Online sisestamise ja töötlemise staatuse vaatamiseks on vajalik registreerumine ja logimine.

Leht sisestuste töötlemiseks

Autoril tuleb kontrollida nende poolt sisestatud objektide vastavust. Juhenditele mittevastavad sisestused tagastatakse autorile.
  • NÕUDED KÄSIKIRJA ESITAMISEKS

    EETIKANÕUDED

    Avaldamiseks võetakse vastu kaastöid, mida ei ole varem avaldatud ega mujale samal ajal avaldamiseks esitatud. Käsikiri peab olema kooskõlas teadustöö eetika nõuete ja heade akadeemiliste tavadega. Teiste autorite ja toetajate panusele tuleb korrektselt viidata, vältides nii võimalike huvide konflikte ja plagiaati.

  • KÄSIKIRI RETSENSEERIMISEKS

    Kutses autoritele on esitatud eri- või vabanumbri toimetaja nimi ja e-posti aadress, millele palume saata kaastöö kahe eraldi failina: (1) põhifail ja (2) autori(te) andmetega fail. Põhifail koosneb artiklist ilma ühegi osunduseta autori(te)le, eestikeelsest annotatsioonist ja pikemast ingliskeelsest kokkuvõttest (summary). Autori(te) andmetega fail sisaldab autori(te) nimesid, töö- ja ametikohta ning põhiteksti koos korrektsete viidetega autori(te) varasematele töödele; samuti viidet uurimistoetustele ja -projektidele.

  • AUTORI ANONÜÜMSUS

    Autori anonüümsuse tagamiseks retsenseerimisel on oluline, et esitatud kaastöö ei sisaldaks autori(te) nimesid ega äratuntavat teavet autori(te) varasemate tööde kohta. Kõik viited autorite töödele tuleks põhitekstis asendada sõnadega "Autor, 2011", "Autor et al., 2011". Kasutatud kirjanduses on soovitatav kasutada vormi "Autor 2011 (teave eemaldatud eelretsenseerimiseks)".

  • KEELEKASUTUS

    Kaastööd tuleb vormistada korrektses eesti keeles, kooskõlas teadusteksti keelekasutuse ja stiili nõuetega. Eestikeelsele artiklile lisatakse pikem ingliskeelne kokkuvõte. Keelevigade vältimiseks soovitame kasutada tekstitöötlusprogrammi Word õigekirjakontrolli.

  • ABIKS ELEKTROONILISEL VORMISTAMISEL

    1. Käsikiri esitatakse elektrooniliselt MS Wordi dokumendina (sobivad formaadid on doc, doxc või rtf).
    2. Teksti vormistamisel kasutatakse Times New Roman kirjatüüpi (Normal), tähe suurus 12 p, reavahe 1,5.
    3. Tekst joondatakse vasaku serva järgi ja sõnade poolitamist ei kasutata.
    4. Lehekülje paremasse ülaserva kirjutatakse läbiv pealkiri ja lehekülje number, mis märgitakse araabia numbriga.
    5. Artikli vormistamisel kasutatakse ühtset pealkirjade, alapealkirjade ja põhiteksti stiili.
    6. Kõigil võrdse tähtsusega teemadel ja alateemadel on läbi kogu teksti samatasemelised pealkirjad. Tasemete eristamiseks kasutatakse detsimaalsüsteemi, lisades peatükkidele numbrid käsitsi järgneval viisil. 1. Pealkiri, 1.1. Alapealkiri, jne.
    7. Iga järgnev peatükk ja alapeatükk eraldatakse eelnevast tekstist ühe tühja reaga.
    8. Igat uut lõiku tekstis alustatakse esireataandega (1,27 cm).
    9. Sõnade ja nimede rõhutamiseks tekstis soovitatakse kasutada italic-kirjatüüpi.
    10. Loetelurühmad soovitatakse nummerdada numbritega 1, 2, 3, ... või tähtedega a, b, c, … Kõik loendid tuleks vormindada eelistatavalt käsitsi (et vältida toimetamisel ja küljendamisel tekkivaid vigu).
    11. Tekstis kasutatakse kahe erineva pikkusega kriipsu (side- ja mõttekriipsu). Sidekriips on lühike -, mõttekriips pikk –. Mõttekriipsu kasutatakse näiteks sõna kuni asendamiseks: 4.–6. klass, 5–10 cm. Kriipsu ees ega taga ei ole tühikuid.

  • VORMISTAMISJUHENDID

    Kaastööde vormistamisel palume juhinduda Ameerika Psühholoogide Assotsiatsiooni publitseerimisjuhistest (APA; Publication Manual of the American Psychological Association, 6th edition). Üksikasjalikud reeglid on aadressil http://www.apastyle.org ja http://blog.apastyle.org .

    Allpool tabelis on esitatud peamiste kirjete näited.

    Viitamine tekstis
    Tekstis viidatakse kõikidele autoritele, kelle ideid või seisukohti artiklis kirjeldatakse. Tekstisisene viide peab vastama kirjanduse loetelus esitatud allikale.
    Sulgudes teksti seesTeksti sees ümarsulgudes esitatakse autori(te) perenimi ja teose ilmumise aasta (tsitaadi puhul ka leheküljed). Viidates samades sulgudes mitmele allikale, esitatakse need tähestikulises järjekorras (arvestatakse esimest autorit). Allikad eraldatakse üksteisest semikooloniga.

    Näited

    (Anson & Schwegler, 2005)
    (Anson & Schwegler, 2005, lk 24)
    (Anson & Schwegler, 2005; Bergman & Wangby, 2014)
    Autoreid on üks või kaksKui autoreid on üks või kaks, kirjutatakse perenimed alati välja. Kahe autori puhul ühendatakse tekstis perenimed sidesõnaga ja; sulgudes kasutatakse &-märki.

    Näited

    (Toomela, 2014)
    (Anson & Schwegler, 2005)
    Autoreid on kolm kuni viisKui autoreid on kolm kuni viis, kirjutatakse esimesel korral välja kõik autorid, edaspidi ainult esimene autor ja lisatakse tekstis lühend jt. Sulgudes kasutatakse lühendit et al.

    Näited

    (Schepens, Aeltermann, & Van Keer, 2007)
    Schepens jt (2007) või (Schepens et al., 2007)
    Autoreid on rohkem kui viisKui autoreid on rohkem kui viis, kirjutatakse juba esimesel korral üksnes esimese autori perenimi ja kasutatakse tekstis lühendit jt ning sulgudes et al. Kõikide autorite nimed kirjutataks välja kasutatud kirjanduse loetelus.

    Näited

    Blom’i jt (2001)
    (Blom et al., 2001)
    Viitamine sama autori mitmele allikaleViidates sama autori mitmele allikale kirjutatakse autori nimi üks kord ja allikad järjestatakse ajalooliselt. Ilmumisaastad eraldatakse üksteisest komadega.

    Näide

    (Biddle, 1986, 1998)
    Autor puudubKui autor puudub, viidatakse pealkirja järgi. Kui pealkiri on pikk, kirjutatakse sellest välja kaks-kolm esimest sõna. Kasutatud kirjanduse loetelus esitatakse kõik allika ilmumisandmed.

    Näide

    (American Psychological Association, 2009)
    KaudviitamineViitamist varasemale allikale teise allika kaudu soovitatakse vältida. Kui kaudviitamine on paratamatu, tuleb osutada nii algallikale kui ka sellele allikale, mille kaudu viidatakse.

    Näide

    (Lewin, Lippitt, & White, 1939, viidatud Baumrind, 1967 j).
    Kasutatud kirjandus
    Kasutatud kirjanduse loetelus esitatakse kõik allikad, mida käsikirjas on kasutanud ja millele tekstis viidatud.
    Esitamise järjekordAllikad esitatakse esimeste autorite perenimede tähestikulises järjestuses. Iga kirje sisaldab tavaliselt järgmisi elemente: autori(te) nimi (nimed), allika ilmumise aasta, pealkiri ja kirjastamise andmed. Kui autor puudub, siis on järjestamise aluseks pealkiri.
    Artikkel
    Artikkel ajakirjastNäide
    Margutti, P., & Drew, P. (2014). Positive evaluation of student answers in classroom instructina. Language and Education, 28(5), 436–458.
    Artikkel ajalehestNäide
    Heidmets, M. (2013, 6. dets). Uus ajakiri: kes kirjutab, kes loeb? Õpetajate Leht, lk 4.
    Raamat
    Teosel on autorNäide
    Võgotski, L. (2014). Mõtlemine ja kõne. Tartu: Ilmamaa.
    Teosel on koostaja või toimetajaNäide
    Kikas, E. (Toim). (2010). Õppimine  ja õpetamine esimeses ja teises kooliastmes. Tartu: Ecoprint.
    Autor või koostaja puudubNäide
    Looduse entsüklopeedia (2013). Tallinn: Varrak.
    Ühe autori samal aastal avaldatud raamatud või artiklidNäited
    Lyons, J. (1981a). Language and Linguistics. Cambridge: Cambridge University Press.
    Lyons, J. (1981b). Language, Meaning and Context. London: Fontana.
    Peatükk raamatustNäide
    Wischmeier, I. (2012). Primary School Teachers' Beliefs about Bilingualism. J. König (Ed.), Teachers' Pedagogical Beliefs (pp. 171–189). Münster: Waxmann Verlag.
    Elektrooniline dokument
    Elektroonilise dokumendi puhul peaks kirje sisaldama teksti autorit ja pealkirja, kodulehekülge ning aadressi.
    Perioodiline väljaanneNäide
    Fredrickson, B. L. (2000, March 7). Cultivating positive emotions to optimize health and well-being. Prevention & Treatment, 3, Article 0001a. Külastatud aadressil http://journals.apa.org/prevention/ volume3/ pre0030001a.html
    Dokument, autor ja aasta olemasNäide
    Hennoste, M. (2013). Eesti keele 3. klassi üleriigilise tasemetöö tulemused 2013. Külastatud aadressil http://www.innove.ee/UserFiles/Tasemet%C3%B6%C3%B6d/2013/Eesti%20keel/2013_aasta_3_klassi_eesti_keele_tasemetoost.pdf.
    Dokument ilma autoritaNäide
    Koolivägivald (s.a.). Külastatud aadressil http://www.koolielu.ee.
    Dokument organisatsiooni vm koduleheltNäide
    American Psychological Association (1996). How to cite information from the world wide web. Külastatud aadressil http://www.apa.org/journals/ webref.html.
    Tabelid ja joonised

    Informatiivne tabel ja joonis täiendab teksti, mitte ei korda seda. Tabelid/joonised nummerdatakse käsitsi, vastavalt nende esinemise järjekorrale tekstis.

    Väiksemad tabelid/joonised paigutatakse õigesse kohta põhiteksti sees. Mahukamad tabelid ja joonised esitatakse eraldi failis või käsikirja lõpus, osutades põhitekstis arusaadavalt nende (soovitavale) asukohale (nt „Lisa siia joonis 1“, „Lisa siia tabel 1“).

    Tabelid esitatakse tabeli formaadis, nähtavaks jäetakse üksnes tabeli olulisi osi eraldavad horisontaalsed jooned. Joonised ja diagrammid on must-valged.

Juhised autorile

Avaldamiseks võetakse vastu nii empiirilisi uurimusi tutvustavaid artikleid kui ka teoreetilisi ülevaateartikleid. Ühe kaastöö kogumaht on 40 000–60 000 tähemärki koos tühikutega, lisaks pikem ingliskeelne kokkuvõte (6000–9000 tähemärki koos tühikutega).

Artikli struktuur

Annotatsioon. Annotatsioon ehk artikli ülevaade esitatakse kahes keeles. Igal artiklil on pikem ingliskeelne kokkuvõte (summary, maht 6000–9000 tähemärki koos tühikutega) ning sisutihe lühike eestikeelne ülevaade (annotatsioon, 1000 tähemärki koos tühikutega). Ingliskeelne ülevaade peab andma ammendava ja põhjaliku ülevaate kogu eestikeelse artikli sisust. Eestikeelne annotatsioon edastab uuringu eesmärgi, uurimismeetodid, olulisemad tulemused ja järeldused. Päisesse kirjutatakse artikli pealkiri vastavas keeles.

Võtmesõnad. Võtmesõnade loend esitatakse annotatsiooni järel (kuni 6 märksõna), samas keeles kui on annotatsioon (eesti või inglise). Võtmesõnade valikul võiks kasutada "Eesti üldist märksõnastikku" aadressil http://ems.elnet.ee/, mis hõlmab muuhulgas haridus- ja piirnevate valdkondade märksõnu koos ingliskeelsete vastetega.

Põhitekst. Empiirilist uuringut kajastav artikkel sisaldab üldjuhul järgmisi põhiosi.

Sissejuhatus. Esitatakse uuritav probleem, antakse ülevaade teoreetilisest taustast ning seni ilmunud teemakohastest uurimustest. Välja tuuakse uurimuse jaoks olulised aspektid ning näidatakse seost teooriate, varasemate uurimuste ja käsitletava töö vahel. Sõnastatakse uurimuse eesmärk, hüpoteesid või uurimisküsimused.

Meetod. Kirjeldatakse, millist uurimisstrateegiat/ metodoloogiat kasutatakse ja kuidas on uuring läbi viidud. Antakse ülevaade uuringu valimist, kasutatud mõõtevahenditest ja empiirilise uurimuse läbiviimisest. Lühidalt kirjeldatakse andmetöötluse põhimõtteid ja kasutatud meetodeid.

Tulemused. Andmed ja analüüsi tulemused esitatakse selgelt koos nende usaldusväärsuse hinnangutega. Esitada tuleb kõik olulisemad tulemused, kaasa arvatud need, mis on hüpoteesidega vastuolus.

Arutelu/järeldused. Saadud tulemusi interpreteeritakse uurimisküsimuste ja/või hüpoteeside valgusel ning seostatakse sissejuhatuses esitatud seisukohtadega. Tuuakse välja sarnasused ja erinevused käsitletavas töös saadud tulemuste ja kirjanduses esitatu vahel, arutletakse järelduste kehtivuse ning uurimuse tugevuste ja piirangute üle. Võimaluse korral osutatakse tulemuste rakendatavusele ning antakse soovitusi edasisteks uurimusteks. Osa kvalitatiivsete kaastööde puhul on põhjendatud tulemuste ja arutelu esitamine ühes peatükis.

Lisad. Esitatakse tähistatult käsikirjas viidatud järjekorras: A, B, jne.

Tänusõnad. Üles loetletakse kõik inimesed, kelle abi kasutati kaastöö valmimisel. Samuti märgitakse ära töö teostamiseks saadud uurimistoetused.

Privaatsusest

Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education ilmub avatud juurdepääsuga Internetis (open access). See võimaldab publikatsioonidele laiemat rahvusvahelist ja valdkonnaülest levikut suure lugejaskonna hulgas. Lugejad võivad kirjastuse või autori eelneva nõusolekuta ajakirja artiklite täistekste lugeda, alla laadida, kopeerida, levitada, trükkida ja neile viidata. See on kooskõlas BOAI (Budapest Open Access Initiative) avatud juurdepääsu põhimõtetega.