Estonian higher education in the light of institutional accreditation or what managers should know

Authors

  • Maiki Udam
  • Riin Seema
  • Heli Mattisen

DOI:

https://doi.org/10.12697/eha.2015.3.1.04

Keywords:

higher education institutions, institutional accreditation, strategic management, organisation development

Abstract

Artikli aluseks on 2014. aastal Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuris tehtud institutsionaalse akrediteerimise hindamisaruannete kvalitatiivne analüüs, millega selgitati välja Eesti kõrgkoolide peamised tugevad ja nõrgad küljed. Artikli eesmärk on teavitada haridusüldsust rahvusvaheliste ekspertide hinnangutest ja soovitustest Eesti kõrgkoolidele ning pakkuda kõrgkoolide juhtkondadele tuge tõenduspõhiste muudatuste tegemisel. Uuringu valimi moodustasid kümme kõrgkooli, mis olid 2014. aasta juuniks positiivselt akrediteeritud. Analüüsi tulemused osutasid, et kõrgkoolid on edukad personali- ja ressursijuhtimises, nende taristu on väga heal tasemel ning üldjuhul on kõrgkoolide lõpetajad konkurentsivõimelised nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Uuringust ilmnes ka selge vajadus kõrgkoolide tegevust fookustada, arendada piiratud ressursi tingimustes neid valdkondi, milles ollakse tugevad, ning loobuda valdkondadest, kus puudub kriitiline hulk üliõpilasi ja/või heal tasemel õppejõude. Vaja on muuta kõrgkoolis õppimise ja õpetamise paradigmat, liikudes traditsioonilise õppejõu- ja ainekeskse õpetamise juurest iga õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut toetava koostöise õppimise ja õpetamise suunas. Eesti kõrghariduse kestlikkuse seisukohast on samuti oluline lisada rahvusvaheline mõõde kõikidesse kõrgkooli põhiprotsessidesse, sh nendes kõrgkoolides, mis on orienteeritud ainult siseturule.

PDF Summary

Downloads

Download data is not yet available.

References

Carr, S., Hamilton, E., & Meade, P. (2005). Is it possible? Investigating the influence of external quality audit on university performance. Quality in Higher Education, 11(3), 195–211. http://www.wallacefoundation.org/knowledge-center/school-leadership/key-research/Documents/How-Leadership-Influences-Student-Learning.pdf.

Eesti elukestva õppe strateegia 2020 (2014). Külastatud aadressil http://hm.ee/sites/default/files/strateegia2020.pdf.

Hahn, C. (2008). Doing qualitative research using your computer: A practical guide. London: Sage.

Hämäläinen, K., Mustonen, K., & Holm, K. (2004). Standards, criteria, and indicators in programme accreditation and evaluation in Western Europe. In L. Vlasceanu & L. C. Barrows (Eds.), Indicators for institutional and programme accreditation in higher/tertiary education (pp. 17–32). Bucharest: UNESCO. Retrieved from www.cepes.ro/publications/pdf/Indicators.pdf.

Institutsionaalse akrediteerimise tingimused ja kord (2011). Külastatud aadressil http://ekka.archimedes.ee/files/IA_kord_14-1.pdf.

Klenke, K. (2008). Qualitative research in the study of the leadership. Bringely: Emerald Group Publishing.

Merriam, S. B. (2009). Qualitative research: A guide to design and implementation. San Francisco: John Wiley & Sons.

Oakland, J. S. (1996). Total quality management: Text with cases. Oxford: Elsevier.

Riigikogu (1995). Ülikooliseadus. Riigi Teataja I 1995, 12, 119. Külastatud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/110072012028.

Saldana, J. (2012). The coding manual for qualitative research (2nd ed.). London: Sage.

Thematic report on the outcomes of enhancement-led institutional reviews (ELIRs) conducted in 2013 (2013). Retrieved from http://www.qaa.ac.uk/en/Publications/Documents/Thematic-Report-Outcomes-of-ELIR-14.pdf.

Udam, M. (2013). Meeting state, market and academic concerns: Challenges for external quality assurance of higher education institutions. Estonian case (Doctoral dissertation). Tallinn: Tallinn University. Retrieved from http://e-ait.tlulib.ee/334/1/udam_maiki.pdf.

Udam, M., & Heidmets, M. (2013). Conflicting views on quality: Interpretations of ’a good university’ by representatives of the state, the market and academia. Quality in Higher Education, 19(2), 210–224. doi: http://dx.doi.org/10.1080/13538322.2013.774805

Vilgats, B. (2009). Välise kvaliteedihindamise mõju ülikoolile: Eesti kogemuse analüüs. Tallinn: Tallinna Ülikool.

Westerheijden, D. F., Stensaker, B., & Rosa, M. J. (Eds.) (2007). Quality assurance in higher education: Trends in regulation, translation and transformation. Dordrecht: Springer. doi: http://dx.doi.org/10.1007/978-1-4020-6012-0

Williams, P. (2009). The result of intelligent effort: Two decades in the quality assurance of higher education. London: University of London.

Willing, C. (2013). Introducing qualitative research in psychology (3rd ed.). New York: Open University Press.

Downloads

Published

2015-04-30

How to Cite

Udam, M., Seema, R., & Mattisen, H. (2015). Estonian higher education in the light of institutional accreditation or what managers should know. Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education, 3(1), 80–102. https://doi.org/10.12697/eha.2015.3.1.04

Issue

Vol. 3 No. 1 (2015)

Section

Articles

License

The authors who publish in Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education agree to the following terms:

  1. This journal provides immediate open access to its content. All the articles are licensed under a Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 License.
  2. Authors grant the journal right of (1) first publication and distribution of the article, (2) making it available to public, (3) public presentation.
  3. Authors have the right to enter into separate contractual arrangements for posting the article to an institutional repository or publish it in a book with an acknowledgement of its initial publication in this journal.
  4. Authors are permitted to post citations from their work online (e.g. on their website) with an acknowledgement of its initial publication in this journal (see Open Access).