Hariduskorraldust käsitleva ühise kontseptsiooni väljatöötamine: sekkumisuuring São Paulos Brasiilias
Teesid
Artiklis analüüsitakse, kuidas Brasiilias São Paulos loodi haridusjuhtidele mõeldud kujundava sekkumisprojekti käigus uus hariduskorralduse kontseptsioon. Võgotskile ja Leontievile tuginedes esitasime küsimuse, milline on osalejate isikliku arusaama ja hariduskorralduse sotsiaalse tähenduse vastastikmõju ühise kontseptsiooni kujundamisel. Ühise kontseptsiooni loomise käigus tekkinud arutelusid analüüsiti kolmes järgus: alguses väljapakutud viimistlemata kontseptsiooni (ingl raw object) selgitamine, viimistlemata kontseptsiooni edasiarendamisel tekkinud vastuolude käsitlemine ja uue kontseptsiooni stabiliseerimine. Viimistlemata kontseptsioon väljendas hariduskorralduse harjumuspärast eesmärki aidata kaasa õpetamis- ja õppimistingimuste parandamisele. Vastuolud tekkisid peamiselt arusaamades selle kohta, kas hariduskorraldus on vajalik õpetamiseks ja õppimiseks või õpetamise ja õppimise kaudu kogukonna muutmiseks. Stabiliseerumine saavutati hääletamise tulemusena ning uue hariduskorralduse eesmärk määratleti näiliselt samamoodi nagu viimistlemata kontseptsiooni puhul. Stabiliseerumisperiood jäi siiski ajutiseks ja sellega seoses tuli püüda ületada kahe alternatiivse definitsiooni vastasseisu. Seega jäid nii hariduskorralduse tähendus kui ka kontseptsioon avatuks edasistele muudatustele. Siinses artiklis kirjeldame, kuidas kaasati haridusjuhte ühisesse jõupingutusse hariduskorralduse kontseptsiooni väljatöötamisel. Artiklis tutvustame ja testime uut teoreetilist raamistikku, mille abil saab uurida ühise kontseptsiooni kujundamisega kaasnevaid muutusi hariduskorralduses.
Full textViited
Anderson, G. L. (1998). Toward authentic participation: Deconstructing the discourses of participatory reforms in education. American Educational Research Journal, 35(4), 571–603. https://doi.org/10.3102/00028312035004571
Bartunek, J. M. (1984). Changing interpretive schemes and organizational restructuring: The example of a religious order. Administrative Science Quarterly, 29(3), 355–372. https://doi.org/10.2307/2393029
Brasil, M. (1996). Leis de diretrizes e bases da educação. CULTURA, M. D. E. E. Brasil: Ministério da Educação e Cultura.
Bush, T. (2014). Emotional leadership: A viable alternative to the bureaucratic model? Educational Management Administration & Leadership, 42(2), 163–164. https://doi.org/10.1177/1741143213512742
Cussins, A. (1992). Content, embodiment and objectivity: The theory of cognitive trails. Mind, 101(404), 651–688. https://doi.org/10.1093/mind/101.404.651
Davydov, V. V. (1990). Types of generalization in instruction: Logical and psychological problems in the structuring of school curricula. Reston: National Council of Teachers of Mathematics.
De Faria, A. L. G. (1999). As contribuição dos parques infantis de Mário de Andrade para a construção de uma pedagogia da educação infantil [Mario de Andrade lasteparkide panus laste haridusteaduse rajamisse]. Educação e Sociedade, 69, 60–91.
Engeström, Y. (2007). Putting Vygotsky to work: The change laboratory as an application of double stimulation. In H. Daniels, M. Cole, & J. V. Wertsch (eds.), The Cambridge companion to Vygotsky (pp. 363–382). Cambridge: Cambridge University Press.
Engeström, Y. (2014). Collective concept formation as creation at work. In A. Sannino & V. Ellis (eds.), Learning and collective creativity: Activity-theoretical and sociocultural studies (pp. 234–257). New York: Routledge.
Engeström, Y., Pasanen, A., Toiviainen, H., & Haavisto, V. (2005). Expansive learning as collaborative concept formation at work. In K. Yamazumi, Y. Engeström, & H. Daniels (eds.), New learning challenges: Going beyond the industrial age system of school and work (pp. 47–77). Osaka: Japan Kansai University Press.
Engeström, Y., & Sannino, A. (2012). Concept formation in the wild. Mind, Culture, and Activity, 19(3), 201–206. https://doi.org/10.1080/10749039.2012.690813
Godoy, A. P. (2011). "Re-visitando" a escola e o ensino municipal de São Paulo na ditadura militar [Tagasivaade koolielule ja munitsipaalharidusele São Paulos sõjalise diktatuuri aastatel]. Simpósio Nacional de História. São Paulo: ANPUH-SP.
Greeno, J. G. (2012). Concepts in activities and discourses. Mind, Culture, and Activity, 19(3), 310–313. https://doi.org/10.1080/10749039.2012.691934
Grimshaw, J. (1990). Argument structure. Cambridge: The MIT Press.
Hatzopoulus, P., Kollias, A., & Kikis-Papadakis, K. (2015). School leadership for equity and learning and the question of school autonomy. Estonian Journal of Education, 3(3), 65–79. https://doi.org/10.12697/eha.2015.3.1.03b
Hutchins, E. (2005). Material anchors for conceptual blends. Journal of Pragmatics, 37(10), 1555–1577. https://doi.org/10.1016/j.pragma.2004.06.008
Hutchins, E. (2012). Concepts in practice as sources of order. Mind, Culture, and Activity, 19(3), 314–323. https://doi.org/10.1080/10749039.2012.694006
Ignelzi, M. (2000). Meaning-making in the learning and teaching process. New Directions for Teaching and Learning, 2000(82), 5–14. https://doi.org/10.1002/tl.8201
Jones, C., Maoret, M., Massa, F. G., & Svejenova, S. (2012). Rebels with a cause: Formation, contestation, and expansion of the de novo category 'modern architecture', 1870–1975. Organization Science, 23(6), 1523–1545.
https://doi.org/10.1287/orsc.1110.0701
Lantz-Andersson, A., Linderoth, J., & Säljö, R. (2009). What's the problem? Meaning making and learning to do mathematical word problems in the context of digital tools. Instructional Science, 37(4), 325–343. https://doi.org/10.1007/s11251-008-9050-0
Lemos, M. (2017). Collaborative agency in educational management: A joint object for school and community transformation. Revista de Administração de Empresas, 57(6), 555–566. https://doi.org/10.1590/s0034-759020170604
Lemos, M., & Liberali, F. (in press). The creative chain of activities: Educational management and community transformation. International Journal of Educational Management.
Lemos, M., Liberali, F., & Toiviainen, H. (in progress). The creative chain as a possibility of overcoming educational management encapsulation.
Leontiev, A. N. (1978). Activity, consciousness and personality. Englewood Cliffs: Prentice-Hall.
Liberali, F. (2012). Gestão escolar em cadeias criativas [Kooli juhtimine loomingulistes jadades]. Brasil: Conselho Nacional de Desenvolvimento Científico e Tecno lógico.
Liberali, F., Borelli, S., & Lima, M. E. (2015). Gestão escolar em cadeias criativas: Um processo para transformações escolares [Kooli juhtimine loomingulistes jadades: kooli muutumise protsess]. In K. A. Silva, M. Maristella-de-Andrade, & C. A. P.
Filho (Orgs), A formação de professores de línguas: políticas, projetos e parcerias (pp. 93–141). Campinas-SP: Pontes Editora.
Lumby, J. (2012). Leading organizational culture: Issues of power and equity. Educational Management Administration & Leadership, 40(5), 576–591. https://doi.org/10.1177/1741143212451173
Mueller, R. A. (2013). A general model of organizational values in educational administration. Educational Management Administration & Leadership, 42(5), 640–656. https://doi.org/10.1177/1741143213510504
Nersessian, N. J. (2008). Creating scientific concepts. Cambridge: The MIT Press.
Orlikowski, W. J., & Gash, D. C. (1994). Technological frames: Making sense of information technology in organizations. ACM Transactions on Information Systems (TOIS), 12(2), 174–207. https://doi.org/10.1145/196734.196745
Sannino, A., Engeström, Y., & Lemos, M. (2016). Formative interventions for expansive learning and transformative agency. Journal of the Learning Sciences, 25(4), 599–633. https://doi.org/10.1080/10508406.2016.1204547
Scott, P. (1998). Teacher talk and meaning making in science classrooms: A Vygotskian analysis and review. Studies in Science Education, 32(1), 45–80. https://doi.org/10.1080/03057269808560127
SME (1995). Memorial do Ensino Municipal [Linna haridusmuuseum]. São Paulo: Secretaria Municipal de Educação.
Smith, B. C. (1998). On the origin of objects. Cambridge: The MIT Press.
Toh, Y., Hung, W. L. D., Chua, P. M.-H., He, S., & Jamaludin, A. (2016). Pedagogical reforms within a centralised-decentralised system: A Singapore's perspective to diffuse 21st century learning innovations. International Journal of Educational Management, 30(7), 1247–1267. https://doi.org/10.1108/IJEM-10-2015-0147
Toulmin, S. (2003). The uses of argument. New York: Cambridge University Press.
Vygotsky, L. S. (1987). The collected works of L. S. Vygotsky. New York, London: Plenum Press.
Weick, K. E. (1995). Sensemaking in organizations. London: Sage.
Weick, K. E. (2001). Making sense of the organization. Oxford: Blackwell.
Eesti Haridusteaduste Ajakirja autorid nõustuvad allpool esitatud tingimustega.
- Ajakirjas avaldatud artiklitele on tagatud vaba juurdepääs Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 litsentsiga määratud õiguste mahus.
- Autor loovutab ajakirjale tasuta tema poolt loodud artikli varalised õigused, sh õiguse artikli (1) avaldamisele ja levitamisele, (2) üldsusele kättesaadavaks tegemisele ja eksponeerimisele, (3) avalikule esitamisele.
- Autoril on õigus Eesti Haridusteaduste Ajakirja eelneval nõusolekul sõlmida lepinguid kolmandate isikutega publitseeritud artikli säilitamiseks raamatukogu repositooriumis või avaldamiseks raamatu peatükina. Nõudeks on teiseses töös viitamine esmasele allikale, st artiklile Eesti Haridusteaduste Ajakirjas.
- Pärast artikli ilmumist ajakirjas on autoritel lubatud avaldada Internetis (nt oma veebilehel) motiveeritud mahus tsitaate ning levitada linke koos korrektse viitega ajakirjas ilmunud artiklile (vt Open Access).
