Leht sisestuste töötlemiseks

Autoril tuleb kontrollida nende poolt sisestatud objektide vastavust. Juhenditele mittevastavad sisestused tagastatakse autorile.

• NÕUDED KÄSIKIRJA ESITAMISEKS

  EETIKANÕUDED

  Avaldamiseks võetakse vastu kaastöid, mida ei ole varem avaldatud ega mujale samal ajal avaldamiseks esitatud. Käsikiri peab olema kooskõlas teadustöö eetika nõuete ja heade akadeemiliste tavadega. Teiste autorite ja toetajate panusele tuleb korrektselt viidata, vältides nii võimalike huvide konflikte ja plagiaati.

• KÄSIKIRI RETSENSEERIMISEKS

  Kutses autoritele on esitatud eri- või vabanumbri toimetaja nimi ja e-posti aadress, millele palume saata kaastöö kahe eraldi failina: (1) põhifail ja (2) autori(te) andmetega fail. Põhifail koosneb artiklist ilma ühegi osunduseta autori(te)le, eestikeelsest annotatsioonist ja pikemast ingliskeelsest kokkuvõttest (summary). Autori(te) andmetega fail sisaldab autori(te) nimesid, töö- ja ametikohta ning põhiteksti koos korrektsete viidetega autori(te) varasematele töödele; samuti viidet uurimistoetustele ja -projektidele.

• AUTORI ANONÜÜMSUS

  Autori anonüümsuse tagamiseks retsenseerimisel on oluline, et esitatud kaastöö ei sisaldaks autori(te) nimesid ega äratuntavat teavet autori(te) varasemate tööde kohta. Kõik viited autorite töödele tuleks põhitekstis asendada sõnadega "Autor, 2011", "Autor et al., 2011". Kasutatud kirjanduses on soovitatav kasutada vormi "Autor 2011 (teave eemaldatud eelretsenseerimiseks)".

• KEELEKASUTUS

  Kaastööd tuleb vormistada korrektses eesti keeles, kooskõlas teadusteksti keelekasutuse ja stiili nõuetega. Eestikeelsele artiklile lisatakse pikem ingliskeelne kokkuvõte. Keelevigade vältimiseks soovitame kasutada tekstitöötlusprogrammi Word õigekirjakontrolli.

• ABIKS ELEKTROONILISEL VORMISTAMISEL

  1. Käsikiri esitatakse elektrooniliselt MS Wordi dokumendina (sobivad formaadid on doc, doxc või rtf).
  2. Teksti vormistamisel kasutatakse Times New Roman kirjatüüpi (Normal), tähe suurus 12 p, reavahe 1,5.
  3. Tekst joondatakse vasaku serva järgi ja sõnade poolitamist ei kasutata.
  4. Lehekülje paremasse ülaserva kirjutatakse läbiv pealkiri ja lehekülje number, mis märgitakse araabia numbriga.
  5. Artikli vormistamisel kasutatakse ühtset pealkirjade, alapealkirjade ja põhiteksti stiili.
  6. Kõigil võrdse tähtsusega teemadel ja alateemadel on läbi kogu teksti samatasemelised pealkirjad. Tasemete eristamiseks kasutatakse detsimaalsüsteemi, lisades peatükkidele numbrid käsitsi järgneval viisil. 1. Pealkiri, 1.1. Alapealkiri, jne.
  7. Iga järgnev peatükk ja alapeatükk eraldatakse eelnevast tekstist ühe tühja reaga.
  8. Igat uut lõiku tekstis alustatakse esireataandega (1,27 cm).
  9. Sõnade ja nimede rõhutamiseks tekstis soovitatakse kasutada italic-kirjatüüpi.
  10. Loetelurühmad soovitatakse nummerdada numbritega 1, 2, 3, ... või tähtedega a, b, c, … Kõik loendid tuleks vormindada eelistatavalt käsitsi (et vältida toimetamisel ja küljendamisel tekkivaid vigu).
  11. Tekstis kasutatakse kahe erineva pikkusega kriipsu (side- ja mõttekriipsu). Sidekriips on lühike -, mõttekriips pikk –. Mõttekriipsu kasutatakse näiteks sõna kuni asendamiseks: 4.–6. klass, 5–10 cm. Kriipsu ees ega taga ei ole tühikuid.

• VORMISTAMISJUHENDID

  Kaastööde vormistamisel palume juhinduda Ameerika Psühholoogide Assotsiatsiooni publitseerimisjuhistest (APA; Publication Manual of the American Psychological Association, 6th edition). Üksikasjalikud reeglid on aadressil http://www.apastyle.org ja http://blog.apastyle.org .
  
  Allpool tabelis on esitatud peamiste kirjete näited.

  Viitamine tekstis Tekstis viidatakse kõikidele autoritele, kelle ideid või seisukohti artiklis kirjeldatakse. Tekstisisene viide peab vastama kirjanduse loetelus esitatud allikale.
  Sulgudes teksti sees	Teksti sees ümarsulgudes esitatakse autori(te) perenimi ja teose ilmumise aasta (tsitaadi puhul ka leheküljed). Viidates samades sulgudes mitmele allikale, esitatakse need tähestikulises järjekorras (arvestatakse esimest autorit). Allikad eraldatakse üksteisest semikooloniga. Näited (Anson & Schwegler, 2005) (Anson & Schwegler, 2005, lk 24) (Anson & Schwegler, 2005; Bergman & Wangby, 2014)
  Autoreid on üks või kaks	Kui autoreid on üks või kaks, kirjutatakse perenimed alati välja. Kahe autori puhul ühendatakse tekstis perenimed sidesõnaga ja; sulgudes kasutatakse &-märki. Näited (Toomela, 2014) (Anson & Schwegler, 2005)
  Autoreid on kolm kuni viis	Kui autoreid on kolm kuni viis, kirjutatakse esimesel korral välja kõik autorid, edaspidi ainult esimene autor ja lisatakse tekstis lühend jt. Sulgudes kasutatakse lühendit et al. Näited (Schepens, Aeltermann, & Van Keer, 2007) Schepens jt (2007) või (Schepens et al., 2007)
  Autoreid on rohkem kui viis	Kui autoreid on rohkem kui viis, kirjutatakse juba esimesel korral üksnes esimese autori perenimi ja kasutatakse tekstis lühendit jt ning sulgudes et al. Kõikide autorite nimed kirjutataks välja kasutatud kirjanduse loetelus. Näited Blom’i jt (2001) (Blom et al., 2001)
  Viitamine sama autori mitmele allikale	Viidates sama autori mitmele allikale kirjutatakse autori nimi üks kord ja allikad järjestatakse ajalooliselt. Ilmumisaastad eraldatakse üksteisest komadega. Näide (Biddle, 1986, 1998)
  Autor puudub	Kui autor puudub, viidatakse pealkirja järgi. Kui pealkiri on pikk, kirjutatakse sellest välja kaks-kolm esimest sõna. Kasutatud kirjanduse loetelus esitatakse kõik allika ilmumisandmed. Näide (American Psychological Association, 2009)
  Kaudviitamine	Viitamist varasemale allikale teise allika kaudu soovitatakse vältida. Kui kaudviitamine on paratamatu, tuleb osutada nii algallikale kui ka sellele allikale, mille kaudu viidatakse. Näide (Lewin, Lippitt, & White, 1939, viidatud Baumrind, 1967 j).
  Kasutatud kirjandus Kasutatud kirjanduse loetelus esitatakse kõik allikad, mida käsikirjas on kasutanud ja millele tekstis viidatud.
  Esitamise järjekord	Allikad esitatakse esimeste autorite perenimede tähestikulises järjestuses. Iga kirje sisaldab tavaliselt järgmisi elemente: autori(te) nimi (nimed), allika ilmumise aasta, pealkiri ja kirjastamise andmed. Kui autor puudub, siis on järjestamise aluseks pealkiri.
  Artikkel
  Artikkel ajakirjast	Näide Margutti, P., & Drew, P. (2014). Positive evaluation of student answers in classroom instructina. Language and Education, 28(5), 436–458.
  Artikkel ajalehest	Näide Heidmets, M. (2013, 6. dets). Uus ajakiri: kes kirjutab, kes loeb? Õpetajate Leht, lk 4.
  Raamat
  Teosel on autor	Näide Võgotski, L. (2014). Mõtlemine ja kõne. Tartu: Ilmamaa.
  Teosel on koostaja või toimetaja	Näide Kikas, E. (Toim). (2010). Õppimine  ja õpetamine esimeses ja teises kooliastmes. Tartu: Ecoprint.
  Autor või koostaja puudub	Näide Looduse entsüklopeedia (2013). Tallinn: Varrak.
  Ühe autori samal aastal avaldatud raamatud või artiklid	Näited Lyons, J. (1981a). Language and Linguistics. Cambridge: Cambridge University Press. Lyons, J. (1981b). Language, Meaning and Context. London: Fontana.
  Peatükk raamatust	Näide Wischmeier, I. (2012). Primary School Teachers' Beliefs about Bilingualism. J. König (Ed.), Teachers' Pedagogical Beliefs (pp. 171–189). Münster: Waxmann Verlag.
  Elektrooniline dokument Elektroonilise dokumendi puhul peaks kirje sisaldama teksti autorit ja pealkirja, kodulehekülge ning aadressi.
  Perioodiline väljaanne	Näide Fredrickson, B. L. (2000, March 7). Cultivating positive emotions to optimize health and well-being. Prevention & Treatment, 3, Article 0001a. Külastatud aadressil http://journals.apa.org/prevention/ volume3/ pre0030001a.html
  Dokument, autor ja aasta olemas	Näide Hennoste, M. (2013). Eesti keele 3. klassi üleriigilise tasemetöö tulemused 2013. Külastatud aadressil http://www.innove.ee/UserFiles/Tasemet%C3%B6%C3%B6d/2013/Eesti%20keel/2013_aasta_3_klassi_eesti_keele_tasemetoost.pdf.
  Dokument ilma autorita	Näide Koolivägivald (s.a.). Külastatud aadressil http://www.koolielu.ee.
  Dokument organisatsiooni vm kodulehelt	Näide American Psychological Association (1996). How to cite information from the world wide web. Külastatud aadressil http://www.apa.org/journals/ webref.html.
  Tabelid ja joonised
  Informatiivne tabel ja joonis täiendab teksti, mitte ei korda seda. Tabelid/joonised nummerdatakse käsitsi, vastavalt nende esinemise järjekorrale tekstis. Väiksemad tabelid/joonised paigutatakse õigesse kohta põhiteksti sees. Mahukamad tabelid ja joonised esitatakse eraldi failis või käsikirja lõpus, osutades põhitekstis arusaadavalt nende (soovitavale) asukohale (nt „Lisa siia joonis 1“, „Lisa siia tabel 1“). Tabelid esitatakse tabeli formaadis, nähtavaks jäetakse üksnes tabeli olulisi osi eraldavad horisontaalsed jooned. Joonised ja diagrammid on must-valged.