Eesmärgiseade kujunemine Eesti Vabariigi üldhariduskooli muusikaõpetuses 1918–2023
DOI:
https://doi.org/10.12697/eha.2024.12.1.08Märksõnad:
muusikaõpetuse eesmärgid, õppekavad, ainekavad, isiksus, identiteetKokkuvõte
Eesti koolides on muusikaõpetusel muusikakultuuri alusena eriline roll. Uuringud on kinnitanud muusikaõpetuse potentsiaali toetada õpilaste kognitiivsete võimete, emotsionaalsuse ja sotsiaalsete oskuste arengut ning kujundada üldist kultuuripilti. Uurimuse eesmärk on analüüsida muusikaõpetuse eesmärgiseadet, millest sõltub selle korraldus. Analüüs aitab mõista meie kultuuri- ja haridusruumi sobivatele alusprintsiipidele püstitatud eesmärkidele vastava õppesisu valikut ning teha sellest lähtuvalt informeeritud otsuseid. Vabariigi esimese perioodi muusikaõpetuse eesmärgid olid vajalikud rahvusliku haridussüsteemi loomisel, tänaseks on jõutud individuaalsete ja kollektiivsete identiteetide ning laiema muusikalise kirjaoskuse omandamiseni. Artiklis käsitletakse õppekavadele (1918–2023) ja intervjuudele (n = 5) tuginedes muusikaõpetuse eesmärkide kujunemislugu.
Allalaadimised
Viited
Autio, T. (2022). Making Finnish Kinds of People: Curriculum Knowledge as an Amalgam of Science, Politics, and Secular Lutherianism in The Finnish Variant of Egalitarian Nordic Welfare Society. In W. Zhao, T. S. Popkewitz, T. Autio (Ed.), Epistemic Colonialism and the Transfer of Curriculum Knowledge across Borders. Applying a Historical Lens to Contest Unilateral Logics (pp 137–157). Routledge. https://doi.org/10.4324/9780429323027-12
Bowen, G. A. (2009). Document analysis as a qualitative research method. Qualitative Research Journal, 9(2), 27–40. https://doi.org/10.3316/QRJ0902027
Ernits, T. (2003). Muusikaõppekirjandus ja laulmisõpetus saksa õppekeelega koolides Eestis aastatel 1860–1914. Tallinn: Tallinna Ülikool.
Erss, Maria (2020). Eesti taasiseseisvumisjärgne õppekavaarendus euroopaliku didaktika ja anglo-ameerika curriculumi risttuules. Mati Heidmets (toim), Haridusmõte, 54−94. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.
Haljasorg, H. (2017). Ajaloo õppeaine eesti õppekeelega üldhariduskoolide õpetamise plaanis, õppekavades ja aineprogrammides 1874–2016. Ajaloolis-analüütiline käsitlus. Tallinn: Tallinna Ülikool.
Hoque, M. E. (2016). Three domains of learning: Cognitive, affective and psychomotor. The Journal of EFL Education and Research, 2, 45–52.
Kafol, B., Denac, O., Žnidaršič, J., & Zalar, K. (2014). Analysis of music education objectives in learning domains. Procedia – Social and Behavioral Sciences, 186, 95–104. https://doi.org/10.1016/j.sbspro.2015.04.069
Kalamees-Ruubel, K. (2014). Eesti keele ja kirjanduseõpetuse roll Eesti õppekeelega üldhariduskooli õppekavas 1917–2014. Ajaloolis-analüütiline käsitlus. Tallinn: Tallinna Ülikool.
Kiilu, K. (2009). The development of the concept of music education in Estonian kindergartens, 1905–2008: A historical-critical overview. Helsingi Ülikool.
Krathwohl, D. R. (2002). A revision of Bloom’s taxonomy: An overview. Theory into Practice, 41(4), 212–218. https://doi.org/10.3102/0034654321998072
Kruger, J., & van Merwe, L. (2012). Learning about the world: Developing higher order thinking in music education. The Journal for Transdiciplinary Research in Southern Africa, 8(1), 63–88. https://doi.org/10.4102/td.v8i1.6
Krull, E. (2020). Õppekava koostamise lähtealused: teooria ja praktika. Tartu Ülikooli Kirjastus.
Kurvits, A. (1938a). Eesti rahvahariduse ja kultuuriala korraldus. Riigi trükikoja trükk ja kirjastus. Avalike algkoolide seadus (lk 56).
Kurvits, A. (1938b). Eesti rahvahariduse ja kultuuriala korraldus. Riigi trükikoja trükk ja kirjastus. Algkooli, keskkooli ja gümnaasiumi tunnikava määrus (lk 78).
Leppik, L. (2019). Nõukogude teadus: sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik? Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi, 38, 5–9.
Läänemets, U. (1995). Hariduse sisu ja õppekavade arengust Eestis. Jaan Tõnissoni Instituut.
Läänemets, U. (2014). Sissejuhatus: didaktika kui õpetamise kunst. K. Kiilu, A. Sepp (toim), Muusikaõpetuse didaktika. Valik artikleid. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.
Läänemets, U. (2017). Didaktika Minima. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.
Läänemets, U. (2021). Ratio Studiorum. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.
Patton, M. Q. (2002). Qualitative Research & Evaluation Methods. 3nd ed. Sage Publications.
Portowitz, A., Lichtenstein, O., Egorova, L., & Brand, Eva. (2009). Underlying mechanisms linking music education and cognitive modifiability. Research Studies in Music Education, 31(2), 107–128. https://doi.org/10.1177/1321103X09344378
Põld, P. (2006). Lastest tuntakse meid. Ilmamaa.
Põldvere, M. (2003). Saksa keele õppe eesmärgiseade ja sisu areng Eesti üldhariduskoolides 1919–2002. Magistritöö. Tallinn: Avita.
Rannap, H. (1972). Muusika Eesti perekonnas ja rahvakoolis. Eesti Raamat.
Rannap, H. (1977). Muusikaõpetus Eesti koolis. Eesti Raamat.
Raudsepp, I. (2013). Riho Pätsi fenomen Eesti muusikapedagoogikas. Tallinn: Tallinna Ülikool.
Ruus, V., Mikser, R. (2013). Õppekava. R. Mikser (toim), Haridusleksikon. Eesti Keele Sihtasutus.
Rychen, D. S, & Salganik, L. H. (2003). (Ed.) Key Competencies for a Successful Life and a Well-Functioning Society. Hogrefe & Huber.
Selke, T. (2007). Suundumusi eesti üldhariduskooli muusikakasvatuses 20. sajandi II poolel ja 21. sajandi alguses. Tallinn: Tallinna Ülikool.
Sepp, A. (2014a). From music syllabi to teachers’ pedagogical thinking: A comparative study of Estonian and Finnish basic school music education. Helsingi Ülikool.
Sepp, A. (2014b). Muusikaõpetuse didaktikast. K. Kiilu, A. Sepp (toim), Muusikaõpetuse didaktika. Valik artikleid. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.
Sepp, A., Läänemets, U., & Kiilu, K. (2019). Bridging the past, present and future in Estonian music education. In D. Hebert, T. B. Hauge (Ed.), Advancing Music Education in Northern Europe (pp. 141–154). Routledge. https://doi.org/10.4324/9781351045995-9
Taba, H. (1932). The Dynamics of Education: A Methodology of Progressive Educational Thought. Kegan Paul/Routledge.
Taba, H. (1962). Curriculum Development: Theory and Practice. Harcourt, Brace & World.
Tomingas, M. (2009). Inglise keele õppe eesmärgiseade ja sisu areng eesti üldhariduskoolis. 1919–2002. Magistritöö. Tallinn: Tallinna Ülikool.
Uuet, L. (2018). Haridusministeeriumi sajand 1918–2018. Rahvusarhiiv.
Wendell, H. (2007). The new Bloom’s taxonomy: Implications for music education. Arts in Education Policy Review, 108(4), 7–16. https://doi.org/10.3200/AEPR.108.4.7-16
##submission.downloads##
Avaldatud
Kuis viidata
Väljaanne
Rubriik
Litsents
Eesti Haridusteaduste Ajakirja autorid nõustuvad allpool esitatud tingimustega.
- Ajakirjas avaldatud artiklitele on tagatud vaba juurdepääs Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 litsentsiga määratud õiguste mahus.
- Autor loovutab ajakirjale tasuta tema poolt loodud artikli varalised õigused, sh õiguse artikli (1) avaldamisele ja levitamisele, (2) üldsusele kättesaadavaks tegemisele ja eksponeerimisele, (3) avalikule esitamisele.
- Autoril on õigus Eesti Haridusteaduste Ajakirja eelneval nõusolekul sõlmida lepinguid kolmandate isikutega publitseeritud artikli säilitamiseks raamatukogu repositooriumis või avaldamiseks raamatu peatükina. Nõudeks on teiseses töös viitamine esmasele allikale, st artiklile Eesti Haridusteaduste Ajakirjas.
- Pärast artikli ilmumist ajakirjas on autoritel lubatud avaldada Internetis (nt oma veebilehel) motiveeritud mahus tsitaate ning levitada linke koos korrektse viitega ajakirjas ilmunud artiklile (vt Open Access).
