Language exposure and competence in Estonian-Norwegian bilingual children

Authors

DOI:

https://doi.org/10.12697/jeful.2025.16.2.06

Keywords:

bilingual development, heritage language, language exposure, Estonian, Norwegian, kakskeelsus, pärandkeel, keelesisend, eesti keel, norra keel

Abstract

This paper investigates the relationship between language exposure and Estonian competence of Estonian-Norwegian bilinguals aged 5–7. The sample includes 29 children acquiring Estonian and Norwegian (16 successive and 8 simultaneous bilinguals acquiring Estonian as a heritage language in Norway, 5 simultaneous bilinguals acquiring Norwegian as a heritage language in Estonia). Their language environments are described using data from the Q-BEx questionnaire, and scores from a Sentence Repetition Task and a Cross-Linguistic Lexical Task are used to describe Estonian ­ competence. A correlation analysis shows significant correlations between exposure quality and amount of current exposure. Conditional inferencing trees and random ­ forest ­ models identify the pro­ portion of current Estonian exposure as the most important predictor of morpho­ syntactic competence. For lexical competence, both proportion and diversity of Estonian exposure play an important role.

Kokkuvõte. Adele Vaks, Virve-Anneli Vihman, Jan de Jong: Keelesisend ja -oskus eesti-norra kakskeelsete laste seas. Artiklis kirjeldame 5‒7-aastaste eesti-norra kakskeelsete laste keelesisendit ning keelesisendi suhet eesti keele oskusega. Valimis on 29 last: 16 suktsessiivselt kakskeelset ja kaheksa simultaanselt kakskeelset Norras, ning viis simultaanselt kakskeelset last ­ Eestis. Keelekeskkonna kirjeldamiseks kogusime andmeid laste keelekogemuse kohta Q-BEx ankeediga. Eesti keele oskuse kirjeldamiseks kasutame lausete järelekordmistesti ning sõnavaratesti skoore. Korrelatsioonianalüüsist selgub, et keelesisendi mitmekesisus korreleerub oluliselt ja positiivselt viimase aasta eestikeelse sisendi osakaaluga. Keelesisendi ja -oskuse suhte analüüsimiseks kasutasime tingimuslikke otsustuspuid ning juhumetsa mudeleid. Mudelite põhjal mõjutab laste morfosüntaksi oskust kõige enam käesoleva aasta eestikeelse sisendi osakaal. Sõnavarateadmiste jaoks olid olulised nii eestikeelse sisendi osakaal kui ka sisendi mitmekesisus.

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2025-10-16

How to Cite

Vaks, A., Vihman, V.-A., & de Jong, J. (2025). Language exposure and competence in Estonian-Norwegian bilingual children. Eesti Ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 16(2), 177–216. https://doi.org/10.12697/jeful.2025.16.2.06

Issue

Section

Articles