Mis on poliitilised ideed?
Keywords:
Kant, Päts, liberalism, konservatiivsus, ideedeajalugu, skolastika, metafoor, retoorika, vaimne mudel, history of ideas, scholasticism, mental modelAbstract
Mõtteajaloolises ja laiemalt ajaloolises kirjanduses kõneldakse sageli mõne väljapaistva inimese „poliitilistest ideedest“. Ka üldisemalt kiputakse eeldama, et inimeste üksikud poliitilise iseloomuga arvamused rajanevad alususkumustel või väärtustel, millest tehakse järeldusi üksikute probleemide tarbeks. Nõnda on tavaks käsitada fašismi, liberalismi, konservatiivsust ja teisi poliitilisi voole laias laastus sidusate ideestikena. Nende voolude toimimist argitasandil käsitatakse nõnda, et inimesed lähtuvad rohkem või vähem deduktiivsel viisil mingitest tuumideedest. Selline lähenemine on igati õigustatud, kui inimeste uskumused on tõepoolest põhjendatud — mitte tingimata tõesed, ent siiski tuletatud alususkumustest. Lugu on teisiti, kui eeldame, et midagi saab uskuda ka ranget põhjendust nõudmata või otsimata. Sel juhul osutub poliitiliste ideede iseloomsootuks teistsuguseks. Neid võibmääratleda vaimsete esemetena, mille abil midagimuudetakse usutavaks. Kuna see sünnib väga mitmesugusel moel, — ka tuletamisega, kuid mitte ainult — siis peame ideed mõistma hoopis laiema kategooriana. Uskumuste kõrval hõlmab see metafoore ja muudki sellist, mis ei tingi uskumusi, vaid pelgalt häälestab midagi uskuma.
References
Aquino Toomas. (2018). Summa theologiae. Somma di teologia, vol 3, Città nuova editrice.
Brett, A. (2002). What is Intellectual History Now?, D. Cannadine (toim), What is History Now?, Palgrave.
Bryan, J. (2014). Eikos in Plato’s Phaedrus, V. Wohl (toim), Probabilities, Hypotheticals, and Counterfactuals in Ancient Greek Thought, Cambridge University Press, lk 30-46.
Chong, D. (1993). How People Think, Reason, and Feel about Rights and Liberties, American Journal of Political Science 37(3): 867-899.
Citrin, J., Luks, S. (2005). Patriotic to the Core? American Ambivalence About America, S. C. Craig, M. D. Martinez (toim), Ambivalence and the Structure of Political Opinion, Palgrave, 127-147.
Collini, S. (2016). The Identity of Intellectual History, R. Whatmore, B. Young (toim), A Companion to Intellectual History, Wiley.
Converse, P. E. (2006). The nature of belief systems in mass publics (1964), Critical Review, 18(1-3): 1-74.
De Dijn, A. (2008). French Political Thought from Montesquieu to Tocqueville. Liberty in a Levelled Society?, Cambridge University Press.
Diesel, R. (1910). Soldarismus: inimesesoo loomulik pääsetee, eestistanud cand. jur. K. Päts, M. Schiffer.
Dunn, J. (1980). Political obligation in its historical context. Essays in political theory, Cambridge University Press.
Eatwell, R. (1996). On defining the ’Fascist Minimum’: the centrality of ideology, Journal of Political Ideologies 1(3): 303-319.
Freeden, M. (1996). Ideologies and Political Theory: A Conceptual Approach, Oxford University Press.
Freeden, M. (2003). Ideology. A Very Short Introduction, Oxford University Press.
Gerson, L. P. (2013). From Plato to Platonism, Cornell University Press.
Gottfried, P. E. (2016). Fascism. The Career of a Political Concept, NIU Press.
Griffin, R. (2006). The Nature of Fascism, Routledge.
Griffiths, E. (2014). Towards a Science of Belief Systems, Palgrave.
Haidt, J. (2012). The Righteous Mind. Why Good People are Divided by Politics and Religion, Vintage.
Horst, S. (2016). Cognitive Pluralism, The MIT Press.
Ironside, P. (1996). The social and political thought of Betrand Russell. The development of an aristocratic liberalism, Cambridge University Press.
Kant, I. (2003). Kritik der reinen Vernunft, Felix Meiner Verlag.
Karjahärm, T. (2002) Konstantin Pätsi poliitilised ideed, K. Arjakas (koost), Konstantin Pätsi tegevusest. Artiklite kogumik, Konstantin Pätsi Muuseum.
Lévi-Strauss, C. (2001). Metsik mõtlemine, Vagabund.
Mannheim, K. (1984). Konservatismus. Ein Beitrag zur Soziologie des Wissens, Suhrkamp.
Mussolini, B. (1944). La dottrina del fascismo, Opera omnia, La Fenice.
Nolte, E. (1979). Die faschistischen Bewegungen, Deutscher Taschenbuch Verlag.
Ossewaarde, M.R.R. (2004). Tocqueville’s Moral and Political Thought. New Liberalism, Routledge.
Payne, S. G. (1980). Fascism. Comparison and Definition, The University of Wisconsin Press.
Piirimäe, P. (2020). Eesti mõtteloo uurimine 21. sajandil, Acta Historica Tallinensia, 26: 145-166.
Platon. (2021) Teosed I, Ilmamaa.
Popper, K. (1994). The Open Society and Its Enemies, Princeton University Press.
Päts, K. (1933). Omavalitsuse mõte, Maaomavalitsus, 10.
Raukas, A. (2017). Fosforiiti kaevandama. Äripäev, 11. mai 2017.
Ringel, M. M., Rodriguez, C. G., Ditto, P. H. (2019). What is right is right. A three-part account of how ideology shapes factual belief, B. T. Rutjens, M. J. Brandt (toim), Belief Systems and the Perception of Reality, Routledge.
Rossiter, C. (1962). Conservatism in America. The Thankless Persuasion, Vintage Books.
Runnel, H. (1991). Joovastusest, Isamaavajadus, Loomingu Raamatukogu.
Runnel, H. (1991). Fosforiidikõne, Isamaavajadus, Loomingu Raamatukogu.
Russell, B. (1996). Scylla and Charybdis, or Communism and Fascism, In Praise of Idleness, Routledge.
Spengler, O. (1931). Der Mensch und die Technik. Beitrag zur einer Philosophie des Lebens, C. H. Beck’sche Verlagsbuchhandlung.
Sternhell, Z. (1994). The Birth of Fascist Ideology, Princeton University Press.
Sunstein, C. (2018). Legal Reasoning and Political Conflict, 2. edition, Oxford University Press.
Tolstoi, L. (1957). Anna Karenina, Eesti Riiklik Kirjastus.
Vilde, E. (1907). Eduard Vilde kirjatööde kogu, G. Pihlakas.
Waldron, J. (2002). God, Locke, and Equality. Christian Foundations of John Locke’s Political Thought, Cambridge University Press.
Williams, D. K. (2011). The GOP’s Abortion Strategy: Why Pro-Choice Republicans Became Pro-Life in the 1970s, Journal of Policy History, 23(4): 513-539.
„Riigivanem K. Päts kõneles õpetajate koja avamisel“, Uus Eesti, 9. oktoober 1936, lk 4.
„Luuakse iseseisev sotsiaalministeerium“, Rahvaleht, 10. veebruar 1936, lk 3.