlag, Frankfurt am Main.
Heidegger, M. (1993b). Phänomenologie der Anschauung und des Ausdrucks, GA 59, Vittorio Klostermann Verlag, Frankfurt am Main.
Heidegger, M. (1994). Phänomenologische Interpretationen zu Aristoteles, GA 61, 2., durchgesehene Auflage, Vittorio Klostermann Verlag, Frankfurt am Main.
Heidegger, M. (1995). Phänomenologie des religiösen Lebens, GA 60, Vittorio Klostermann Verlag, Frankfurt am Main.
Heidegger, M. (1999). Zur Bestimmung der Philosophie, GA 56/57, 2., durchgesehene und ergänzte Auflage, Vittorio Klostermann Verlag, Frankfurt am Main.
Heidegger, M. (2005). Phänomenologische Interpretation ausgewählter Abhandlungen des Aristoteles zu Ontologie und Logik, GA 62, Vittorio Klostermann Verlag, Frankfurt am Main.
Kisiel, T. J. (1995). The Genesis of Heidegger’s Being and Time, University of California Press, Berkeley and Los Angeles, California.
Kisiel, T. J. and Sheehan, T. (2010). Wilhelm Dilthey’s Research and the Current Struggle for a Historical Worldview, in Theodore J. Kisiel and Thomas Sheehan (eds), Becoming Heidegger: On the Trail of His Early Occasional Writings, 1910-1927, 2nd, revised and expanded edition, Noesis Press Ltd., Seattle, pp. 235-273.
Kustassoo, K. (2018). Paths towards philosophy: Søren Kierkegaard's place in Martin Heidegger's first Freiburg period lecture courses (1919–1923). Doktoritöö, Leiden University.
Mash, R. (1987). How Important for Philosophers is the History of Philosophy?, History and Theory, 26: 287-299.
Moran, D. (1994). The Destruction of the Destruction: Heidegger's Versions of the History of Philosophy, in K. Harries and C. Jamme (eds), Martin Heidegger: Politics, Art, and Technology, Holmes & Meier, New York and London, pp. 176–196.
O’Rourke, J. (2018). Heidegger on Expression: Formal Indication and Destruction in the Early Freiburg Lectures, The Journal of the British Society for Phenomenology, 49: 109-125.
Parhomenko, E. (2001). Meeldetuletamine kui olnu taastoomine tuleva võimalikkusena: Erinnerung ja Wiederholung Martin Heideggeri mõtlemises, rmt Anepaio, T. ja Kõresaar, E. (toim.), Kultuur ja mälu: konverentsi materjale, Studia ethnologica Tartuensia 4, Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, lk. 17-23.
Piercey, R. (2009) The uses of the past from Heidegger to Rorty: doing philosophy historically, Cambridge University Press, Cambridge.
Pöggeler, O. (1990). Martin Heidegger’s Path of Thinking, translated by Daniel Magurshak and Sigmund Barber, Humanitis Press International, Inc., Atlantic Highlands, NY.
Quine, W. V. (1985) The Time of My Life: An Autobiography, The MIT Press, Cambridge, Mass., and London.
Sheehan, T. (2016) Sense and Meaning: From Aristotle to Heidegger, in Niall Keane and Chris Lawn (eds), The Blackwell Companion to Hermeneutics, Wiley-Blackwell, Hoboken, N.J, pp. 270-279.
Strube, C. (1993). Nachwort des Herausgebers, in Martin Heidegger, Phänomenologie der Anschauung und des Ausdrucks, GA 59, Vittorio Klostermann Verlag, Frankfurt am Main, pp. 199-202.
Published
2020-12-08
How to Cite
Kustassoo, K. (2020). Ajaloo destruktsioon: noore Martin Heideggeri lähenemisest filosoofia ajaloole. Studia Philosophica Estonica, 13, 154-173. Retrieved from https://ojs.utlib.ee/index.php/spe/article/view/18456