Kooli keeleõppemudelid ja eesti keele kui teise keele omandamine
DOI:
https://doi.org/10.12697/eha.2025.13.2.07Märksõnad:
eesti keel teise keelena, keeleõppemudel, grammatika omandamine, teise keele omandamineKokkuvõte
Eesti koolisüsteemis on järjest enam muukeelseid lapsi, kelle keeleõpe vajab sihipärast toetamist. 2020. aastal algatas HTM projekti "Professionaalne eestikeelne õpetaja põhikoolis", mille eesmärk oli toetada õpetajaid, kelle klassis on muu kodukeelega lapsi. Projektis töötasid koolid välja keeleõppemudelid ja seirati ka õpilaste keeleoskust. Artiklis kirjeldatakse koolide valitud keeleõppemudeleid ning võrreldakse projektis osalenud muu kodukeelega õpilaste keeleõppe tulemusi koolide keeleõppemudelite kaupa. Analüüs hõlmas 7–9aastaste laste grammatiliste kategooriate ja fraasitüüpide testi tulemusi 2024. aastal. Vastavalt kooli õppekeelele, siht- ja emakeele proportsioonidele ning muu kodukeelega õpilaste osakaalule jagunes 34 klassi viide rühma. Tulemused näitavad, et eestikeelsete koolide projektiklasside muu kodukeelega õpilaste eesti keele oskus on parem kui venekeelsete koolide projektiklasside õpilastel. Samuti ilmnes, et sama mudelit kasutava kooli eri klasside tulemused võivad märkimisväärselt erineda, mis viitab õpetaja rolli olulisusele õppeprotsessis.
Allalaadimised
Viited
Argus, R. (2022). Eesti keele õppe toetamisest mitmekeelsetes klassides. Oma keel, 44(1), 54–59.
Argus, R., Baird, P., Meristo, M., & Rüütmaa, T. (2023). Pilootprojekti "Professionaalne eestikeelne õpetaja haridusasutuses" laste keelelise arengu hindamise tulemused. Piiratud valimiga hindamine. Kevad 2023. Tallinn: Tallinna Ülikool, HTM.
Argus, R., Baird, P., Bauer, A., Kütt-Leedis, A., Lutsepp, L., Meristo, M., Rüütmaa, T., & Jõemets, V. (2024). Pilootprojekti "Professionaalne eestikeelne õpetaja haridusasutuses" laste keelelise arengu hindamise tulemused. Grammatiliste kategooriate omandamine. Sõnavara ja konstruktsioonide omandamine pildikirjelduskatse põhjal. Kirjaliku väljendusoskuse omandamine. Tallinn: Tallinna Ülikool, HTM.
Argus, R., & Rüütmaa, T. (2024). Sõnavara ja konstruktsioonide areng eesti keelt teise keelena omandava noore õppija kõnes aasta jooksul. Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, 20, 5–24. https://doi.org/10.5128/ERYa20.01
Baird, P., & Argus, R. (2022). Eesti keelt teise keelena omandavate 7–8-aastaste laste kodusest keelekeskkonnast ja eesti keele oskusest. Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, 18, 75–95. https://doi.org/10.5128/ERYa18.05
Baird, P., Argus, R., & Meristo, M. (2022). Eesti keelt teise keelena omandavate laste eesti keele oskuse areng aasta jooksul. Philologia Estonica Tallinnensis, 7, 39–79. https://doi.org/10.22601/PET.2022.07.02
Baker, C. (2007). Becoming bilingual through bilingual education. In P. Auer & L. Wei (Eds.), Handbook of Multilingualism and Multilingual Communication (pp. 131–154). De Gruyter, Inc. https://doi.org/10.1515/9783110198553.1.131
Bernhardt, K., & Meristo, M. (2023). Eesti keele omandamist toetavad tunnitegevused I kooliastme mitmekeelses klassis. Philologia Estonica Tallinnensis, 8, 178–200. https://doi.org/10.22601/PET.2023.08.07
Darling-Hammond, L. (2000). Teacher Quality and Student Achievement: A Review of State Policy Evidence. Educational Policy Analysis Archives, 8(1), 1–46. https://doi.org/10.14507/epaa.v8n1.2000
Ehala, M., Zabrodskaja, A. (2014). Ethnolinguistic Vitality and Acculturation Orientations of Russian Speakers in Estonia. In L. Ryazanova-Clarke (Ed.), The Russian Language Outside the Nation (pp. 166–188). Edinburgh, Scotland, UK: Edinburgh University Press Ltd. https://doi.org/10.3366/edinburgh/9780748668458.003.0007
Freeman, R. (2007). Reviewing the Research on Language Education Programs. In O. García & C. Baker (Eds.), Bilingual Education: An Introductory Reader (pp. 3–18). Multilingual Matters.
Genesee, F., Lindholm-Leary, K., Saunders, W., & Christian, D. (2005). English Language Learners in U.S. Schools: An Overview of Research Findings. Journal of Education for Students Placed at Risk (JESPAR), 10(4), 363–385. https://doi.org/10.1207/s15327671espr1004_2
Gusjuk, N., Tuul, M., & Õun, T. (2022). Kahesuunaline keelekümblus Eestis: Lastevanemate ootused, kogemused ja hinnang programmi rakendamisele. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 10(2), 152–177. https://doi.org/10.12697/eha.2022.10.2.06
Huang, B. H., Chang, Y.-H. S., Zhi, M., & Niu, L. (2020). The effect of input on bilingual adolescents’ long-term language outcomes in a foreign language instruction context. International Journal of Bilingualism, 24(1), 8–25. https://doi.org/10.1177/1367006918768311
Johnstone, R. (2007). Characteristics of Immersion Programmes. In O. García & C. Baker (Eds.), Bilingual Education: An Introductory Reader (Vol. 61, pp. 19–32). Multilingual Matters.
Jørgensen, J. N., & Quist, P. (2007). Bilingual children in monolingual schools. In P.Auer & L. Wei (Eds.), Handbook of Multilingualism and Multilingual Communication (pp. 155–173). Mouton de Gruyter. https://doi.org/10.1515/9783110198553
Kekejian, C., Kraemer, R., Sommer, C., Mcfadden, M., & Yeh, C.-C. (2024). The effects of language experience in both home and school environments for Spanish-English Bilingual Children: A preliminary study. Journal of Latinos and Education, 23(2), 600–611. https://doi.org/10.1080/15348431.2023.2171041
Kidd, E., & Garcia, R. (2022). How diverse is child language acquisition research? First Language, 42(6), 703–735. https://doi.org/10.1177/01427237211066405
Kirss, L., & Järv, S. (2019). Meie mitmekeelne ja -kultuuriline kool: Hindamisjuhend koolipidajale ja koolijuhile. Tartu Ülikool.
Klaas-Lang, B., Praakli, K., & Vender, D. (2023). Üleminek eestikeelsele õppele. Vene dominantkeelega Tartu lastevanemate hoiakute uurimisest. Philologia Estonica Tallinnensis, 8, Article 8. https://doi.org/10.22601/PET.2023.08.03
Kohnert, K. (2010). Bilingual children with primary language impairment: Issues, evidence and implications for clinical actions. Journal of Communication Disorders, 43(6), Article 6. https://doi.org/10.1016/j.jcomdis.2010.02.002
Lauri, T., Põder, K., & Rahnu, L. (2016). Eesti koolisüsteemi väljakutsed: Õpiedukuse erinevus erikeelsetes koolides ja sisserändajate koolivalikud. https://www.2017.inimareng.ee/sisseranne-ja-loimumine/eesti-koolisusteemi-valjakutsed/
Metslang, H., Kitsnik, M., & Krall, I. (2014). Lõimitud aine- ja keeleõppe metoodikast vene õppekeelega koolis. Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 5(3), 71–97. https://doi.org/10.12697/jeful.2014.5.3.04
Mäns, A. (2024). Perekonna keelepoliitika ukraina sõjapõgenike peredes vabaduse kooli näitel. Tallinna Ülikool.
Rannut, Ü. (2005). Keelekeskkonna mõju vene õpilaste eesti keele omandamisele ja integratsioonile Eestis. TLÜ kirjastus.
Rolstad, K., Mahoney, K., & Glass, G. V. (2005). The big picture: A meta-analysis of program effectiveness research on English language learners. Educational Policy, 19(4), 572–594. https://doi.org/10.1177/0895904805278067
Rääsk, M., Rääsk, E., Järv, S., Kirss, L., Palginõmm, K., & Pedaste, M. (2020). Ühtse Eesti kooli mudeli väljaarendamine Eestis. https://sisu.ut.ee/sites/default/files/ranne/files/rita_koolimudelid.pdf.
Rüütmaa, T., Meristo, M., Argus, R., & Puksand, H. (2023). Õpetajate suhtumine mitmekeelses klassis õpetamisse ja eestikeelsele õppele üleminekusse. Philologia Estonica Tallinnensis, 8. https://doi.org/10.22601/PET.2023.08.04
Serafini, E. J., Rozell, N., & Winsler, A. (2022). Academic and English language outcomes for dlls as a function of school bilingual education model: The role of two-way immersion and home language support. International Journal of Bilingual Education and Bilingualism, 25(2), 552–570. https://doi.org/10.1080/13670050.2019.1707477
Tedick, D. J. (2015). United States of America: The Paradoxes and Possibilities of Bilingual Education. In P. Mehisto & F. Genesee (Eds.), Building Bilingual Education Systems (pp. 1–22). Cambridge University Press.
Tedick, D. J., & Wesely, P. M. (2015). A review of research on content-based foreign/second language education in US K-12 contexts. Language, Culture and Curriculum, 28(1), 25–40. https://doi.org/10.1080/07908318.2014.1000923
Thomas, W., & Collier, V. (2002). A national study of school effectiveness for language minority students’ long-term academic achievement. University of California.
Umansky, I. M., & Reardon, S. F. (2014). Reclassification patterns among Latino English learner students in bilingual, dual immersion, and English immersion classrooms. American Educational Research Journal, 51(5), 879–912. https://doi.org/10.3102/0002831214545110
Valentino, R. A., & Reardon, S. F. (2015). Effectiveness of four instructional programs designed to serve English learners: Variation by ethnicity and initial English proficiency. Education Evaluation and Policy Analysis, 37(4), 612–637. https://doi.org/10.3102/0162373715573310
Vanari, K., & Eisenschmidt, E. (2018). Sisehindamine – tõenduspõhine koolijuhtimine. Haridus- ja Teadusministeerium.
##submission.downloads##
Avaldatud
Kuis viidata
Väljaanne
Rubriik
Litsents
Eesti Haridusteaduste Ajakirja autorid nõustuvad allpool esitatud tingimustega.
- Ajakirjas avaldatud artiklitele on tagatud vaba juurdepääs Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 litsentsiga määratud õiguste mahus.
- Autor loovutab ajakirjale tasuta tema poolt loodud artikli varalised õigused, sh õiguse artikli (1) avaldamisele ja levitamisele, (2) üldsusele kättesaadavaks tegemisele ja eksponeerimisele, (3) avalikule esitamisele.
- Autoril on õigus Eesti Haridusteaduste Ajakirja eelneval nõusolekul sõlmida lepinguid kolmandate isikutega publitseeritud artikli säilitamiseks raamatukogu repositooriumis või avaldamiseks raamatu peatükina. Nõudeks on teiseses töös viitamine esmasele allikale, st artiklile Eesti Haridusteaduste Ajakirjas.
- Pärast artikli ilmumist ajakirjas on autoritel lubatud avaldada Internetis (nt oma veebilehel) motiveeritud mahus tsitaate ning levitada linke koos korrektse viitega ajakirjas ilmunud artiklile (vt Open Access).
