Eesti keele õpetajate keelelise variatiivsusega seotud hoiakud ja uskumused – on’s õpetaja keelejuhiloa väljastaja?

Abstract

See artikkel vaatleb eesti keele õpetajate hoiakuid ja uskumusi eesti keele õpetamise ja eesti keele registrite (ametliku ja poeetilise keele, murrete, noortekeele) ning teiste keelte suhtes. Materjali moodustab õpetajatega (N = 25) tehtud poolstruktureeritud intervjuud, mida analüüsiti kvalitatiivse sisuanalüüsi meetodil, võttes teoreetiliseks raamistikuks Richard Ruizi keeleplaneerimise orientatsioonid keel-kui-probleem, keel-kui-õigus ja keel-kui-ressurss. Intervjueeritud eesti keele õpetajad näevad eesti keelt ressursi ja õigusena, kuid inglise keelt pigem probleemina. Õpetamise keskmes on kirjakeel, tekstiloome ja -mõistmine, funktsionaalne keelekasutus ja kriitiline mõtlemine ning seda suuresti eksaminõuete tõttu. Õpetajate hoiakutes paistab silma preskriptiivsus ja standardkeele ideoloogia. Ametlikku ja poeetilist keelt nähakse nii ressursi kui probleemina, murdeid kui piiratud ressurssi, noortekeelt pigem probleemi või ressursina korrektse keele õpetamiseks. Teisi keeli, eriti inglise keelt, tajutakse probleemina, inglise keele mõju nähakse mitmes keele allüksuses (sõnavaras, grammatikas, häälduses jne). Õpilaste mitmekeelsust nähakse pigem probleemi kui loomuliku ressursina. Eesti keele õpetajate hoiakuid iseloomustab pinge eesti ja inglise keele vahel.

Abstract. Kristel Algvere, Virve-Anneli Vihman, Liina Lindström: Attitudes and beliefs of Estonian L1 language teachers regarding linguistic variation. This article examines attitudes and beliefs of teachers of Estonian (as a first language), particularly regarding their teaching goals and comments regarding teaching registers of Estonian (standard and poetic language, dialects, youth language, and other varieties) and the role of other languages. The study is based on interviews with Estonian language teachers (n = 25). The data were analyzed using qualitative content analysis, with Richard Ruiz’s language planning orientations – language as problem, language as right, and language as resource – serving as the theoretical framework. The interviewed Estonian language teachers view Estonian as both a resource and a right, whereas English is more often perceived as a problem. Teaching focuses mainly on the written language, text production and comprehension, functional language use, and critical thinking, largely due to examination requirements. Teachers’ attitudes tend to be prescriptive and closely aligned with standard language ideology. Formal and poetic language are regarded as both a resource and, at times, a problem; dialects are seen as a limited resource; and youth language is viewed mainly as a problem or as a tool for teaching correct language use. Other languages, particularly English, are largely perceived as a problem. The influence of English is considered widespread – affecting vocabulary, grammar, and pronunciation – and students’ preference for reading in English is a cause for concern. Students’ multilingualism is thus seen more as a problem than as a natural resource. Overall, the attitudes of Estonian language teachers are characterized by a tension between Estonian and English.