Praktikaarendus kõrgkoolides: mida ja kuidas muuta?
DOI:
https://doi.org/10.12697/eha.2024.12.1.07Märksõnad:
praktika, õppekavaarendus, kõrgkool, eestvedamineKokkuvõte
Ühiskondlikud muutused on suunanud kõrgkoole võtma rolli lõpetajate tööhõives ja arendama koostöövorme. Nii on oluline eestvedamine, mis aitab selgitada praktika arendusvajadusi ja viia ellu muutusi õppekavas. Artikli eesmärk on välja selgitada praktikaarenduse suundumused ja eestvedamise viisid kõrgkoolides. Uuringu keskmes olid täienduskoolitusel koostatud 27 iseseisvat tööd, milles kavandati praktikaarendust. Kvalitatiivse analüüsi tulemusel selgus, et õppekavaarenduse eestvedamiseks uurivad praktikaarendajad peamiselt õppekavade rakendamist ning harvem ka õppekava konteksti. Praktikaarendusi kavandades kasutati eestvedamisviise, mis aitavad luua õppekava eestvedajate õppimise visiooni, suunata õppejõudude õpetamisviise ja arendada õpikultuuri. Arendusülesandena nähakse peamiselt muudatusi õppekavas, kõrgkooli töökorralduses ja koostöös praktika osapooltega.
Allalaadimised
Viited
Albashiry, N. M., Voogt, J. M., & Pieters, J. M. (2016). Curriculum leadership in action: A tale of four community college heads of department leading a curriculum development project. Community College Journal of Research and Practice, 40(5), 401–413. https://doi.org/10.1080/10668926.2015.1065775
Barnett, R., & Coate, K. (2004). Engaging the Curriculum. McGraw-Hill Education.
Biggs, J., & Tang, C. (2008). Õppimist väärtustav õpetamine ülikoolis. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Billett, S. (2012). Practice-based learning and professional education: Pursuing quality outcomes and sustainability. In Practice-Based Education: Perspectives and Strategies. Brill. https://doi.org/10.1007/978-94-6209-128-3_8
Boud, D. (2012). Problematising practice-based education. In Practice-Based Education: Perspectives and Strategies. Brill. https://doi.org/10.1007/978-94-6209-128-3_5
Bowen, G. (2009). Document analysis as a qualitative research method. Qualitative Research Journal, 9, 27–40. https://doi.org/10.3316/QRJ0902027
Burt, H., & Hubball, H. (2014). A strategic approach to the scholarship of curriculum leadership in a research-intensive university context: The art, science, and politics of implementation. International Journal of University Teaching and Faculty Development, 5(4). https://luis-miguel-villar-angulo.es/wp-content/uploads/2015/07/International-Journal-of-University-Teaching-and-Faculty-Development.pdf.
Curtis, H. L., Gabriel, L. C., Sahakian, M., & Cattacin, S. (2021). Practice-based program evaluation in higher education for sustainability: A student participatory approach. Sustainability, 13(19). https://doi.org/10.3390/su131910816
Dawson, S., & Hubball, H. (2014). Curriculum analytics: Application of social network analysis for improving strategic curriculum decision-making in a research-intensive university. Teaching & Learning Inquiry: The ISSOTL Journal, 2(2), 59–74. https://doi.org/10.20343/teachlearninqu.2.2.59
Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse hindamisnõukogu (2018). Institutsionaalse akrediteerimise juhend. 02.02.2018. https://haka.ee/wp-content/uploads/HAKA-hindamisjuhend-1.02.2023.pdf.
Elo, J., & Uljens, M. (2023). Theorising pedagogical dimensions of higher education leadership: A non-affirmative approach. Higher Education, 85(6), 1281–1298. https://doi.org/10.1007/s10734-022-00890-0
Ernst & Young (2017). Eesti kõrgkoolide 2015. aasta vilistlaste uuring. http://hdl.handle.net/10062/57647
Ersozlu, A., & Saklan, E. (2016). Instructional leadership in higher education: How does it work? British Journal of Education, 4(5). https://www.eajournals.org/journals/british-journal-of-education-bje/vol-4-issue-5-may-2016/instructional-leadership-in-higher-education-how-does-it-work/.
European University Association (2022). Leadership and organisation for teaching and learning at European universities [Final report from the LOTUS project]. European University Association. https://eua.eu/resources/publications/1041:leadership-andorganisation-for-teaching-and-learning-at-european-universities.html.
Evans, K., & Guile, D. (2012). Putting different forms of knowledge to work in practice. In Practice-Based Education: Perspectives and Strategies. Brill. https://doi.org/10.1007/978-94-6209-128-3_9
Fraser, S. P., & Bosanquet, A. M. (2006). The curriculum? That’s just a unit outline, isn’t it? Studies in Higher Education, 31(3), 269–284. https://doi.org/10.1080/03075070600680521
Gibbs, P., Cartney, P., Wilkinson, K., Parkinson, J., Cunningham, S., James-Reynolds, C., Zoubir, T., Brown, V., Barter, P., Sumner, P., MacDonald, A., Dayananda, A., & Pitt, A. (2017). Literature review on the use of action research in higher education. Educational Action Research, 25(1), 3–22. https://doi.org/10.1080/09650792.2015.1124046
Given, L. (2008). The SAGE Encyclopedia of Qualitative Research Methods. SAGE Publications, Inc. https://doi.org/10.4135/9781412963909
Haav, K. (2015). Õppekava mudelid ja õpiväljundite arendus inimese, kodaniku ja spetsialisti kujundamisel Eestis. Riigikogu Toimetised, 14.
Hadjianastasis, M. (2017). Learning outcomes in higher education: assumptions, positions and the views of early-career staff in the UK system. Studies in Higher Education, 42(12), 2250–2266. https://doi.org/10.1080/03075079.2016.1141402
Hallinger, P., Gümüş, S., & Bellibaş, M. Ş. (2020). ‘Are principals instructional leaders yet?’ A science map of the knowledge base on instructional leadership, 1940–2018. Scientometrics, 122(3), 1629–1650. https://doi.org/10.1007/s11192-020-03360-5
Haridus- ja teadusministeerium (2021). Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035. https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2022-09/1._haridusvaldkonna_arengukava_2035_kinnitatud_11.11.21.pdf.
Higgs, J. (2012). Practice-based education: The practice-education-context-quality nexus. In Practice-Based Education: Perspectives and Strategies. Brill.
Hofmeyer, A., Sheingold, B. H., Klopper, H. C., & Warland, J. (2015). Leadership in learning and teaching in higher education: Perspectives of academics in non-formal leadership roles. Contemporary Issues in Education Research, 8(3), 181–192. https://doi.org/10.19030/cier.v8i3.9348
Hubball, H., & Gold, N. (2007). The scholarship of curriculum practice and undergraduate program reform: Integrating theory into practice. New Directions for Teaching and Learning, 112, 5. https://doi.org/10.1002/tl.293
Hubball, H., Pearson, M. L., & Clarke, A. (2013). SoTL inquiry in broader curricular and institutional contexts: Theoretical underpinnings and emerging trends. Teaching & Learning Inquiry: The ISSOTL Journal, 1(1), 41–57. https://doi.org/10.2979/teachlearninqu.1.1.41
Jonker, H., März, V., & Voogt, J. (2019). Collaboration in teacher design teams: Untangling the relationship between experiences of the collaboration process and perceptions of the redesigned curriculum. Studies in Educational Evaluation, 61, 138–149. https://doi.org/10.1016/j.stueduc.2019.03.010
Jõgi, L., Pata, K., & Ümarik, M. (2020). Teaching and Learning at the University: Practises and Transformations. Cambridge Scholars Publishing.
Kangur, M., & Puusepp, L. (2020). The roles of the university and academics in meeting the goals and needs of society. Teaching and Learning at the University: Practises and Transformations. Cambridge Scholars Publishing.
Karm, M., & Karu, K. (avaldamisel). Õpetamise mõtestamine kõrgkooli õpikultuuris. In Õppejõud koostöiselt õpetamist uurimas ja arendamas. TLÜ Kirjastus.
Karu, K., & Aava, K. (avaldamisel). Õpikultuuri muutvate praktikakogukondade arendamine Tallinna ülikooli näitel. Õppejõud koostöiselt õpetamist uurimas ja arendamas. TLÜ Kirjastus.
Kaseorg, M. (2015). Teadmusvahetus praktikaprotsessis. Riigikogu Toimetised, 31. https://rito.riigikogu.ee/wordpress/wp-content/uploads/2016/02/Merike-Kaseorg-Teadmusvahetus-praktikaprotsessis.pdf.
Kumpas-Lenk, K., Haavapuu, H., Mere, L., Lauri, L., Laansoo, K., & Mattisen, H. (2022). Väljundipõhiste õppekavade rakendamine Eesti kõrgkoolides: Välisekspertide vaade. Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur. https://haka.ee/wp-content/uploads/Hindamisaruannete-analu%CC%88u%CC%88s_2022-2.pdf.
Lester, S., & Costley, C. (2010). Work-based learning at higher education level: Value, practice and critique. Studies in Higher Education, 35, 561–575. https://doi.org/10.1080/03075070903216635
Linden, J., Annala, J., & Coate, K. (2017). The role of curriculum theory in contemporary higher education research and practice. In Theory and Method in Higher Education Research (Vol. 3). Emerald Publishing Limited. https://doi.org/10.1108/S2056-375220170000003008
Lubicz-Nawrocka, T. (2023). Conceptualisations of curriculum co-creation: ‘It’s not them and us, it’s just us’. Curriculum Perspectives, 43(1), 25–37. https://doi.org/10.1007/s41297-022-00180-w
Matthews, K. E., Belward, S., Coady, C., Rylands, L., & Simbag, V. (2016). Curriculum development for quantitative skills in degree programs: A cross-institutional study situated in the life sciences. Higher Education Research & Development, 35(3), 545–559. https://doi.org/10.1080/07294360.2015.1107875
Matthews, K. E., Divan, A., John, N., Lopes, V., Ludwig, L. O., Martini, T. S., Motley, P., & Tomljenovic, A. M. (2013). SoTL and students’ experiences of their degree-level programs: An empirical investigation. Learning Inquiry, 1. https://doi.org/10.20343/teachlearninqu.1.2.75
Munna, A. S. (2021). Instructional leadership and role of module leaders. International Journal of Educational Reform. https://doi.org/10.1177/10567879211042321
Novikova, O. (2018). Üliõpilaste psühholoogiliste baasvajaduste toetamine praktika juhendamisel tervishoiu õppekava näitel. [Magistritöö] Tallinn: Tallinna Ülikool.
Perusso, A., & Wagenaar, R. (2022). The state of work-based learning development in EU higher education: Learnings from the WEXHE project. Studies in Higher Education, 47(7), 1423–1439. https://doi.org/10.1080/03075079.2021.1904233
Riigi Tugiteenuste Keskus (2021). Meede: Tööandjate ja õppeasutuste koostöö toetamine praktikasüsteemi arendamisel. https://vana.rtk.ee/meede-tooandjate-ja-oppeasutuste-koostoo-toetamine-praktikasusteemi-arendamisel.
Shaked, H. (2020). Instructional leadership in higher education: The case of Israel. Higher Education Quarterly. https://doi.org/10.1111/hequ.12274
Shay, S. (2016). Curricula at the boundaries. Higher Education, 71(6). https://doi.org/10.1007/s10734-015-9917-3
Silva, P., Lopes, B., Costa, M., Seabra, D., Melo, A. I., Brito, E., & Dias, G. P. (2016). Stairway to employment? Internships in higher education. Higher Education, 72(6), 703–721. https://doi.org/10.1007/s10734-015-9903-9
Tallinna Tehnikaülikool (2021). Õppekava statuut. Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu 19.04.2016 määrusega nr 2; Muudetud Tallinna Tehnikaülikooli senati 26.10.2021 määrusega nr 6. https://oigusaktid.taltech.ee/oppekava-statuut/.
Tallinna Ülikool (2023). Õppekava statuut. TLÜ senati 2. septembri 2015 määrus nr 19, muudetud senati 15.05.2023 määrusega nr 2. https://www.tlu.ee/sites/default/files/%C3%95ppeosakond/%C3%95ppeinfo/T_Oppekava_statuut_15_05_2023.pdf.
Tartu Ülikooli eetikakeskus (2023). Hea Teadustava. Eesti Teadusagentuur. https://eetika.ee/et/sisu/hea-teadustava.
Tight, M. (2019). Documentary Research in the Social Sciences. SAGE Publications Ltd. https://doi.org/10.4135/9781529716559
Vahtramäe, A., Sikk, J., Kaldma, M., Reva, E., Koit, K., & Varendi, M. (2011). Praktika kõrgkoolis. SA Archimedes.
Vanari, K. (avaldamisel). Kuidas tagab õppekavajuht õppekava sidusust hajusas koostöös? Teoses Õppejõud koostöiselt õpetamist uurimas ja arendamas. TLÜ Kirjastus.
Wang, C.-L. (2015). Mapping or tracing? Rethinking curriculum mapping in higher education. Studies in Higher Education, 40(9), 1550–1559. https://doi.org/10.1080/03075079.2014.899343
Warshaw, J. B., & Upton, S. (2018). Capturing Hybrid Institutional Logics in Higher Education: Qualitative Document Analysis as Methodological Approach. In Theory and Method in Higher Education Research. Emerald Publishing Limited.
Wijngaards-de Meij, L., & Merx, S. (2018). Improving curriculum alignment and achieving learning goals by making the curriculum visible. International Journal for Academic Development, 23(3), 219–231. https://doi.org/10.1080/1360144X.2018.1462187
Wilton, N. (2012, January 1). The impact of work placements on skills development and career outcomes for business and management graduates. Studies In Higher Education, 37(5), 603–620.
Yeo, M., Boman, J., Mooney, J., Phillipson, A., Santos, L., & Smith, E. (2019). Inquire, imagine, innovate: A scholarly approach to curriculum practice. Collected Essays on Learning and Teaching, 12, 155–165. https://doi.org/10.22329/celt.v12i0.5421
##submission.downloads##
Avaldatud
Kuis viidata
Väljaanne
Rubriik
Litsents
Eesti Haridusteaduste Ajakirja autorid nõustuvad allpool esitatud tingimustega.
- Ajakirjas avaldatud artiklitele on tagatud vaba juurdepääs Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 litsentsiga määratud õiguste mahus.
- Autor loovutab ajakirjale tasuta tema poolt loodud artikli varalised õigused, sh õiguse artikli (1) avaldamisele ja levitamisele, (2) üldsusele kättesaadavaks tegemisele ja eksponeerimisele, (3) avalikule esitamisele.
- Autoril on õigus Eesti Haridusteaduste Ajakirja eelneval nõusolekul sõlmida lepinguid kolmandate isikutega publitseeritud artikli säilitamiseks raamatukogu repositooriumis või avaldamiseks raamatu peatükina. Nõudeks on teiseses töös viitamine esmasele allikale, st artiklile Eesti Haridusteaduste Ajakirjas.
- Pärast artikli ilmumist ajakirjas on autoritel lubatud avaldada Internetis (nt oma veebilehel) motiveeritud mahus tsitaate ning levitada linke koos korrektse viitega ajakirjas ilmunud artiklile (vt Open Access).