Livonian features in Estonian dialects

Abstract

This article presents linguistic innovations which are typical of both Courland and Salaca Livonian and are also known in the neighbouring Estonian dialect areas. These innovative features are phonological, morphological, and morphosyntactic. The features are present mainly in western and southwestern Estonia, but also more specifically in areas close to the current western border between Estonia and Latvia. This article discusses the nature and chronology of these linguistic features, taking into account their distribution. Broadly spread common features can be mostly explained as inherent innovations of western Finnic when they are not shown to be caused by contacts with Germanic or Baltic languages. Features which are spread in the immediate vicinity of the former Livonian language area can be classified as a Livonian substrate in sub-dialects of western and insular Estonian.

Kokkuvõte. Patrick O’Rourke, Karl Pajusalu: Liivi jooned eesti murretes. Artikkel käsitleb keeleuuendusi, mis on iseloomulikud nii Kuramaa kui ka Salatsi liivi keelele ja on piiratult tuntud ka eesti murretes. Vaadeldakse fonoloogilisi, morfoloogilisi ja morfosüntaktilisi jooni. Need keelendid esinevad peamiselt Lääne- ja Edela-Eestis, eriti aga Eesti ja Läti praeguse läänepoolse piiri lähedal. Artiklis käsitletakse keelejoonte olemust ja kronoloogiat, võttes arvesse nende levikut. Laiemalt levinud liivipäraseid jooni saab enamasti pidada läänepoolse läänemeresoome omapärasteks arenguteks juhul, kui need muutused ei ole põhjustatud kontaktidest germaani ja balti keeltega. Varasema liivi keeleala vahetus läheduses tuntud jooned on aga tõlgendatavad liivi keele substraadiks lääne-eesti ja saarte murrakutes.

Märksõnad: liivi keel, eesti keel, keeleajalugu, keelekontaktid, substraat

Kubbõvõttõks. Patrick O’Rourke, Karl Pajusalu: Līvõ tīedõd ēsti kīel mūrdis. Kēra vaņțlõb kīel ūdstõkši, mis at eņtšizt nei Kurmǭ äbku Salāts līvõ kīelõn ja at tundtõd sūorantõd vīțõ ka ēsti kīel mūrdis. Vaņțõltõd sōbõd fonolōgilizt, morfolōgilizt ja morfosintaktilizt nǟdõkst. Ne tulbõd jeddõ pǟažālistiz Vežgõr- ja Lǟnd-Ēstimǭl, amā jemīņ Ēstimǭ ja Lețmǭ paldīņiz lǟndpūoliz rubīž ležgõl. Laigāmõld laiglõnd līvõpierrizt nǟdõkst võibõd sūrimiz jag vȱlda vežgõrpūoliz vāldamiersūomõ eņtšvīțizt kazāndõkst siz ku nänt pūojõks äb ūotõ kontaktõd germān agā balt kīeldkõks. Līvõ kīel jedlõmiz teritorij kūoḑis ležglits tundtõd nǟdõkst at tulktõb līvõ kīel substrātõks ēsti kīel vežgõr ja kǭlad mūrdis.