Kodanikupädevuse põhimõisted ühiskonnaõpetuses
DOI:
https://doi.org/10.12697/eha.2024.12.1.03Märksõnad:
kodanikupädevus, sotsiaalsed subjektid, võimustruktuurid, osalusdemokraatia, autoritaarne (ikestav) ja liberaalne (vabastav) kodanikuõpetusKokkuvõte
Autori eesmärk on näidata demokraatiahariduse põhimõistete tundmise ja kasutamise olulisust kodanikupädevuse arendamisel ühiskonnaõpetuse tundides. Keskseks mõisteks on kodanik, kes on osa riigist ja kultuurist ning riigi ja kultuuri subjekt. Kodanike ja riigi suhet avab mõistepaar sotsiaalsed subjektid ja struktuurid. Demokraatlikus riigis on nende subjektide põhitüüpideks kodanikud, poliitikud, ametnikud ja administraatorid. Neil sotsiaalsetel subjektidel on ebavõrdsed võimalused kasutada ja käsutada teisi inimesi. Seda ebavõrdsust võimaldab vähendada osalusdemokraatia ehk kaasamine juhtimisse. Autor arvustab ühiskonnaõpetuse mõistete puudulikku seost üldise kodanikupädevusega Eesti üldhariduse õppekavas, näiteks ei kasutata osalusdemokraatia kontseptsiooni ega puudutata võimuprobleemi ühiskonnas. Artikkel kirjeldab, kuidas Eesti tööandjate esindajad eitavad ebaõigluse esinemist ettevõtetes. Seega on ühiskonnaõpetuse ja kodanikupädevuse seostamine võimalik, kui viia mõisted teaduslikele alustele.
Allalaadimised
Viited
Arbués, E. (2014). Civic education in Europe: Pedagogic challenge versus social reality. Sociology Mind, 4(3), 226–232. https://doi.org/10.4236/sm.2014.43023
Audigier, F. (1999). Basic Concepts and Core Competencies of Education for Democratic Citizenship. The second EDC report. Strasbourg: Council of Europe.
Bachrach, P., & Baratz, M. S. (1962). Two faces of power. The American Political Science Review, 56(4), 947–952. https://doi.org/10.2307/1952796
Bloom, B. S., Engelhart, M. D., Furst, E. J., Hill, W. H., & Krathwohl, D. R. (1956). Taxonomy of Educational Objectives. The Classification of Educational Objectives. Handbook I: Cognitive domain. New York: David McKay Co.
Carr, P. R. (2013). Education for Democracy: A Curriculum Framework. Agriteam Canada Consulting Ltd. https://www.academia.edu/14703104/Education_for_Democracy_A_Curriculum_Framework.
COE (2021). Reference framework of competences for democratic culture (RFCDC) in brief. Strasbourg: Council of Europe. https://rm.coe.int/prems-004721-the-reference-framework-of-competences-for-democratic-cul/1680a27f24.
CEU (2018, May 22). Council recommendation on key competences for lifelong learning. Council of the European Union. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:32018H0604(01).
Dejaeghere, J. G., & Tudball, L. (2007). Looking back, looking forward: Critical citizenship as a way ahead for civics and citizenship education in Australia. Citizenship-Teaching and Learning, 3(2). http://www.citized.info/?strand=6.
EC (2007). Key competencies for lifelong learning. A European reference framework. Luxembourg: European Commission, Office for Official Publications of the European Communities. http://ec.europa.eu/dgs/education_culture/publ/pdf/ll-learning/keycomp_es.pdf.
EN (2021). Demokraatliku kultuuri pädevuste viiteraamistik. II köide. Demokraatliku kultuuri pädevuste tunnused. Council of Europe Publishing. https://rm.coe.int/rfcdc-est-volume-2/1680a34666.
EP (2006). Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 18. detsembri 2006. aasta soovitus 2006/962/EÜ võtmepädevuste kohta elukestvas õppes. http://publications.europa.eu/resource/cellar/89e165de-b214-4013-81c6-c8a12e52330b.0017.02/DOC_1.
Giroux, H. A. (2009). Democracy’s nemesis. The rise of the corporate university. Cultural Studies ↔ Critical Methodologies, 9(5), 1–27. https://doi.org/10.1177/1532708609341169
Haav, K. (2005). Demokraatia Eesti ja Euroopa Liidu kodanikuhariduses. Vürmer, R. (toim), Elukestev kutseõpe – tõkked ja sillad. Tallinn: Eesti Haridusfoorum, lk 113–127.
Haav, K. (2008). Civic education in Estonia. Journal for Social Science Education, 9(1), 121–130. https://www.jsse.org/index.php/jsse/article/view/434.
Haav, K. (2009). Demokraatiahariduse ideaalide saavutamise võimalused. Haridus, 1–2, 35–40.
Haav, K. (2010). Education for democratic citizenship: Development of the theoretical framework for Estonia and European Union. Proceedings of the Institute for European Studies, Journal of TUT, 7, 168–192. http://www.ies.ee/iesp/No7/iesp_no7.pdf.
Haav, K. (2015). Õppekava mudelid ja õpiväljundite arendus inimese, kodaniku ja spetsialisti kujundamisel Eestis. Riigikogu Toimetised (Rito), 32, 119–132. http://rito.riigikogu.ee/eelmised-numbrid/nr-32/.
Haav, K. (2018a). European identity & citizenship in Estonia. Journal for Social Science Education, 17(2), 67–80. https://www.jsse.org/index.php/jsse/article/view/869/993.
Haav, K. (2018b, 23. märts). Miks käis nii vähe noori valimas? Ühiskonnaõpetuse ainekava ja õpikute struktuuri vastavus aktiivse kodaniku kujunemise eesmärgile. Õpetajate Leht. http://opleht.ee/2018/03/miks-kais-nii-vahe-noori-valimas/.
Haav, K. (2020, 31. juuli). Kodaniku kasvatamisest. Sirp. https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/kodaniku-kasvatamisest/.
Haav, K. (2021, 17. mai). Õppekavade arenduses tuleb lõpetada ringkaitse. Postimees. https://arvamus.postimees.ee/7249474/kaarel-haav-oppekavade-arenduses-tuleb-lopetada-ringkaitse.
Haav, K. (2022, 11. märts). Ühiskonnaõpetuse kaasajastamise peamine kasu. Postimees. https://arvamus.postimees.ee/7474008/kaarel-haav-uhiskonnaopetuse-kaasajastamine-aitab-autoritaarsuse-esiletousu-vastu.
Haav, K. (2023a). A Social Theory Framework for the Integration of History and Social Studies. Teoses N. Fink, M. Furrer, & P. Gautschi (toim), Why History Education? Frankfurt/M: Wochenschau Verlag, lk 323–340.
Haav, K. (2023b, 9. juuni). Õppekavade koostamise poliitika tuleb teha avalikuks. Postimees. https://arvamus.postimees.ee/7791757/kaarel-haav-oppekavade-koostamisepoliitika-tuleb-teha-avalikuks.
HTM (2011/2023a). Põhikooli riiklik õppekava. https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014020?leiaKehtiv.
HTM (2011/2023b). Põhikooli sotsiaalained. https://projektid.edu.ee/pages/viewpage.action?pageId=211453859.
HTM (2011/2023c). Ühiskonnaõpetus 9. klass. https://projektid.edu.ee/pages/viewpage.action?pageId=211453887.
Kalev, L. (2011). Riik ja kodanikud. Teoses L. Kalev, A. Toots (toim), Poliitika ja valitsemise alused. Tallinn: TLÜ, lk 62–80.
Kalev, L., & Toots, A. (toim) (2011). Poliitika ja valitsemise alused. Tallinn: TLÜ.
Krull, E. (1991). Poliitiline sotsialiseerumine demokraatia tingimustes. Akadeemia, 4, 740–762.
Krull, E. (2020). Õppekava koostamise lähtealused: Teooria ja praktika. TÜK.
Lukes, S. (2021). Power: A Radical View (3rd ed.). London: Palgrave Macmillan. https://en.wikipedia.org/wiki/Steven_Lukes.
Malleus, E. (2015). Kodanikupädevus. Teoses E. Kikas, A. Toomela (toim), Õppimine ja õpetamine kolmandas kooliastmes (lk 208–224). Eesti Ülikoolide Kirjastus OÜ.
Naval, C., Print, M., & Veldhuis, R. (2002). Education for democratic citizenship in the new Europe: Context & reform. European Journal of Education, 37(2), 107–128. https://doi.org/10.1111/1467-3435.00097
NCSS (2010). National curriculum standards for social studies. https://www.socialstudies.org/standards/national-curriculum-standards-social-studies.
Nelson, J., & Kerr, D. (2006). Active Citizenship in [14] INCA Countries: Definitions, Policies, Practices and Outcomes. Oxford, England: INCA. https://www.researchgate.net/profile/Julie_Nelson11/publication/228777440_Active_Citizenship_in_INCA_countries_Definitions_policies_practices_and_outcomes/links/5458e3940cf2bccc4912abf5.pdf.
Olgers, T. (2001). Escaping the Box of Pandora. In K. O’Shea (toim), Education for Democratic Citizenship: Policies & Regulatory Frameworks (lk 51–59). Strasbourg: Council of Europe.
Osler, A., & Starkey, H. (2006). Education for democratic citizenship: A review of research, policy and practice 1995–2005. Research Papers in Education, 21(4), 433–466. https://doi.org/10.1080/02671520600942438
Pace, J. L., & Bixby, J. S. (2008). Introduction: Studying Citizenship Education in Troubled Times. New York: SUNY Press. https://www.academia.edu/31400332/Introduction_Studying_Citizenship_Education_in_Troubled_Times?email_work_card=viewpaper.
Parsons, T. (1951). The Social System. New York: Free Press.
Pedaste, M. (2020). Üldpädevused gümnaasiumis. Tartu: Tartu Ülikool. https://haridus.ut.ee/sites/default/files/2022-01/uldpadevused_gumnaasiumis.pdf.
Peterson, A., Hattam, R., Zembulas, M., & Arthur, J. (toim) (2016). The Palgrave International Handbook of Education for Citizenship and Social Justice. London: Palgrave Macmillan.
Realo, K. (2020, 6. nov). Kes aitaks ametiühingud XXI sajandisse? Postimees. www.employers.ee.
Ross, A. (2012). Education for active citizenship: Practices, policies, promises. International Journal of Progressive Education, 8(3), 7–15.
Saarts, T. (2018). Esindusdemokraatia 21. sajandil: hääbumine või teisenemine? Vikerkaar, 12, 71–91. https://www.vikerkaar.ee/archives/24033.
Sant, E. (2019). Democratic education: A theoretical review (2006–2017). Review of Educational Research, 89(5), 655–696. https://doi.org/10.3102/0034654319862493
Schulz, W., Ainley, J., Fraillon, J., Losito, B., & Agrusti, G. (2016) International Civic and Citizenship Education Study (ICCS) 2016 Assessment Framework. Amsterdam: IEA. https://www.iea.nl/studies/iea/iccs/2016, https://doi.org/10.1007/978-3-319-39357-5
Sünker, H., Farnen, R., & Széll, G. (toim) (2003). Political Socialization, Participation and Education. Frankfurt am Main & New York: Peter Lang.
Taba, H. (1962). Curriculum Development: Theory and Practice. New York, Chicago, San Francisco: Harcourt Brace Jovanovich.
Taba, H. (2015). Kasvatuse dünaamika (1932). Teoses H. Taba (toim), Kasvatus ja haridus (lk 89–350). Tartu: Ilmamaa.
Ten Dam, G., & Volman, M. (2007). Educating for adulthood or for citizenship: Social competence as an educational goal. European Journal of Education, 42, 281‒298. https://www.researchgate.net/publication/227508006_Educating_for_Adulthood_or_for_Citizenship_Social_competence_as_an_educational_goal.
Tinn, M., & Herkel, U. (2023). Ühiskonnaõpetuse õpik 9. klassile. Tallinn: Maurus.
Toots, A. (2004). Eesti kodanikukasvatuse kontseptsiooni teoreetilis-metoodilised lähtealused. Töövõtulepingu aruanne. Tartu: HTM.
Toots, A. (toim) (2011). Noorte kodanikukultuur 10 aastat hiljem. Eesti tulemused ICCS 2009. Tallinn: TLÜ.
Toots, A. (toim) (2017). Noorte kodanikukultuur muutuvas maailmas. Eesti tulemused IEA rahvusvahelises kodanikuhariduse uuringus (ICCS 2016). Tallinna Ülikool ja HTM. https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2022-10/iccs_2016_eesti_raport_211217_loplik.pdf.
VV (2011). Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri. Riigi Teataja I. https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011228.
Wenzlhuemer, R. (2020). Doing Global History. An Introduction in Six Concepts. London, New York: Bloomsbury Academic.
Westheimer, J., & Kahne, J. (2004). What kind of citizen? The politics of educating for democracy. American Educational Research Journal, 41(2). https://journals.sagepub.com/doi/10.3102/00028312041002237.
Ümarik, M., & Tinn, M. (toim) (2023). Noorte hääl demokraatia kriisis: kodanikuhariduse väljakutsed. IEA 2022. aasta rahvusvahelise kodanikuhariduse uuringu (ICCS 2022) Eesti tulemused. https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2023-11/ICCS%202022%20Eesti%20raport%2028.11.pdf.
##submission.downloads##
Avaldatud
Kuis viidata
Väljaanne
Rubriik
Litsents
Eesti Haridusteaduste Ajakirja autorid nõustuvad allpool esitatud tingimustega.
- Ajakirjas avaldatud artiklitele on tagatud vaba juurdepääs Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 litsentsiga määratud õiguste mahus.
- Autor loovutab ajakirjale tasuta tema poolt loodud artikli varalised õigused, sh õiguse artikli (1) avaldamisele ja levitamisele, (2) üldsusele kättesaadavaks tegemisele ja eksponeerimisele, (3) avalikule esitamisele.
- Autoril on õigus Eesti Haridusteaduste Ajakirja eelneval nõusolekul sõlmida lepinguid kolmandate isikutega publitseeritud artikli säilitamiseks raamatukogu repositooriumis või avaldamiseks raamatu peatükina. Nõudeks on teiseses töös viitamine esmasele allikale, st artiklile Eesti Haridusteaduste Ajakirjas.
- Pärast artikli ilmumist ajakirjas on autoritel lubatud avaldada Internetis (nt oma veebilehel) motiveeritud mahus tsitaate ning levitada linke koos korrektse viitega ajakirjas ilmunud artiklile (vt Open Access).
