Miks võiks esimene võõrkeel Eestis olla soome ja Soomes eesti keel?
DOI:
https://doi.org/10.12697/eha.2025.13.2.08Märksõnad:
võõrkeeleõpe, keele õpimotivatsioon, keeleteadlikkus, soome keel, eesti keelKokkuvõte
Viimasel kümnendil on Eestis ja Soomes naabermaal kõneldava sugulaskeele õpetamisel toimunud varasemaga võrreldes mitmeid muutusi. Nende muutuste väljaselgitamiseks viidi 2024/2025. õppeaastal Eestis ja Soomes läbi üldharidus- ja ülikoole hõlmav uuring soome keele õppe olukorrast Eestis ja eesti keele õppe olukorrast Soomes. Uurimuse materjal koguti struktureeritud internetipõhise küsitluse abil, kasutades Helsingi ülikooli elektrooniliste küsitluste keskkonda E-lomake, ning analüüsiti kvalitatiivse sisuanalüüsi ja kirjeldava statistika abil. Tulemusi analüüsiti Douglas Fir Group’i (DFG) (2016) kolmetasandilises keele õpimotivatsiooni raamistikus. Artiklis arutletakse uuringu tulemuste põhjal võimaluse üle õpetada esimese võõrkeelena Eestis soome ja Soomes eesti keelt. Artikli keskmes on Eesti põhikooli- ja gümnaasiumiõpilaste ning Soome gümnaasiumiõpilaste soome ja eesti keele õppimise kogemused: esimene kokkupuude õpitava keelega, keeleõppe motivatsioon, selle muutumine õpingute vältel ja seda mõjutavad tegurid, keeleoskuse edasine arendamine ja kasutusvõimalused ning õppe mõju keeleteadlikkuse kujunemisele. Tulemused näitavad nii soome kui eesti keele õppimisel keele õpimotivatsiooni mikro-, meso- ja makrotasandite tegurite põimumist ning lähisugulaskeele õppimise positiivset mõju keeleteadlikkuse arenemisele.
Allalaadimised
Viited
Aaviksoo, J., & Virolainen, A.-M. (2022). Raport 1+1=3. Eesti ja Soome tulevikukoostöö raport. https://um.fi/documents/35732/0/EE-FI+koost%C3%B6%C3%B6raport+EST1+l%C3%B5plik.pdf/8593cee3-f215-bb4b-63f5-f87578ae2883?t=1664801201715
Byalystok, E., & Ryan, E. B. (1985). Toward a definition of metalinguistic skill. Merrill-Palmer Quarterly, 31(3), 229–251.
Cook, V. (2016). Premises of multi-competence. In V. Cook, L. Wei (Eds.), The Cambridge Handbook of Linguistic Multi-Competence (pp. 1–25). Cambridge: Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/CBO9781107425965.001
Dewaele, J.-M. (2016). Multicompetence and personality. In V. Cook, L. Wei (Eds.), The Cambridge Handbook of Linguistic Multi-Competence (pp. 403–419). Cambridge: Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/CBO9781107425965.019
Douglas Fir Group (2016). A transdisciplinary framework for SLA in a multilingual world. The Modern Language Journal, 100 (Supplement 2016), 19–47. https://doi.org/10.1111/modl.12301
Dörnyei, Z. (1998). Motivation in second and foreign language learning. Language Teaching, 31(3), 117–135. https://doi.org/10.1017/S026144480001315X
Dörnyei, Z., & Ushioda, E. (2021). Teaching and researching motivation (3rd edition). Harlow: Longman.
Eesti keelehariduspoliitika ülevaade. Muutuva ühiskonna keelehariduspoliitika: tuleviku kujundamine (2011). Haridus- ja teadusministeerium. Euroopa Nõukogu keelepoliitika talitus https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/605973e7-23c1-41fc-ac51-6da92f0b264a/content.
Ellis, R. (2000). Second Language Acquisition. 4th edition. Oxford: Oxford University Press.
EVSVA (2014) = Eesti võõrkeelte strateegia (2009–2015) täitmise vahearuanne 2009–2013 https://www.hm.ee.
Gardner, R. C. 2005. Integrative motivation and second language acquisition. Canadian Association of Applied Linguistics/Canadian Linguistics Association Joint Plenary Talk – May 30, 2005, London, Canada. University of Western Ontario.
Henry, A. (2015). Dynamics of L3 motivation. A Longitudinal Interview/Observation-Based study. In Z. Dörnyei, P. D. MacIntyre & A. Henry (Eds.), Motivational Dynamics in Language Learning (pp. 315–342). Bristol: Multilingual Matters.
Jõerüüt, J., & Ollila, E. (2003). Eesti ja Soome Euroopa Liidus. Soovitused. http://www.vm.ee/sites/default/files/content-editors/web-static/437/Eesti_soome_%20ek.pdf
Kaivapalu, A. (ilmumas). Eesti-Soome keelesild muutuste tuules: keeleõppe olukorrast, motivatsioonist ja mõjust kultuurisuhetele. In P. Grönholm, K. Piirimäe, & R. Taavetti (Toim.), Näkymättömät sillat. Suomalaisvirolaisia suhteita, verkostoja ja toimintaa 1900- ja 2000-luvuilla. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.
Kaivapalu, A. (2020). Viron ja suomen samankaltaisuuden vaikutus lähisukukielen oppimiseen ja virolaisten ja suomalaisten kanssakäymiseen. In R. Aho, K. Kumer-Haukanõmm (Toim.), Liikkuvuus, muuttoliike ja ylirajaiset suhteet Suomen ja Viron välillä (lk 220–236). Turku: Siirtolaisuusinstituutti.
Kaivapalu, A. (2009). Vironkielisen suomenoppijan äidinkieli – ongelma, haaste vai voimavara? Virittäjä, 3, 382–401.
Kangasvieri, T. (2022). "Mielestäni on hyvää yleissivistystä osata muitakin kieliä kuin omaa äidinkieltään.": kvantitatiivinen tutkimus suomalaisten perusopetuksen yläkoulun oppilaiden vieraan kielen oppimismotivaatiosta. JYU Dissetations 563. Jyväskylän yliopisto. https://urn.fi/URN:ISBN:978-951-39-9208-8
Kangasveri, T., Huhta, A., & Kalaja, P. (2023). Motivoimalla monikieliseksi maailmankansalaiseksi. In A. Pitkänen-Huhta, K. Mård-Miettinen & T. Nikula (Toim.), Kielikoulutus mukana muutoksessa – Language education engaging in change. AFinLA-teema / n:o 16, 30–53. https://doi.org/10.30660/afinla.126744
Lindgren, H. C., & Suter, W. N. (1994). Pedagoogiline psühholoogia koolipraktikas. Tartu: Tartu Ülikool.
Martin, M. (2006). Suomi ja viro oppijan mielessä. Näkökulmia taivutusmuotojen prosessointiin. Lähivõrdlusi. Lähivertailuja, 17, 43–59. https://doi.org/10.5128/LV17.03
Okk, G., & Blomberg, J. (2008). Eesti ja Soome koostöö võimalused. https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/20166.
PKRÕK = Põhikooli riiklik õppekava (2011). Riigi Teataja I, 2011, 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014020.
POPSM (2019) = Perusopetuksen opetussuunnitelman perusteiden 2014 muutokset ja täydennykset koskien A1-kielen opetusta vuosiluokilla 1–2 (2019). Helsinki: Opetushallitus https://www.oph.fi/fi/koulutus-ja-tutkinnot/a1-kielen-opetus-luokilla-1-2
Puusa, A. (2020). Näkökulmia laadullisen aineiston analysointiin. In A. Puusa & P. Juuti (Toim.), Laadullisen tutkimuksen näkökulmat ja menetelmät. Luku 9. Helsinki: Gaudeamus. Verkkoversio https://www.ellibslibrary.com/book/9789523456167.
Pyykkö, R. (2017). Monikielisyys vahvuudeksi. Selvitys Suomen kielivarannon tilasta ja tasosta. Opetus- ja kulttuuriministeriön julkaisuja 2017:51. Helsinki: Opetus- ja kulttuuriministeriö http://urn.fi/URN:ISBN:978-952-263-535-8.
RDEKN (2021) = Rahvastiku demograafilised ja etnokultuurilised näitajad https://rahvaloendus.ee/et/tulemused/rahvastiku-demograafilised-ja-etno-kultuurilised-naitajad
Ringbom, H., & Jarvis, S. 2009. The importance of cross-linguistic similarity in foreign language learning. In M. H. Long, & C.J. Doughty (Eds.), Handbook of Language Teaching (pp. 106–118). Oxford: Blackwell. https://doi.org/10.1002/9781444315783.ch7
Savisto, T., Peekman, M., & Põiklik, P. (2024). B-võõrkeelte õppe laiendamine koolides 2023/2024. õa. Uuringu raport. Haridus- ja teadusministeerium. https://hm.ee/sites/default/files/documents/2024-11/Uuringu%20raport_B-v%C3%B5%C3%B5rkeeled.pdf
Simmul, L. (2017). Võõrkeelte oskuse roll tööturul. Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium. https://www.hm.ee/sites/default/files/uuringud/keelteoskuse_roll_tooturul_veebr2018.pdf .
SKAR (1997) = Soome keele aineraamat. Rootsi keele aineraamat. Tallinn: Haridusministeerium.
Strongman, T. K. (2009). Psühholoogia igapäevaelus: teejuht algajale. Tallinn: Pegasus.
TAAL = Tulemusaruande analüütiline lisa (2022). Haridus- ja teadusministeerium https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2023-07/TA_anal%C3%BC%C3%BCtiline_lisa_2022.pdf.
Tender, T., & Soosaar, S.-E. (2017). Eesti-soome keelesild XXI sajandil. Keel ja Kirjandus, 10, 753–770. https://doi.org/10.54013/kk719a2
Tuomi, J., & Sarajärvi, A. (2018). Laadullinen tutkimus ja sisällönanalyysi. Helsinki: Tammi.
Ushioda, E. (toim.) (2013). International perspectives on motivation: language learning and professional challenges. Basingstoke: Palgrave Macmillan. https://doi.org/10.1057/9781137000873
Ushioda, E. (2018). The impact of global English on motivation to learn other languages: toward an ideal multilingual self. The Modern Language Journal, 101(3), 469–482. https://doi.org/10.1111/modl.12413
Ushioda, E., & Dörnyei, Z. (2017). Beyond global English: Motivation to learn languages in a multicultural world: Introduction to the special issue. The Modern Language Journal, 101(3), 451–454. https://doi.org/10.1111/modl.12407
Vaarala, H., & Riuttanen, S. (2021). Kielenoppiminen on kaikkien oikeus. Kieli, koulutus ja yhteiskunta, 12(6). https://www.kieliverkosto.fi/fi/journals/kieli-koulutus-ja-yhteiskunta-joulukuu-2021/kielenoppiminen-on-kaikkien-oikeus
Vipunen 2022. Perusopetuksessa opiskeltujen kielten määrä 2021/2022 Opetushallinnon tilastopalvelu. Excel Web Access – /fi-fi/Raportit/Perusopetus – ainevalinnat – kielten lkm.xlsb (vipunen.fi)
Õis, Ü. (2014). 6.–8. klasside õpilaste soome keele õppimise motivatsioon ja soome keele õppes kasutatavad enesemotiveerimise strateegiad. Magistritöö. Tallinn: Tallinna Ülikool.
##submission.downloads##
Avaldatud
Kuis viidata
Väljaanne
Rubriik
Litsents
Eesti Haridusteaduste Ajakirja autorid nõustuvad allpool esitatud tingimustega.
- Ajakirjas avaldatud artiklitele on tagatud vaba juurdepääs Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 litsentsiga määratud õiguste mahus.
- Autor loovutab ajakirjale tasuta tema poolt loodud artikli varalised õigused, sh õiguse artikli (1) avaldamisele ja levitamisele, (2) üldsusele kättesaadavaks tegemisele ja eksponeerimisele, (3) avalikule esitamisele.
- Autoril on õigus Eesti Haridusteaduste Ajakirja eelneval nõusolekul sõlmida lepinguid kolmandate isikutega publitseeritud artikli säilitamiseks raamatukogu repositooriumis või avaldamiseks raamatu peatükina. Nõudeks on teiseses töös viitamine esmasele allikale, st artiklile Eesti Haridusteaduste Ajakirjas.
- Pärast artikli ilmumist ajakirjas on autoritel lubatud avaldada Internetis (nt oma veebilehel) motiveeritud mahus tsitaate ning levitada linke koos korrektse viitega ajakirjas ilmunud artiklile (vt Open Access).
