Sisestamised
Leht sisestuste töötlemiseks
Autoril tuleb kontrollida nende poolt sisestatud objektide vastavust. Juhenditele mittevastavad sisestused tagastatakse autorile.-
NÕUDED KÄSIKIRJA ESITAMISEKS
EETIKANÕUDED
Avaldamiseks võetakse vastu kaastöid, mida ei ole varem avaldatud ega mujale samal ajal avaldamiseks esitatud. Käsikiri peab olema kooskõlas teadustöö eetika nõuete ja heade akadeemiliste tavadega. Teiste autorite ja toetajate panusele tuleb korrektselt viidata, vältides nii võimalike huvide konflikte ja plagiaati.
-
KÄSIKIRI RETSENSEERIMISEKS
Kutses autoritele on esitatud eri- või vabanumbri toimetaja nimi ja e-posti aadress, millele palume saata kaastöö kahe eraldi failina: (1) põhifail ja (2) autori(te) andmetega fail. Põhifail koosneb artiklist ilma ühegi osunduseta autori(te)le, eestikeelsest annotatsioonist ja pikemast ingliskeelsest kokkuvõttest (summary). Autori(te) andmetega fail sisaldab autori(te) nimesid, töö- ja ametikohta ning põhiteksti koos korrektsete viidetega autori(te) varasematele töödele; samuti viidet uurimistoetustele ja -projektidele.
-
AUTORI ANONÜÜMSUS
Autori anonüümsuse tagamiseks retsenseerimisel on oluline, et esitatud kaastöö ei sisaldaks autori(te) nimesid ega äratuntavat teavet autori(te) varasemate tööde kohta. Kõik viited autorite töödele tuleks põhitekstis asendada sõnadega "Autor, 2011", "Autor et al., 2011". Kasutatud kirjanduses on soovitatav kasutada vormi "Autor 2011 (teave eemaldatud eelretsenseerimiseks)".
-
KEELEKASUTUS
Kaastööd tuleb vormistada korrektses eesti keeles, kooskõlas teadusteksti keelekasutuse ja stiili nõuetega. Eestikeelsele artiklile lisatakse pikem ingliskeelne kokkuvõte. Keelevigade vältimiseks soovitame kasutada tekstitöötlusprogrammi Word õigekirjakontrolli.
-
ABIKS ELEKTROONILISEL VORMISTAMISEL
Käsikiri tuleb vormistada korrektses eesti keeles, kooskõlas teadusteksti keelekasutuse ja stiili nõuetega ning vastavuses ajakirja artikli vormistamise nõuetele. Detailse juhise leiate siit nii docx- kui ka pdf-formaadis. Eestikeelsele artiklile lisatakse pikem ingliskeelne kokkuvõte (6000–9000 tähemärki koos tühikutega). Keelevigade vältimiseks soovitame kasutada tekstitöötlusprogrammi Word õigekirjakontrolli.
-
VORMISTAMISJUHENDID
Kaastööde vormistamisel palume juhinduda Ameerika Psühholoogide Assotsiatsiooni publitseerimisjuhistest (APA; Publication Manual of the American Psychological Association, 6th edition). Üksikasjalikud reeglid on aadressil http://www.apastyle.org ja http://blog.apastyle.org .
Allpool tabelis on esitatud peamiste kirjete näited.Viitamine tekstis
Tekstis viidatakse kõikidele autoritele, kelle ideid või seisukohti artiklis kirjeldatakse. Tekstisisene viide peab vastama kirjanduse loetelus esitatud allikale.Sulgudes teksti sees Teksti sees ümarsulgudes esitatakse autori(te) perenimi ja teose ilmumise aasta (tsitaadi puhul ka leheküljed). Viidates samades sulgudes mitmele allikale, esitatakse need tähestikulises järjekorras (arvestatakse esimest autorit). Allikad eraldatakse üksteisest semikooloniga.
Näited
(Anson & Schwegler, 2005)
(Anson & Schwegler, 2005, lk 24)
(Anson & Schwegler, 2005; Bergman & Wangby, 2014)Autoreid on üks või kaks Kui autoreid on üks või kaks, kirjutatakse perenimed alati välja. Kahe autori puhul ühendatakse tekstis perenimed sidesõnaga ja; sulgudes kasutatakse &-märki.
Näited
(Toomela, 2014)
(Anson & Schwegler, 2005)Autoreid on kolm kuni viis Kui autoreid on kolm kuni viis, kirjutatakse esimesel korral välja kõik autorid, edaspidi ainult esimene autor ja lisatakse tekstis lühend jt. Sulgudes kasutatakse lühendit et al.
Näited
(Schepens, Aeltermann, & Van Keer, 2007)
Schepens jt (2007) või (Schepens et al., 2007)Autoreid on rohkem kui viis Kui autoreid on rohkem kui viis, kirjutatakse juba esimesel korral üksnes esimese autori perenimi ja kasutatakse tekstis lühendit jt ning sulgudes et al. Kõikide autorite nimed kirjutataks välja kasutatud kirjanduse loetelus.
Näited
Blom’i jt (2001)
(Blom et al., 2001)Viitamine sama autori mitmele allikale Viidates sama autori mitmele allikale kirjutatakse autori nimi üks kord ja allikad järjestatakse ajalooliselt. Ilmumisaastad eraldatakse üksteisest komadega.
Näide
(Biddle, 1986, 1998)Autor puudub Kui autor puudub, viidatakse pealkirja järgi. Kui pealkiri on pikk, kirjutatakse sellest välja kaks-kolm esimest sõna. Kasutatud kirjanduse loetelus esitatakse kõik allika ilmumisandmed.
Näide
(American Psychological Association, 2009)Kaudviitamine Viitamist varasemale allikale teise allika kaudu soovitatakse vältida. Kui kaudviitamine on paratamatu, tuleb osutada nii algallikale kui ka sellele allikale, mille kaudu viidatakse.
Näide
(Lewin, Lippitt, & White, 1939, viidatud Baumrind, 1967 j).Kasutatud kirjandus
Kasutatud kirjanduse loetelus esitatakse kõik allikad, mida käsikirjas on kasutanud ja millele tekstis viidatud.Esitamise järjekord Allikad esitatakse esimeste autorite perenimede tähestikulises järjestuses. Iga kirje sisaldab tavaliselt järgmisi elemente: autori(te) nimi (nimed), allika ilmumise aasta, pealkiri ja kirjastamise andmed. Kui autor puudub, siis on järjestamise aluseks pealkiri. Artikkel Artikkel ajakirjast Näide
Margutti, P., & Drew, P. (2014). Positive evaluation of student answers in classroom instructina. Language and Education, 28(5), 436–458.Artikkel ajalehest Näide
Heidmets, M. (2013, 6. dets). Uus ajakiri: kes kirjutab, kes loeb? Õpetajate Leht, lk 4.Raamat Teosel on autor Näide
Võgotski, L. (2014). Mõtlemine ja kõne. Tartu: Ilmamaa.Teosel on koostaja või toimetaja Näide
Kikas, E. (Toim). (2010). Õppimine ja õpetamine esimeses ja teises kooliastmes. Tartu: Ecoprint.Autor või koostaja puudub Näide
Looduse entsüklopeedia (2013). Tallinn: Varrak.Ühe autori samal aastal avaldatud raamatud või artiklid Näited
Lyons, J. (1981a). Language and Linguistics. Cambridge: Cambridge University Press.
Lyons, J. (1981b). Language, Meaning and Context. London: Fontana.Peatükk raamatust Näide
Wischmeier, I. (2012). Primary School Teachers' Beliefs about Bilingualism. J. König (Ed.), Teachers' Pedagogical Beliefs (pp. 171–189). Münster: Waxmann Verlag.Elektrooniline dokument
Elektroonilise dokumendi puhul peaks kirje sisaldama teksti autorit ja pealkirja, kodulehekülge ning aadressi.Perioodiline väljaanne Näide
Fredrickson, B. L. (2000, March 7). Cultivating positive emotions to optimize health and well-being. Prevention & Treatment, 3, Article 0001a. Külastatud aadressil http://journals.apa.org/prevention/ volume3/ pre0030001a.htmlDokument, autor ja aasta olemas Näide
Hennoste, M. (2013). Eesti keele 3. klassi üleriigilise tasemetöö tulemused 2013. Külastatud aadressil http://www.innove.ee/UserFiles/Tasemet%C3%B6%C3%B6d/2013/Eesti%20keel/2013_aasta_3_klassi_eesti_keele_tasemetoost.pdf.Dokument ilma autorita Näide
Koolivägivald (s.a.). Külastatud aadressil http://www.koolielu.ee.Dokument organisatsiooni vm kodulehelt Näide
American Psychological Association (1996). How to cite information from the world wide web. Külastatud aadressil http://www.apa.org/journals/ webref.html.Tabelid ja joonised Informatiivne tabel ja joonis täiendab teksti, mitte ei korda seda. Tabelid/joonised nummerdatakse käsitsi, vastavalt nende esinemise järjekorrale tekstis.
Väiksemad tabelid/joonised paigutatakse õigesse kohta põhiteksti sees. Mahukamad tabelid ja joonised esitatakse eraldi failis või käsikirja lõpus, osutades põhitekstis arusaadavalt nende (soovitavale) asukohale (nt „Lisa siia joonis 1“, „Lisa siia tabel 1“).
Tabelid esitatakse tabeli formaadis, nähtavaks jäetakse üksnes tabeli olulisi osi eraldavad horisontaalsed jooned. Joonised ja diagrammid on must-valged.
Eessõna
Eessõna või juhtartikkel ajakirja eri- või vabanumbri toimetaja(te)lt.
Introduction or article from the editor(s) of the journal’s special or free issues.
Artiklid
Artikkel hõlmab eestikeelset annotatsiooni (.html), ingliskeelset kokkuvõtet (.pdf, 6000–9000 tähemärki koos tühikutega) ja eestikeelset täisteksti (.pdf, 40 000–60 000 tähemärki koos tühikutega). Igas ajakirja numbris avaldatakse ka ülevaateartikkel või 1-2 välisautori tõlkeartikkel, mille autorid loovutavad eestikeelsele ajakirjale.
The article should include an abstract in Estonian (.html), a summary in English (.pdf, 6000–9000 characters with spaces) and a full text in Estonian (.pdf, 40 000–60 000 characters with spaces). Each issue of the journal will publish a review article or 1–2 translated articles whose copyright is assigned to the journal by their authors.
Raamatututvustus
Raamatute tutvustused, retsensioonid.
Book and article reviews.
Märkus autoriõiguste kohta
Eesti Haridusteaduste Ajakirja autorid nõustuvad allpool esitatud tingimustega.
- Ajakirjas avaldatud artiklitele on tagatud vaba juurdepääs Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 litsentsiga määratud õiguste mahus.
- Autor loovutab ajakirjale tasuta tema poolt loodud artikli varalised õigused, sh õiguse artikli (1) avaldamisele ja levitamisele, (2) üldsusele kättesaadavaks tegemisele ja eksponeerimisele, (3) avalikule esitamisele.
- Autoril on õigus Eesti Haridusteaduste Ajakirja eelneval nõusolekul sõlmida lepinguid kolmandate isikutega publitseeritud artikli säilitamiseks raamatukogu repositooriumis või avaldamiseks raamatu peatükina. Nõudeks on teiseses töös viitamine esmasele allikale, st artiklile Eesti Haridusteaduste Ajakirjas.
- Pärast artikli ilmumist ajakirjas on autoritel lubatud avaldada Internetis (nt oma veebilehel) motiveeritud mahus tsitaate ning levitada linke koos korrektse viitega ajakirjas ilmunud artiklile (vt Open Access).
Privaatsusest
Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education ilmub avatud juurdepääsuga Internetis (open access). See võimaldab publikatsioonidele laiemat rahvusvahelist ja valdkonnaülest levikut suure lugejaskonna hulgas. Lugejad võivad kirjastuse või autori eelneva nõusolekuta ajakirja artiklite täistekste lugeda, alla laadida, kopeerida, levitada, trükkida ja neile viidata. See on kooskõlas BOAI (Budapest Open Access Initiative) avatud juurdepääsu põhimõtetega.