„Kolisin siia ja sain aru, et ma põhimõtteliselt eesti keelt ei räägi.“ Vene dominantkeelega Tartu Ülikooli üliõpilaste eesti keele repertuaarid ja suhtlusstrateegiad

Abstract

Artiklis analüüsime vene dominantkeelega üliõpilaste keelelist kohanemist eestikeelses rahvusvahelises ülikoolis, fookuses on üliõpilaste ­ keelerepertuaari piisavus nii õpinguteks kui ka suhtlemiseks erinevates kontekstides, st erinevates keeleregistrites. Püüame kindlaks teha, mis repertuaariga vene dominantkeelega tudeng üldhariduskoolist ülikooli tuleb, mis probleeme vene dominantkeelega üliõpilased oma keelelise kohanemise protsessis sedastavad ja millised on üliõpilaste strateegiad, et neid probleeme ületada. Meie analüüs põhineb 2022. aasta veebruarist aprillini 24 poolstruktureeritud intervjuuga kogutud andmestikul. Meetodina kasutame kvalitatiivset sisuanalüüsi. Leidsime, et eesti-vene kakskeelne üldhariduskool ei anna vene dominantkeelega noorele kaasa vajalikku keelerepertuaari ega piisavat registripädevust, kui puuduvad koolivälised sotsiaalsed kontaktid eesti keele kõnelejatega. Suhtlusmugavuse saavutamine nõuab nii kõneleja enda pingutust kui ka ümbritsevate toetust ja abi.

Abstract. Birute Klaas-Lang, Kadri Koreinik, Kerttu Rozenvalde: “I moved here and realised that I basically don't speak Estonian.” Estonian language repertoires and communication strategies of Russian dominant students at the University of Tartu. In the article, we analyse the linguistic adaptation of ­ Russian-dominant students at an Estonian-speaking international university, focusing on the students’ Estonian language repertoire for both studies and communication in different contexts, i.e. in different language registers. We are trying to determine what repertoire a student with Russian as the dominant ­ language has acquired in a general education, what problems Russian-dominant-language students face in the process of their linguistic adaptation, and what are the students’ strategies to overcome these problems. Our analysis is based on the data collected through 24 semi-structured interviews between February and April 2022. We use qualitative deductive and inductive content analysis as a method. We found that the Estonian ­ Russian bilingual general education school and the lack of extracurricular social contacts with Estonian speakers do not guarantee a student with a dominant ­ Russian language the necessary language repertoire, nor the sufficient register competence. Achieving comfort of communication requires both the speaker’s own effort and the support and help of those around them.