Meediaõppe strateegiad koolis

  • Reijo Kupiainen
DOI: https://doi.org/10.12697/eha.2015.3.2.04
Märksõnad: meediaharidus, meediatehnoloogia, kool, õppimine

Kokkuvõte

Artikkel põhineb minu raamatu "Meedia ja digitaalne kirjaoskus keskkoolis" ("Media and digital literacies in secondary school") (2013) 5. peatükil. Artikli tarbeks olen seda peatükki veidi lühendanud ja ümber sõnastanud. Keskendun mitmesugustele õppestrateegiatele, mida jälgiti 2009/2010. õppeaastal ühes Soome keskkoolis toimunud etnograafilise kooliuuringu käigus. Uuring näitab, et meediahariduse peamise strateegiana kasutavad õpetajad analüüsi ja meediatekstide loomist. Artiklis esitan selliste strateegiate näidetena reklaamiprojekti, seebiooperi loomise, animatsiooniprojekti, eluloo koostamise ja ajalehe esikaane kujundamise eri õppekeskkondades. Kõik näited viitavad sellele, et meediaharidus peab rajama tugeva silla noorte ja koolikultuuri vahele ning koolis kasutatav tehnoloogia peab õppesisuga kaasas käima.

PDF Full text

Allalaadimisi

Andmeid allalaadimiseks pole.

Viited

Boyd, F. B., & Brock, C. H. (Eds.). (2014). Social diversity within multiliteracies: Complexity in teaching and learning. New York, London: Routledge.

Buckingham, D. (2003). Media education: Literacy, learning and contemporary culture. Cambridge: Polity Press.

Burn, A., & Durran, J. (2007). Media literacy in schools: Practice, production and progression. London: Paul Chapman.

Finnish National Board of Education (2014). Learning objectives and core contents of education. In Core curriculum for basic education 2004 (pp. 35–116). Retrieved from http://www.oph.fi/download/47675_POPS_net_new_2.pdf.

Garrison, M. J., & Bromley, H. (2004). Social contexts, defensive pedagogies, and the (mis)uses of educational technology. Educational Policy, 18(4), 589–613. doi: http://dx.doi.org/10.1177/0895904804266643

Gee, J. P. (2007). What video games have to teach us about learning and literacy (2nd ed.). New York, NY: Palgrave Macmillan.

Hobbs, R. (2004). Does media literacy work? An empirical study of learning how to analyze advertisements. Advertising & Society Review, 5(4), 1–28. doi: http://dx.doi.org/10.1353/asr.2004.0014

Kalantzis, M., & Cope, B. (2012). Literacies [Kindle edition]. Cambridge University Press. doi (online): http://dx.doi.org/10.1017/CBO9781139196581

Kupiainen, R. (2013). Media and digital literacies in secondary school. New York, NY: Peter Lang.

Mikkola, A.-M., Luukka, M.-R., & Ahonen, K. (2005). Taito. Äidinkieli ja kirjallisuus 7 [Oskus. Emakeel ja kirjandus 7]. Helsinki: WSOY.

Mikkola, A.-M., Luukka, M.-R., & Ahonen, K. (2006). Voima. Äidinkieli ja kirjallisuus 8 [Võim. Emakeel ja kirjandus 8]. Helsinki: WSOY.

Rancière, J. (2009). The emancipated spectator. New York, NY: Verso.

Selwyn, N. (2011a). Education and technology: Key issues and debates. London: Continuum.

Selwyn, N. (2011b). Schools and schooling in the digital age: A critical analysis. New York, NY: Routledge.

Share, J. (2009). Media literacy is elementary: Teaching youth to critically read and create media. New York, NY: Peter Lang.

Soep, E., & Chávez, V. (2010). Drop that knowledge: Youth radio stories [Kindle iPad version]. Berkeley, CA: University of California Press. Retrieved from http://www.amazon.com/Drop-That-Knowledge-Youth-Stories/dp/0520260872.

Thomas, D., & Brown, J. S. (2011). A new culture of learning: Cultivating the imagination for a world of constant change [Kindle iPad version]. Retrieved from http://www.amazon.com/New-Culture-Learning-Cultivating-Imagination/dp/1456458884.

Toivanen, T. (2012). Drama education in the Finnish school system: Past, present and future. In H. Niemi, A. Toom, & A. Kallioniemi (Eds.), Miracle of education: The principles and practices of teaching and learning in Finnish schools (pp. 227–236). Rotterdam: Sense Publishers. doi: http://dx.doi.org/10.1007/978-94-6091-811-7_15

Virta, A., & Yli-Panula, E. (2012). History, social science and geography education in Finnish schools and teacher education. In H. Niemi, A. Toom, & A. Kallioniemi (Eds.), Miracle of education: The principles and practices of teaching and learning in Finnish schools (pp. 189–207). Rotterdam: Sense Publishers. doi: http://dx.doi.org/10.1007/978-94-6091-811-7_13

Wells, P. (1998). Understanding animation. New York, NY: Routledge.

Willett, R. (2009). Young people’s video productions as new sites of learning. In V. Carrington & M. Robinson (Eds.), Digital literacies: Social learning and classroom practices (pp. 13–26). Thousand Oaks, CA: Sage. doi: http://dx.doi.org/10.4135/9781446288238.n2

Williamson, B. (2014). Governing software: Networks, databases and algorithmic power in the digital governance of public education. Learning, Media and Technology, 40(1), 83−105. doi: http://dx.doi.org/10.1080/17439884.2014.924527

Avaldatud
2015-11-01
Kuis viidata
Kupiainen, R. (2015). Meediaõppe strateegiad koolis. Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education, 3(2), 79-103. https://doi.org/10.12697/eha.2015.3.2.04
Väljaanne
Kd 3 Nr 2 (2015)
Rubriik
Artiklid

Eesti Haridusteaduste Ajakirja autorid nõustuvad allpool esitatud tingimustega.

  1. Ajakirjas avaldatud artiklitele on tagatud vaba juurdepääs Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 litsentsiga määratud õiguste mahus.
  2. Autor loovutab ajakirjale tasuta tema poolt loodud artikli varalised õigused, sh õiguse artikli (1) avaldamisele ja levitamisele, (2) üldsusele kättesaadavaks tegemisele ja eksponeerimisele, (3) avalikule esitamisele.
  3. Autoril on õigus Eesti Haridusteaduste Ajakirja eelneval nõusolekul sõlmida lepinguid kolmandate isikutega publitseeritud artikli säilitamiseks raamatukogu repositooriumis või avaldamiseks raamatu peatükina. Nõudeks on teiseses töös viitamine esmasele allikale, st artiklile Eesti Haridusteaduste Ajakirjas.
  4. Pärast artikli ilmumist ajakirjas on autoritel lubatud avaldada Internetis (nt oma veebilehel) motiveeritud mahus tsitaate ning levitada linke koos korrektse viitega ajakirjas ilmunud artiklile (vt Open Access).