Üldhariduskooli kolmanda klassi muusikatunni laulurepertuaari vastavus laste hääleulatusele
DOI:
https://doi.org/10.12697/eha.2024.12.1.09Märksõnad:
laste hääl, hääleulatuse profiil, tessituur, kolmanda klassi muusikaõpikud, laulurepertuaarKokkuvõte
Artikli autori eesmärk on empiiriliselt uurida algkoolilapse lauluhääle omadusi ja varieeruvust ning vaadelda olemasolevate muusikaõpikute repertuaari sobivust. Töö meetodiks on kolmanda klassi õpilaste hääleulatuse profiili mõõtmine, millega on võimalik kindlaks määrata hääle kõrguslik ja dünaamiline ulatus kõigil nootidel. HUP-ide tulemusi võrreldakse muusikaõpikutes kasutusel oleva repertuaari tessiturogrammidega, kus on kokku loetud igale noodikõrgusele vastavate nootide arv laulus. Tulemustest selgub, et Eesti kooli kolmanda klassi muusikaõpikutes leidub piisaval hulgal lastele mugava tessituuriga laule, kuid osale lastest need hääle eripära tõttu ei sobi. Hea lahendus on see, kui õpetaja kasutab muusikatunnis rohkem relatiivses süsteemis kirjutatud laule ja mudellaule, mis on oma tessituuride poolest vähem mahukad.
Allalaadimised
Viited
Anier, K., & Muldma, M. (2012). Muusikamaa. Kolmanda klassi muusikaõpik. Koolibri.
Böhme, G., & Stuchlik, G. (1995). Voice profiles and standard profile of untrained children. Journal of Voice, 9(3), 304–307. https://doi.org/10.1016/S0892-1997(05)80238-3
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (2019). Muusikateooria õpik. Helikõrguste tähistamine. https://mt.ema.edu.ee/muusika-elementaarteooria/i-4-helikorguse-tahistamine/.
Gümnaasiumi riiklik õppekava (2011). Riigi Teataja I 2011, 2. https://www.riigiteataja.ee/akt/123042021011?leiaKehtiv.
Härma, K., & Sepp, A. (2014). Laulmine. Teoses K. Kiilu, & A. Sepp (toim), Muusikaõpetuse didaktika. Valik artikleid (lk 90–99). Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.
Kangron, E. (2020). Üldhariduskooli muusikaõpetus tänapäeval ja tulevikus. Sirp. 17.04.2020. https://sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/uldhariduskooli-muusikaopetus-tanapaeval-ja-tulevikus/.
Koffi, E. (2020). A comprehensive review of intensity and its linguistic applications. Linguistic Portfolios, 9, Article 2. https://repository.stcloudstate.edu/cgi/viewcontent.cgi?article=1103&context=stcloud_ling.
Lahti, T. (2010). Keskkonnamüra hindamine ja müra leviku tõkestamine. MTÜ Ökokratt.
Lamarche, A. M.-J., Ternström, S., & Pabon, P. (2010). The singer’s voice range profile: Female professional opera soloists. Journal of Voice, 24(4), 410–426. https://doi.org/10.1016/j.jvoice.2008.12.008
Muldma, M. (2002). Музыка – волшебная страна. Учебник- песенник для 3 класса. Koolibri.
Muldma, M. (2013). Музыка – волшебная страна. Учебник для 3 класса. Koolibri.
Pabon, P. (2007). Manual voice profiler, Version 4.0. http://kc.koncon.nl/staff/pabon/OtherActivities/VoiceProfiler/ManualVPjan07.pdf. (Viimati vaadatud 5.09.2023)
Pribuisiene, R., Uloza, V., & Kardisiene, V. (2011). Voice characteristics of children aged between 6 and 13 years: Impact of age, gender, and vocal training. Logopedics Phoniatrics Vocology, 36, 150–155. https://doi.org/10.3109/14015439.2011.569756
Pullerits, M., & Urbel, L. (2008). Muusikaõpik 3. klassile. Avita.
Pullerits, M., & Urbel, L. (2013). Muusikaõpik 3. klassile. Avita.
Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava (2002). Riigi Teataja I 2002, 20, 116. https://www.riigiteataja.ee/akt/12888846.
Põhikooli riiklik õppekava (2023). Riigi Teataja I 2023, 5. https://www.riigiteataja.ee/akt/108032023005.
Päts, R. (1962). Muusikaline kasvatus üldhariduslikus koolis. Eesti Riiklik Kirjastus.
Päts, R., & Kaljuste, H. (1969). JO-LE-MI. Laulik I–II klassile. Käsiraamat õpetajatele. Valgus.
Päts, R. (1989). Muusikaline kasvatus üldhariduskoolis. I. osa. Valgus.
Päts, R. (1993). Muusikaline kasvatus üldhariduskoolis. II. osa. Koolibri.
Schneider, B., Zumtobel, M., Prettenhofer, W., Aichstill, B., & Jocher, W. (2010). Normative voice range profiles in vocally trained and untrained children aged between 7 and 10 years. Journal of Voice, 24(2), 153–160. https://doi.org/10.1016/j.jvoice.2008.07.007
Schutte, H. K., & Seidner, W. (1983). Recommendation by the Union of European phoniatricians (UEP): Standardizing voice area measurement/phonetography. Folia Phoniatr, 35, 286–288. https://doi.org/10.1159/000265703
Sepp, A. (2014). Muusikaõpetaja rollist üldhariduskoolis. Teoses K. Kiilu, & A. Sepp (toim), Muusikaõpetuse didaktika. Valik artikleid (lk 32–38). Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.
Siupsinskiene, N., & Lycke, H. (2011). Effects of vocal training on singing and speaking voice characteristics in vocally healthy adults and children based on choral and nonchoral data. Journal of Voice, 25(4), 177–189. https://doi.org/10.1016/j.jvoice.2010.03.010
Sundberg, J. (1995). Õpetus muusikahelidest. Scripta Musicalia.
Thürmer, S (1988). The tessiturogram. Journal of Voice, 2(4), 327–329. https://doi.org/10.1016/S0892-1997(88)80025-0
Wuyts, F. L., Heylen, L., Mertens, F., De Bodt, M., & Van de Heyning, P. H. (2002). Normative voice range profiles of untrained boys and girls. Journal of Voice, 16(4), 460–465. https://doi.org/10.1016/S0892-1997(02)00120-0
Wuyts, F. L., Heylen, L., Mertens, F., Du Caju, M., Rooman, R, Van de Heyning, P. H., & De Bodt, M. (2003). Effects of age, sex, and disorder on voice range profile charecteristics of 230 children. The Annals of Otology, Rhinology & Laryngology, 112(6), 540–548. https://doi.org/10.1177/000348940311200611
##submission.downloads##
Avaldatud
Kuis viidata
Väljaanne
Rubriik
Litsents
Eesti Haridusteaduste Ajakirja autorid nõustuvad allpool esitatud tingimustega.
- Ajakirjas avaldatud artiklitele on tagatud vaba juurdepääs Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 litsentsiga määratud õiguste mahus.
- Autor loovutab ajakirjale tasuta tema poolt loodud artikli varalised õigused, sh õiguse artikli (1) avaldamisele ja levitamisele, (2) üldsusele kättesaadavaks tegemisele ja eksponeerimisele, (3) avalikule esitamisele.
- Autoril on õigus Eesti Haridusteaduste Ajakirja eelneval nõusolekul sõlmida lepinguid kolmandate isikutega publitseeritud artikli säilitamiseks raamatukogu repositooriumis või avaldamiseks raamatu peatükina. Nõudeks on teiseses töös viitamine esmasele allikale, st artiklile Eesti Haridusteaduste Ajakirjas.
- Pärast artikli ilmumist ajakirjas on autoritel lubatud avaldada Internetis (nt oma veebilehel) motiveeritud mahus tsitaate ning levitada linke koos korrektse viitega ajakirjas ilmunud artiklile (vt Open Access).
