Community-based language learning – an opportunity to increase the motivation for language learning

Authors

  • Birute Klaas-Lang

DOI:

https://doi.org/10.12697/eha.2022.10.2.08

Keywords:

Estonian as a second language, community-based language learning, motivation and language learning, adult learner, language coach

Abstract

Artikkel keskendub Eestis seni käsitlemata valdkonnale täiskasvanute eesti keele teise keelena õppes – kogukondlikule keeleõppele kui keeleõppe motivatsiooni kasvatavale tugisüsteemile. Kogukondlik keeleõpe on uus paradigma, mis  ühendab teoreetilise ja osaoskuste õppe ning kunstlikult kujundatud situatsioonid klassiruumis tegeliku keeleeluga, sotsiaalse praktikaga. Esmalt analüüsin artiklis eesti keele teise keelena täiskasvanud õppijate sihtrühma erisusi Euroopa tavapraktikaga võrreldes ja teen kokkuvõtte senistest uuringutest, mis analüüsivad selle sihtrühma õppe tulemuslikkust, sealhulgas loomuliku keelekeskkonna tuge ja tähtsust selles protsessis kui ühte olulist motivaatorit õppija jaoks. Seejärel tutvustan kogukondliku keeleõppe teoreetilist raamistikku ja praktikat ning rahvusvahelist (aga ka Eesti) praktikat keeleõppe tugiisikute tegevuste kujundamisel. Analüüsin ka emakeelse kõneleja rolli uuskõneleja toetamisel. Kasutan mitmesugustes projektides kogutud kvalitatiivset materjali (õpetajad, uuskõnelejad), paigutades selle kogukondliku keeleõppe diskursusesse.

PDF Summary

Downloads

Download data is not yet available.

References

Annist, A. (2011). Otsides kogukonda sotsialismijärgses keskuskülas. Arenguantropoloogiline uurimus. ACTA Universitatis Tallinnensis.

Annist, A. (2015). Kogukond – sõimusõnast moemõisteks. Külastatud aadressil https://www.muurileht.ee/kogukond-soimusonast-moemoisteks/

Atkinson, D. (Ed.). 2011 Alternative approaches to second language acquisition. New York: Routledge/Taylor Francis.

Belova, T. (2021). Using the principles of neurolanguage coaching and brain friendly techniques in foreign language. Teaching in the inclusive learning environment. 1st International Conference on Education: Current Issues and Digital Technologies (ICECIDT 2021). Atlantis Press. https://doi.org/10.2991/assehr.k.210527.010

Berezkina, M., Brown, K. D., & Koreinik, K. (2020). Vene keel kui ressurss Eestis. Emakeele Seltsi aastaraamat, 66, 39–63. https://doi.org/10.3176/esa66.02

Borthwick, K. (2018). Support Unsung Heroes: Community-Based Language Learning and Teaching. In Kelly M. (eds.) Languages after Brexit. Palgrave Macmillan, Cham. https://doi.org/10.1007/978-3-319-65169-9_16

Centar (2018). Roosalu, T., Raudsepp, M., Kazjulja, M., & Vallimäe, T. Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe lõimumis- ja tööhõivepoliitikas: kvaliteet, mõju ja korraldus. 2. osa uuringust: Elanikkonna senine kogemus eesti keele omandamisel ja vajadus eesti keele õppe järele. Külastatud aadressil https://centar.ee/pdf/ee/2018_Eesti_keelest_erineva_emakeelega_taiskasvanute_eesti_keele_ope_loimumis-_ja_toohoivepoliitikas_II_osa.pdf.

Clark, B., Wagner, J., Lindemalm, K., & Bendt, O. (2018) Språkskap: Supporting second language learning "In the wild". Külastatud aadressil https://languagelearninginthewild.com/wp-content/uploads/2018/10/Clark.pdf.

Clifford, J., & Reisinger, D.S. (2019). Community-based language learning: A Framework for Educators. Georgetown University Press.

Dörnyei, Z. (2001). Teaching and Researching Motivation. Harlow: Longman.

EKA 2021. Eesti keele arengukava 2021–2035. Külastatud aadressil https://www.hm.ee/et/keelekava-2035.

Ellis, N. C. (2003). Constructions, chunking and connectionism. The emergence of second language structure. Teoses C. J. Doughty, M. H. Long (toim), The Handbook of Second Language Acquisition (lk 63–103). Oxford: Blackwell Publishing.

Elukestva õppe strateegia 2020. Elukestva õppe strateegia 2020. Külastatud aadressil https://www.hm.ee/sites/default/files/strateegia2020.pdf.

Eskildsen, S. W. (2009). Constructing another language – usage-based linguistics in second language aquisition. Applied Linguistics, 30, 335–357. https://doi.org/10.1093/applin/amn037

Gardner, R. C. (1985). Social psychology and second language learning: The role of attitudes and motivation. London: Arnold.

HARNO (2021). Lühikokkuvõte 2021/2022 õppeaasta 7. klassi eesti keel teise keelena tasemetöö tulemustest. Külastatud aadressil https://projektid.edu.ee/pages/viewpage.action?pageId=99778613.

Integratsiooni monitooring (2020). Eesti ühiskonna lõimumismonitooring. SA Poliitikauuringute Keskus Praxis, Balti Uuringute Instituut, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool, Turu-uuringute AS. Külastatud aadressil https://www.kul.ee/eesti-integratsioonimonitooring-2020.

Kallas, K., & Kaldur, K. (2019). Uussisserändajate kohanemine Eestis: valikud ja poliitikaettepanekud tervikliku ja jätkusuutliku süsteemi kujundamiseks. Balti uuringute Instituut. Külastatud aadressil https://ec.europa.eu/migrant-integration/sites/default/files/2020-03/Uussisserandajate-kohanemine-Eestis-2019-EE.pdf.

Kallaste, E., Kallas, K., & Anspal, S. (2018). Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe lõimumis- ja tööhõivepoliitikas: Kvaliteet, mõju ja korraldus. 1. osa: ülevaade uuringust ja tulemuste kokkuvõte. Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ ja Tallinna Ülikool.

Keeleseisund (2017). Lukk, M., Koreinik, K., Kaldur, K., Vihman, V.-A., Villenthal, A., Kivistik, K., Jaigma, M., & Pertšjonok, A. Eesti keeleseisund. Külastatud aadressil https://dspace.ut.ee/handle/10062/56511.

Kitsnik, M. (2019). Eesti keele kui teise keele õppimine – kas raske töö või kerge lõbu? Keel ja Kirjandus, 2019, 1–2, 39–56. https://doi.org/10.54013/kk735a4

Kitsnik, M., & Mikk, K. (2021). Õppetegevuste haaravus, aktiivsus ja jõukohasus eesti keele kui teise keele täiskasvanute kursustel: Õpetajate arvamuste analüüs. Lähivõrdlusi. Lähivertailuja, 31, 153–190. https://doi.org/10.5128/LV31.05

Klaas-Lang, B., & Praakli, K. (2015). Milleks mulle eesti keel? Riigikeeleoskuse vajalikkusest vene koolinoorte pilgu läbi. Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, 11, 111–126. https://doi.org/10.5128/ERYa11.07

Klaas-Lang, B., & Reile, L. (2019). Miks õppida väikest keelt? Integratiivne vs. instrumentaalne motivatsioon välisüliõpilaste eesti keele õppimisel. Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, 15, 83–98. https://doi.org/10.5128/ERYa15.05

Kohanemisprogramm (2014). Külastatud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/122082014005.

Kultuuriministeerium (2019). Eesti riigi lõimumis- ja kohanemisteenused. Külastatud aadressil https://www.kul.ee/media/438/download.

Käger, M., Anza, S. V., Kivistik, K., Kaldur, K., Pertsjonok, N., & Pohla, T. (2019). Kohanemisprogrammi vahehindamine. Aruanne 2019. Balti Uuringute Instituut. Külastatud aadressil https://www.ibs.ee/wp-content/uploads/Kohanemisprogrammi-vahehindamine-EE-2019-1.pdf.

Metslang, H. (2021). Juhend iseseisvaks keeleõppeks. Õpioskused ja keelekeskkond. Integratsiooni Sihtasutus.

Mustonen, S. (2015). Käytössä kehittyvä kieli. Paikat ja tilat suomi toisena kielenä oppijoiden teksteissä. Jyväskylä Studies in Humanities 255. Jyväskylän yliopisto.

Oksaar, S. (2015). Eestis elavate rahvusvahelise kaitse saanud täiskasvanute eesti keele õpe. Magistritöö. Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut. Külastatud aadressil https://dspace.ut.ee/handle/10062/46837.

Reile, L. (2018). Eestis õppivad välisüliõpilased ja eesti keel: Hoiakud ja keeleõppimise motivatsioon. Magistritöö. Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut. Külastatud aadressil https://dspace.ut.ee/handle/10062/60670.

Riigikontroll (2019). Täiskasvanute eesti keele õppe korraldus ja riiklik rahastamine. Riigikontrolli aruanne Riigikogule. Tallinn, 21. august 2019. Külastatud aadressil https://www.riigikontroll.ee/Suhtedavalikkusega/Pressiteated/tabid/168/ItemId/1073/View/Docs/amid/557/language/et-EE/Default.aspx.

RITA_REDEL (2020). Praakli, K., & Klaas-Lang, B. Täiskasvanud uussisserändajate eesti keele õpitee mudel REDEL. Külastatud aadressil https://sisu.ut.ee/sites/default/files/ranne/files/taiskasvanud_uussisserandajate_eesti_keele_opitee_mudel_redel.pdf.

Saukkonen, P. (2020). Suomi omaksi kodiksi: Kotouttamispolitiikka ja sen kehittämismahdollisuudet. Gaudeamus.

Savisto, M. (2021). Töörändajate eesti keele õpe: töökeskkonna ja -kaaslaste tajuline tugi välismaalaste eesti keele omandamisele. Käsikirjaline seminaritöö. Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeletaduse instituut.

Tomasello, M. (2003). Constructing usage-based theory of language acquisition. Harvard University Press.

Ubakivi-Hadachi, P. (2015). Uussisserändajad. – Eesti ühiskonna lõimumismonitooring 2015. Balti Uuringute Instituut, Tallinna Ülikool ja SA Poliitikauuringute Keskus Praxis. Külastatud aadressil https://www.kul.ee/eesti-uhiskonna-integratsioonimonitooring-2015.

Van Parijs, P. (2011). Linguistic justice in Europe and the world. Oxford: Oxford University Press.

Downloads

Published

2022-11-01

How to Cite

Klaas-Lang, B. (2022). Community-based language learning – an opportunity to increase the motivation for language learning. Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education, 10(2), 228–250. https://doi.org/10.12697/eha.2022.10.2.08

Issue

Vol. 10 No. 2 (2022)

Section

Articles

License

The authors who publish in Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education agree to the following terms:

  1. This journal provides immediate open access to its content. All the articles are licensed under a Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 License.
  2. Authors grant the journal right of (1) first publication and distribution of the article, (2) making it available to public, (3) public presentation.
  3. Authors have the right to enter into separate contractual arrangements for posting the article to an institutional repository or publish it in a book with an acknowledgement of its initial publication in this journal.
  4. Authors are permitted to post citations from their work online (e.g. on their website) with an acknowledgement of its initial publication in this journal (see Open Access).