Hariduse varjatud mõjuväljad: pilk nurgatagustesse
Kokkuvõte
Suur osa koolis ja lasteaedades omandatavast haridusest jõuab lasteni kõrvaliste kohtade ehk selliste paikade kaudu, mis asuvad küll haridusasutuste territooriumil, kuid ei ole otseselt õppetegevuseks ette nähtud. Samas puutuvad kõik kooliskäijad nendega oma igapäevaste toimetuste käigus tahes-tahtmata kokku. Hiina lasteaedades ja koolides saadud etnograafilisele kogemusele toetudes analüüsime hariva sisuga semiootiliselt kodeeritud salakirja õppeasutuste sissepääsude, koridoride ja trepikodade seintel ning sellistele kõrvalistele kohtadele seatud eesmärke. Näitame, et selline kodeerimine viib keskkonna kultuurilise organiseerituse täiuseni, mille puhul muutuvad otsesed hariva suunitlusega sõnumid üleliigseks.
Full textAllalaadimisi
Viited
Beier , P., & Noss, R. F. (1998). Do habitat corridors provide connectivity? Conservation Biology, 12(6), 1241–1252. https://doi.org/10.1111/j.1523-1739.1998.98036.x
Bennett, A. F. (1999). Linkages in the landscape: The role of corridors and connectivity in wildlife conservation. Glang, Cambridge: IUCN.
Cornejo, C., Marsico, G., & Valsiner, J. (Eds.) (2018). I activate you to affect me (Vol. 2), Charlotte: Information Age Publishing.
Cushman, S. A., McRae, B., Adriaensen, F., Beier, P., Shirley, M., & Zeller, K. (2013). Biological corridors and connectivity. Key Topics in Conservation Biology, 2, 384–404. https://doi.org/10.1002/9781118520178.ch21
Duany, A., & Plater-Zyberk, E. (1994). The neighborhood, the district and the corridor. In P. Katz (Ed.), The new urbanism: Toward an architecture of community (pp. xvii-xx). New York: McGraw-Hill.
Gupta, S., & Valsiner, J. (1996). Myths in the hearts: Implicit suggestions in the story. Paper presented at the Second Conference on Socio-Cultural Studies, Geneva, September 14, 1996.
Lycke, K. L., & Hurd, E. (2017). Question of changing access: Who participates in school ethnographies and why? International Review of Qualitative Research, 10(3), 291–305. https://doi.org/10.1525/irqr.2017.10.3.291
Marsico, G. (2016). The borderland. Culture & Psychology, 22(2), 206–215. https://doi.org/10.1177/1354067X15601199
Marsico, G. (2018). Development and education as crossing socio-cultural boundaries. In A. Rosa & J. Valsiner (Eds.), The Cambridge handbook of sociocultural psychology (2nd ed., Vol. 1). Cambridge: Cambridge University Press.
Marsico, G., Dazzani, V., Ristum, M., & de Souza Bastos, A. C. (Eds.) (2015). Educational contexts and borders through a cultural lens: Looking inside, viewing outside. Cultural Psychology of Education, 1. Geneve: Springer.
Marsico, G., & Iannaccone, A. (2012). The work of schooling. In J. Valsiner (Ed.), The Oxford handbook of culture and psychology (pp. 830–868). New York: Oxford University Press.
Palang, H. (2010). Time boundaries and landscape change: Collective farms 1947–1994. European Countryside, 2(3), 169–181. https://doi.org/10.2478/v10091-010-0012-6
Valsiner, J. (2003). Upconscious processes in schooling. European Journal of School Psychology, 1(1), 43–56.
Valsiner J. (2018). Dialogical relationship between open and closed infinities. In G. Marsico & J. Valsiner (Eds.), Beyond the mind: Cultural dynamics of the psyche (pp. 229–244). Charlotte: Information Age Publishing.
Eesti Haridusteaduste Ajakirja autorid nõustuvad allpool esitatud tingimustega.
- Ajakirjas avaldatud artiklitele on tagatud vaba juurdepääs Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 litsentsiga määratud õiguste mahus.
- Autor loovutab ajakirjale tasuta tema poolt loodud artikli varalised õigused, sh õiguse artikli (1) avaldamisele ja levitamisele, (2) üldsusele kättesaadavaks tegemisele ja eksponeerimisele, (3) avalikule esitamisele.
- Autoril on õigus Eesti Haridusteaduste Ajakirja eelneval nõusolekul sõlmida lepinguid kolmandate isikutega publitseeritud artikli säilitamiseks raamatukogu repositooriumis või avaldamiseks raamatu peatükina. Nõudeks on teiseses töös viitamine esmasele allikale, st artiklile Eesti Haridusteaduste Ajakirjas.
- Pärast artikli ilmumist ajakirjas on autoritel lubatud avaldada Internetis (nt oma veebilehel) motiveeritud mahus tsitaate ning levitada linke koos korrektse viitega ajakirjas ilmunud artiklile (vt Open Access).
