Õpilase vaimse võimekuse ja klassi õpikeskkonna seos akadeemilise edukusega kakskeelsetel ja nendega koos õppivatel eestikeelsetel

Kristina Seepter

Abstract


Uurimuse eesmärk oli analüüsida, kuidas arenevad eesti koolis koos õppivad eesti- ja kakskeelsed lapsed. Selleks analüüsiti, kas õpilase vaimne baasvõimekus oli realiseerunud akadeemilises plaanis nii matemaatikas kui ka eesti keele mõistmises. Lisaks kirjeldati, millised klassi õpikeskkonnad toetavad õpilaste arengut ja millised laste akadeemilised tulemused olid vastavuses nende võimekusega ning millistes õpikeskkondades oli õpilastel probleeme ja nende vaimne potentsiaal ei realiseerunud.

Analüüsiti 25 klassikomplekti, kus õppisid koos nii eesti- kui ka kakskeelsed lapsed. Arvesse läks õpilase vaimse võimekuse tase 3. klassis ja tema edaspidised tulemused 5. klassi matemaatikas ja eesti keele mõistmises. Klassi õpikeskkonda kirjeldasid klassikaaslaste keskmine IQ tase ja selle varieeruvus klassis ning õpetaja üldine toimetulek selle klassikomplekti õpetamisel. Andmeanalüüsimeetoditest kasutati nii rühmatasandi meetodeid (nt dispersioon- ja hulgiregressioonanalüüsi) kui ka indiviiditasandi meetodeid (nt konfiguratsioonilist sagedusanalüüsi).

Tulemused osutasid, et aineõppele ülemineku perioodi alguseks (5. klass) olid matemaatikateadmised kakskeelsetel õpilastel jõudnud sarnasele tasemele kui samas õpikeskkonnas õppivatel eestikeelsetel lastel, ent eesti keele mõistmises püsis kakskeelsete rühm kõigil kolmel aastal (3.–5. klass) oluliselt kehvemal tasemel võrreldes eestikeelsetega. Oluline on märkida, et väiksem akadeemiline edukus ei iseloomustanud ühtmoodi kõiki muukeelseid õpilasi. Võimekusele mittevastav madalam akadeemiline tase oli iseloomulik just keskpärase võimekusega kakskeelsetele lastele. Need õpilased moodustavad kakskeelsete hulgas riskirühma, kes tuleks õpetajatel ära tunda, et nende arengut paremini toetada. Uurimistulemustest ilmnes, et keskpäraste võimetega kakskeelsetel lastel oli probleeme klassi õppekeskkonnas, mis oli võimete poolest ühtlane, kuid keskmisest madalama IQ tasemega. Lisaks näitasid andmed, et vaimse võimekuse mõttes heterogeensetes klassikomplektides õppis andekaid lapsi, nii eesti- kui ka kakskeelseid, kelle vaimne potentsiaal akadeemilises plaanis ei realiseerunud.

Erinevused õpilaste arengumustrites eri tüüpi klassi õpikeskkondades võivad olla tingitud õpetaja toimetuleku erinevustest. Näiteks ei suuda heterogeenses klassikeskkonnas suur hulk õpetajaid (ja ka koolikorraldusi) piisavalt toetada kõigi klassis koos õppivate lasterühmade arengut. Tavaliselt kannatavad kõige rohkem keskpärase ja kõrge võimekuse tasemega lapsed, kelle akadeemilised tulemused jäävad alla nende vaimsele potentsiaalile.

Summary


Keywords


eksploratiivne longituud- ehk pikiuurimus, kakskeelsed, õpilase IQ tase, kaasõpilase keskmine IQ tase ja varieeruvus, õpetaja üldine toimetulek, akadeemiline edukus

Full Text:

PDF

References


Bergman, L. R., & El-Khouri, B. M. (2002). SLEIPNER: A statistical package for pat- tern-oriented analysis. Version 2.1. Stockholm: Stockholm University.

Bialystok, E. (1988). Levels of bilingualism and levels of linguistic awareness. Develop- mental Psychology, 24(4), 560–567. http://dx.doi.org/10.1037/0012-1649.24.4.560

Bialystok, E. (2009). Bilingualism: The good, the bad, and the indifferent. Bilingual- ism: Language an Cognition, 12(1), 3–11. http://dx.doi.org/10.1017/S1366728908003477

Bialystok, E., & Majumder, S. (1998). The relationship between bilingualism and the development of cognitive processes in problem-solving. Applied Psycholinguis- tics, 19(1), 69–85. http://dx.doi.org/10.1017/S0142716400010584

Bialystok, E., & Viswanathan, M. (2009). Components of executive control with advantages for bilingual children in two cultures. Cognition, 112(3), 494–500. http://dx.doi.org/10.1016/j.cognition.2009.06.014

Bloom, B. S. (1971). Mastery learning. In J. H. Block (Ed.), Mastery learning: Theory and practice (pp. 47–63). New York: Holt, Rinehart & Winston.

Carreker, S. H., Neuhaus, G. F., Swank, P. R., Johnson, P., Monfils, M. J., & Mon- temayor, M. L. (2007). Teachers with linguistically informed knowledge of read- ing subskills are associated with a Matthew effect in reading comprehension for monolingual and bilingual students. Reading Psychology, 28(2), 187–212. http://dx.doi.org/10.1080/02702710601186456

Cheng, R. W., Lam, S., & Chan, J. C. (2008). When high achievers and low achievers work in the same group: The roles of group heterogeneity and processes in project-based learning. British Journal of Educational Psychology, 78(2), 205–221. http://dx.doi.org/10.1348/000709907X218160

Creemers, B. P. M., & Kyriakides, L. (2008). The dynamics of educational effectiveness: A contribution to policy, practice and theory in contemporary schools. London: Routledge, Taylor & Francis Group.

Englund, M. M., Luckner, A. E., Whaley, G. J. L., & Egeland, B. (2004). Children’s achievement early elementary school: Longitudinal effects of parental involve- ment, expectations and quality of assistance. Journal of Educational Psychology, 96(4), 723–730. http://dx.doi.org/10.1037/0022-0663.96.4.723

Gamoran, A. (1986). Instructional and institutional effects of ability grouping.

Sociology of Education, 59(4), 185–198. http://dx.doi.org/10.2307/2112346 Gonzales, P., Williams, T., Jocelyn, L., Roey, S., Kastberg, D., & Brenwald, S. (2008).

Highlights from TIMSS 2007: Mathematics and science achievement of U.S. fourth- and eighth-grade students in an international context. (ERIC Document Reproduction Service No.: ED 503-625).

Hooper, S., & Hannafin, M. J. (1988). Cooperative CBI: The effects of heterogeneous versus homogeneous grouping on the learning progressively complex concepts. Journal of Educational Computing Research, 4(4), 413–424. http://dx.doi.org/10.2190/T26C-3FTH-RNYP-TV30

Indurkhya, A., & von Eye, A. (2000). The power of tests in configural frequency analysis. Psychologische Beitrage, 42(3), 301–308.

Jordan, A., Lindsay, L., & Stanovich, P. J. (1997). Classroom teachers’ instructional interactions with students who are exceptional, at risk, and typically achieving. Remedial and Special Educations, 18(2), 82–93. http://dx.doi.org/10.1177/074193259701800202

Kempert, S., Saalbach, H., & Hardy, I. (2011). Cognitive benefits and costs of bilin- gualism in elementary school students: The case of mathematical word problems. Journal of Educational Psychology, 103(3), 547–561. http://dx.doi.org/10.1037/a0023619

Kikas, E. (2012). Cognitive abilities and math achievement of students from Estonian-, Estonian-Russian, and Russian-speaking families in Estonian-language classrooms. In A. Toomela & E. Kikas (Eds.), Children studying in a wrong lan- guage: Russian speaking children in Estonian school twenty years after the collapse of the Soviet Union (pp. 43–79). Frankfurt am Main: Peter Lang.

Kuusinen, J., & Leskinen, E. (1988). Latent structure analysis of longitudinal data on relations between intellectual abilities and school achievement. Multivariate Behavioral Research, 23(1), 103–118. http://dx.doi.org/10.1207/s15327906mbr2301_6

Lou, Y., Abrami, P. C., & Spence, J. C. (2000). Effects of within-class grouping on student achievement: An exploratory model. Journal of Educational Research, 94(2), 101–112. http://dx.doi.org/10.1080/00220670009598748

Lou, Y., Abrami, P. C., Spence, J. C., Poulsen, C., Chambers, B., & d’Apolonia, S. (1996). Within-class grouping: A meta-analysis. Review of Educational Research, 66(4), 423–458. http://dx.doi.org/10.3102/00346543066004423

Lynn, R., Pullmann, H., & Allik, J. (2003). A new estimate of the IQ in Estonia. Per- ceptual and Motor Skills, 97(2), 662–664. http://dx.doi.org/10.2466/pms.2003.97.2.662

Raven, J. (1981). Manual for Raven’s progressive matrices and Mill Hill vocabulary scales. Oxford: Oxford Psychologists Press.

Rohde, T. E., & Thompson, L. A. (2007). Predicting academic achievement with cog- nitive ability. Intelligence, 35(1), 83–92. http://dx.doi.org/10.1016/j.intell.2006.05.004

Seepter, K. (2010). Longitudinal study of cognitive influences of peers, teacher’s knowledge and parental expectations on pupils’ achievement: Impact on low-, average- and high-ability pupils. In A. Toomela (Eds.), Systemic person-oriented study of child development in early primary school (pp. 25–46). Frankfurt am Main: Peter Lang.

Seepter, K. (2012). Relations between mono- and bilingual pupils’ math achievement and teachers’ knowledge of special education needs. In A. Toomela & E. Kikas (Eds.), Children studying in a wrong language: Russian-speaking children in Estonian school twenty years after the collapse of the Soviet Union (pp. 153–162). Frankfurt am Main: Peter Lang.

Slavin, R. E. (1987). Ability grouping and student achievement in elementary schools: A best evidence synthesis. Review of Educational Research, 57(3), 293–336. http://dx.doi.org/10.3102/00346543057003293

Tago, M., & Ots, A. (2010). Pupils who speak a „wrong” language: Bilingual children’s academic achievement in submersion education. In A. Toomela (Ed.), Systemic person-oriented study of child development in early primary school (pp. 133–154). Frankfurt am Main: Peter Lang.

Toomela, A., Kikas, E., & Mõttus, E. (2006). Ability grouping in schools: A study of academic achievement in five schools in Estonia. Trames, 10(1), 32–43.

Uibu, K., & Tropp, K. (2012). Bilingual and monolingual students’ linguistic com- petences and their development at Estonian primary school. In A. Toomela &

E. Kikas (Eds.), Children studying in a wrong language: Russian speaking children in Estonian school twenty years after the collapse of the Soviet Union (pp. 17–41). Frankfurt am Main: Peter Lang.

Vabariigi Valitsus (2007). Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava. Riigi Teataja I 2007, 40, 294. Külastatud aadressil https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=802290.

Von Eye, A. (1990). Introduction to configurational frequency analysis: The search for types and antitypes in cross-classifications. Cambridge: Cambridge University Press.

Vuorenkoski, L., Kuure, O., Moilanen, I., Penninkilampi, V., & Myhrman, A. (2000). Bilingualism, school achievement, and mental wellbeing: A follow-up study of return migrant children. Journal of Child Psychology and Psychiatry, 41(2), 261– 266. http://dx.doi.org/10.1111/1469-7610.00607

Özerk, K. (2001). Teacher-student verbal interaction and questioning, class size and bilingual students’ academic performance. Scandinavian Journal of Educational Research, 45(4), 353–367. http://dx.doi.org/10.1080/00313830120096761

Summary




DOI: https://doi.org/10.12697/eha.2014.2.1.08

Refbacks

  • There are currently no refbacks.




ISSN: 2346-562X

Journal DOI: http://dx.doi.org/10.12697/issn2346-562X

http://www.eha.ut.ee