Sisestamised

Online sisestamise ja töötlemise staatuse vaatamiseks on vajalik registreerumine ja logimine.

Leht sisestuste töötlemiseks

Autoril tuleb kontrollida nende poolt sisestatud objektide vastavust. Juhenditele mittevastavad sisestused tagastatakse autorile.

NÕUDED KÄSIKIRJA ESITAMISEKS
EETIKANÕUDED
Avaldamiseks võetakse vastu kaastöid, mida ei ole varem avaldatud ega mujale samal ajal avaldamiseks esitatud. Käsikiri peab olema kooskõlas teadustöö eetika nõuete ja heade akadeemiliste tavadega. Teiste autorite ja toetajate panusele tuleb korrektselt viidata, vältides nii võimalike huvide konflikte ja plagiaati.
KÄSIKIRI RETSENSEERIMISEKS
Kutses autoritele on esitatud eri- või vabanumbri toimetaja nimi ja e-posti aadress, millele palume saata kaastöö kahe eraldi failina: (1) põhifail ja (2) autori(te) andmetega fail. Põhifail koosneb artiklist ilma ühegi osunduseta autori(te)le, eestikeelsest annotatsioonist ja pikemast ingliskeelsest kokkuvõttest (summary). Autori(te) andmetega fail sisaldab autori(te) nimesid, töö- ja ametikohta ning põhiteksti koos korrektsete viidetega autori(te) varasematele töödele; samuti viidet uurimistoetustele ja -projektidele.
AUTORI ANONÜÜMSUS
Autori anonüümsuse tagamiseks retsenseerimisel on oluline, et esitatud kaastöö ei sisaldaks autori(te) nimesid ega äratuntavat teavet autori(te) varasemate tööde kohta. Kõik viited autorite töödele tuleks põhitekstis asendada sõnadega "Autor, 2011", "Autor et al., 2011". Kasutatud kirjanduses on soovitatav kasutada vormi "Autor 2011 (teave eemaldatud eelretsenseerimiseks)".
KEELEKASUTUS
Kaastööd tuleb vormistada korrektses eesti keeles, kooskõlas teadusteksti keelekasutuse ja stiili nõuetega. Eestikeelsele artiklile lisatakse pikem ingliskeelne kokkuvõte. Keelevigade vältimiseks soovitame kasutada tekstitöötlusprogrammi Word õigekirjakontrolli.
ABIKS ELEKTROONILISEL VORMISTAMISEL
Käsikiri tuleb vormistada korrektses eesti keeles, kooskõlas teadusteksti keelekasutuse ja stiili nõuetega ning vastavuses ajakirja artikli vormistamise nõuetele. Detailse juhise leiate siit nii docx- kui ka pdf-formaadis. Eestikeelsele artiklile lisatakse pikem ingliskeelne kokkuvõte (6000–9000 tähemärki koos tühikutega). Keelevigade vältimiseks soovitame kasutada tekstitöötlusprogrammi Word õigekirjakontrolli.

VORMISTAMISJUHENDID

Kaastööde vormistamisel palume juhinduda Ameerika Psühholoogide Assotsiatsiooni publitseerimisjuhistest (APA; Publication Manual of the American Psychological Association, 6th edition). Üksikasjalikud reeglid on aadressil http://www.apastyle.org ja http://blog.apastyle.org .

Allpool tabelis on esitatud peamiste kirjete näited.

Viitamine tekstis Tekstis viidatakse kõikidele autoritele, kelle ideid või seisukohti artiklis kirjeldatakse. Tekstisisene viide peab vastama kirjanduse loetelus esitatud allikale.
Sulgudes teksti sees	Teksti sees ümarsulgudes esitatakse autori(te) perenimi ja teose ilmumise aasta (tsitaadi puhul ka leheküljed). Viidates samades sulgudes mitmele allikale, esitatakse need tähestikulises järjekorras (arvestatakse esimest autorit). Allikad eraldatakse üksteisest semikooloniga. Näited (Anson & Schwegler, 2005) (Anson & Schwegler, 2005, lk 24) (Anson & Schwegler, 2005; Bergman & Wangby, 2014)
Autoreid on üks või kaks	Kui autoreid on üks või kaks, kirjutatakse perenimed alati välja. Kahe autori puhul ühendatakse tekstis perenimed sidesõnaga ja; sulgudes kasutatakse &-märki. Näited (Toomela, 2014) (Anson & Schwegler, 2005)
Autoreid on kolm kuni viis	Kui autoreid on kolm kuni viis, kirjutatakse esimesel korral välja kõik autorid, edaspidi ainult esimene autor ja lisatakse tekstis lühend jt. Sulgudes kasutatakse lühendit et al. Näited (Schepens, Aeltermann, & Van Keer, 2007) Schepens jt (2007) või (Schepens et al., 2007)
Autoreid on rohkem kui viis	Kui autoreid on rohkem kui viis, kirjutatakse juba esimesel korral üksnes esimese autori perenimi ja kasutatakse tekstis lühendit jt ning sulgudes et al. Kõikide autorite nimed kirjutataks välja kasutatud kirjanduse loetelus. Näited Blom’i jt (2001) (Blom et al., 2001)
Viitamine sama autori mitmele allikale	Viidates sama autori mitmele allikale kirjutatakse autori nimi üks kord ja allikad järjestatakse ajalooliselt. Ilmumisaastad eraldatakse üksteisest komadega. Näide (Biddle, 1986, 1998)
Autor puudub	Kui autor puudub, viidatakse pealkirja järgi. Kui pealkiri on pikk, kirjutatakse sellest välja kaks-kolm esimest sõna. Kasutatud kirjanduse loetelus esitatakse kõik allika ilmumisandmed. Näide (American Psychological Association, 2009)
Kaudviitamine	Viitamist varasemale allikale teise allika kaudu soovitatakse vältida. Kui kaudviitamine on paratamatu, tuleb osutada nii algallikale kui ka sellele allikale, mille kaudu viidatakse. Näide (Lewin, Lippitt, & White, 1939, viidatud Baumrind, 1967 j).
Kasutatud kirjandus Kasutatud kirjanduse loetelus esitatakse kõik allikad, mida käsikirjas on kasutanud ja millele tekstis viidatud.
Esitamise järjekord	Allikad esitatakse esimeste autorite perenimede tähestikulises järjestuses. Iga kirje sisaldab tavaliselt järgmisi elemente: autori(te) nimi (nimed), allika ilmumise aasta, pealkiri ja kirjastamise andmed. Kui autor puudub, siis on järjestamise aluseks pealkiri.
Artikkel
Artikkel ajakirjast	Näide Margutti, P., & Drew, P. (2014). Positive evaluation of student answers in classroom instructina. Language and Education, 28(5), 436–458.
Artikkel ajalehest	Näide Heidmets, M. (2013, 6. dets). Uus ajakiri: kes kirjutab, kes loeb? Õpetajate Leht, lk 4.
Raamat
Teosel on autor	Näide Võgotski, L. (2014). Mõtlemine ja kõne. Tartu: Ilmamaa.
Teosel on koostaja või toimetaja	Näide Kikas, E. (Toim). (2010). Õppimine ja õpetamine esimeses ja teises kooliastmes. Tartu: Ecoprint.
Autor või koostaja puudub	Näide Looduse entsüklopeedia (2013). Tallinn: Varrak.
Ühe autori samal aastal avaldatud raamatud või artiklid	Näited Lyons, J. (1981a). Language and Linguistics. Cambridge: Cambridge University Press. Lyons, J. (1981b). Language, Meaning and Context. London: Fontana.
Peatükk raamatust	Näide Wischmeier, I. (2012). Primary School Teachers' Beliefs about Bilingualism. J. König (Ed.), Teachers' Pedagogical Beliefs (pp. 171–189). Münster: Waxmann Verlag.
Elektrooniline dokument Elektroonilise dokumendi puhul peaks kirje sisaldama teksti autorit ja pealkirja, kodulehekülge ning aadressi.
Perioodiline väljaanne	Näide Fredrickson, B. L. (2000, March 7). Cultivating positive emotions to optimize health and well-being. Prevention & Treatment, 3, Article 0001a. Külastatud aadressil http://journals.apa.org/prevention/ volume3/ pre0030001a.html
Dokument, autor ja aasta olemas	Näide Hennoste, M. (2013). Eesti keele 3. klassi üleriigilise tasemetöö tulemused 2013. Külastatud aadressil http://www.innove.ee/UserFiles/Tasemet%C3%B6%C3%B6d/2013/Eesti%20keel/2013_aasta_3_klassi_eesti_keele_tasemetoost.pdf.
Dokument ilma autorita	Näide Koolivägivald (s.a.). Külastatud aadressil http://www.koolielu.ee.
Dokument organisatsiooni vm kodulehelt	Näide American Psychological Association (1996). How to cite information from the world wide web. Külastatud aadressil http://www.apa.org/journals/ webref.html.
Tabelid ja joonised
Informatiivne tabel ja joonis täiendab teksti, mitte ei korda seda. Tabelid/joonised nummerdatakse käsitsi, vastavalt nende esinemise järjekorrale tekstis. Väiksemad tabelid/joonised paigutatakse õigesse kohta põhiteksti sees. Mahukamad tabelid ja joonised esitatakse eraldi failis või käsikirja lõpus, osutades põhitekstis arusaadavalt nende (soovitavale) asukohale (nt „Lisa siia joonis 1“, „Lisa siia tabel 1“). Tabelid esitatakse tabeli formaadis, nähtavaks jäetakse üksnes tabeli olulisi osi eraldavad horisontaalsed jooned. Joonised ja diagrammid on must-valged.

Juhised autorile

Avaldamiseks võetakse vastu nii empiirilisi uurimusi tutvustavaid artikleid kui ka teoreetilisi ülevaateartikleid. Ühe kaastöö kogumaht on 40 000–60 000 tähemärki koos tühikutega, lisaks pikem ingliskeelne kokkuvõte (6000–9000 tähemärki koos tühikutega).

Artikli struktuur

Annotatsioon. Annotatsioon ehk artikli ülevaade esitatakse kahes keeles. Igal artiklil on pikem ingliskeelne kokkuvõte (summary, maht 6000–9000 tähemärki koos tühikutega) ning sisutihe lühike eestikeelne ülevaade (annotatsioon, 1000 tähemärki koos tühikutega). Ingliskeelne ülevaade peab andma ammendava ja põhjaliku ülevaate kogu eestikeelse artikli sisust. Eestikeelne annotatsioon edastab uuringu eesmärgi, uurimismeetodid, olulisemad tulemused ja järeldused. Päisesse kirjutatakse artikli pealkiri vastavas keeles.

Võtmesõnad. Võtmesõnade loend esitatakse annotatsiooni järel (kuni 6 märksõna), samas keeles kui on annotatsioon (eesti või inglise). Võtmesõnade valikul võiks kasutada "Eesti üldist märksõnastikku" aadressil http://ems.elnet.ee/, mis hõlmab muuhulgas haridus- ja piirnevate valdkondade märksõnu koos ingliskeelsete vastetega.

Põhitekst. Empiirilist uuringut kajastav artikkel sisaldab üldjuhul järgmisi põhiosi.

Sissejuhatus. Esitatakse uuritav probleem, antakse ülevaade teoreetilisest taustast ning seni ilmunud teemakohastest uurimustest. Välja tuuakse uurimuse jaoks olulised aspektid ning näidatakse seost teooriate, varasemate uurimuste ja käsitletava töö vahel. Sõnastatakse uurimuse eesmärk, hüpoteesid või uurimisküsimused.

Meetod. Kirjeldatakse, millist uurimisstrateegiat/ metodoloogiat kasutatakse ja kuidas on uuring läbi viidud. Antakse ülevaade uuringu valimist, kasutatud mõõtevahenditest ja empiirilise uurimuse läbiviimisest. Lühidalt kirjeldatakse andmetöötluse põhimõtteid ja kasutatud meetodeid.

Tulemused. Andmed ja analüüsi tulemused esitatakse selgelt koos nende usaldusväärsuse hinnangutega. Esitada tuleb kõik olulisemad tulemused, kaasa arvatud need, mis on hüpoteesidega vastuolus.

Arutelu/järeldused. Saadud tulemusi interpreteeritakse uurimisküsimuste ja/või hüpoteeside valgusel ning seostatakse sissejuhatuses esitatud seisukohtadega. Tuuakse välja sarnasused ja erinevused käsitletavas töös saadud tulemuste ja kirjanduses esitatu vahel, arutletakse järelduste kehtivuse ning uurimuse tugevuste ja piirangute üle. Võimaluse korral osutatakse tulemuste rakendatavusele ning antakse soovitusi edasisteks uurimusteks. Osa kvalitatiivsete kaastööde puhul on põhjendatud tulemuste ja arutelu esitamine ühes peatükis.

Lisad. Esitatakse tähistatult käsikirjas viidatud järjekorras: A, B, jne.

Tänusõnad. Üles loetletakse kõik inimesed, kelle abi kasutati kaastöö valmimisel. Samuti märgitakse ära töö teostamiseks saadud uurimistoetused.

Eessõna

Eessõna või juhtartikkel ajakirja eri- või vabanumbri toimetaja(te)lt.

Introduction or article from the editor(s) of the journal’s special or free issues.

Artiklid

Artikkel hõlmab eestikeelset annotatsiooni (.html), ingliskeelset kokkuvõtet (.pdf, 6000–9000 tähemärki koos tühikutega) ja eestikeelset täisteksti (.pdf, 40 000–60 000 tähemärki koos tühikutega). Igas ajakirja numbris avaldatakse ka ülevaateartikkel või 1-2 välisautori tõlkeartikkel, mille autorid loovutavad eestikeelsele ajakirjale.

The article should include an abstract in Estonian (.html), a summary in English (.pdf, 6000–9000 characters with spaces) and a full text in Estonian (.pdf, 40 000–60 000 characters with spaces). Each issue of the journal will publish a review article or 1–2 translated articles whose copyright is assigned to the journal by their authors.

Raamatututvustus

Raamatute tutvustused, retsensioonid.

Book and article reviews.

Märkus autoriõiguste kohta

Eesti Haridusteaduste Ajakirja autorid nõustuvad allpool esitatud tingimustega.

Ajakirjas avaldatud artiklitele on tagatud vaba juurdepääs Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 litsentsiga määratud õiguste mahus.
Autor loovutab ajakirjale tasuta tema poolt loodud artikli varalised õigused, sh õiguse artikli (1) avaldamisele ja levitamisele, (2) üldsusele kättesaadavaks tegemisele ja eksponeerimisele, (3) avalikule esitamisele.
Autoril on õigus Eesti Haridusteaduste Ajakirja eelneval nõusolekul sõlmida lepinguid kolmandate isikutega publitseeritud artikli säilitamiseks raamatukogu repositooriumis või avaldamiseks raamatu peatükina. Nõudeks on teiseses töös viitamine esmasele allikale, st artiklile Eesti Haridusteaduste Ajakirjas.
Pärast artikli ilmumist ajakirjas on autoritel lubatud avaldada Internetis (nt oma veebilehel) motiveeritud mahus tsitaate ning levitada linke koos korrektse viitega ajakirjas ilmunud artiklile (vt Open Access).

Privaatsusest

Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education ilmub avatud juurdepääsuga Internetis (open access). See võimaldab publikatsioonidele laiemat rahvusvahelist ja valdkonnaülest levikut suure lugejaskonna hulgas. Lugejad võivad kirjastuse või autori eelneva nõusolekuta ajakirja artiklite täistekste lugeda, alla laadida, kopeerida, levitada, trükkida ja neile viidata. See on kooskõlas BOAI (Budapest Open Access Initiative) avatud juurdepääsu põhimõtetega.