Konditsionaal relatiivlauses

Abstract

Käesolev artikkel vaatleb eesti keele konditsionaali ühte kasutuskonteksti: konditsionaalse verbivormiga relatiivlause rolli oma korrelaadi spetsiifilisuse/ebaspetsiifilisuse implitseerimisel. Materjal põhineb Tartu ülikooli morfoloogiliselt ühestatud korpusel, mis sisaldab nii suulist kui ka kirjalikku keelekasutust. Konditsionaalsel relatiivlausel on kogutud materjali ja keeletaju järgi otsustades oluline roll peasõna tõlgendamisel ebaspetsiifiliseks. Selle funktsiooni motivatsioon seisneb ilmselt konditsionaali eitavas tähenduskomponendis, mis vaadeldud lausekonstruktsioonides siirdub relatiivlause mentaalsest ruumist selle peasõna mentaalsesse ruumi. See tähendusnüanss toimib implikatuurina, st on põhimõtteliselt tühistatav konteksti muude osade poolt. Kui konditsionaalse relatiivlause peasõna on kontekstis üheselt spetsiifiline, siis on konditsionaali roll osutada muudele kontekstis esinevatele ebamäärasustele