Hariduse eesmärkide kooskõla ja koostöö eri tasandite arengukavade põhjal ühes maakonnas
DOI:
https://doi.org/10.12697/eha.2026.14.2.03Märksõnad:
hariduseesmärgid, koostöö, munitsipaalkool, kohalik omavalitsus, arengukavaKokkuvõte
Uuringu eesmärk oli selgitada ühe Eesti maakonna näitel, kuidas riigi, kohalike omavalitsuste (KOV) ja munitsipaalkoolide arengukavades kajastuvad haridusvaldkonna eesmärgid ning millisel määral on neis dokumentides kavandatud KOVi ja koolide vahelist koostööd. Uuring tugineb kvalitatiivsele dokumendianalüüsile ja standardiseeritud kontentanalüüsile. Analüüsi kaasati 14 riiklikku valdkondlikku arengukava, 7 KOVi arengukava ja 18 kooli arengukava. Temaatilise sidususe hindamiseks kasutati Eesti haridusvaldkonna arengukava 2035 põhjal loodud kodeerimismudelit, mis sisaldas 20 teemat ning võimaldas arvutada arengukavade koondskoori (0–20). Koostöö kavandamist hinnati neljaastmelisel skaalal (0–3) Fullani süsteemijuhtimise raamistiku alusel. Tulemused osutasid, et eri tasandite arengukavad rõhutavad erinevaid teemasid. Riiklikus vaates tõusevad esile elukestev õpe ja õpivõimaluste mitmekesisus, samal ajal kui KOVide ja koolide arengukavades domineerivad õpikeskkonna arendamine ja kaasava hariduse rakendamine. Koostööd käsitleti arengukavades enamasti üldsõnaliselt. Formaalse koostöö tasemele paigutus 13 kooli 18-st ning 4 KOVi 7-st. Süsteemijuhtimise tüpoloogia näitas, et esindatud olid kõik Fullani neli tüüpi, kuid enim kuulusid koolid "range hierarhilise alluvuse" tüüpi. Uuringu tulemustest järeldub, et haridussüsteemi sidususe tagamiseks tuleb strateegiline planeerimine tasanditeüleselt sidustada, rollid selgelt määratleda ning koostöö kavandamine sisukaks ja eesmärgipäraseks kujundada.
Allalaadimised
Viited
Azorín, C., Civís, M., Harris, A., & Jones, M. (2026). Leading from the edge? The implications and possibilities of educational ecosystems. School Leadership & Management, 46(2), 157–160. https://doi.org/10.1080/13632434.2026.2634537
Bendikson, L., & Meyer, F. (2023). See pole raketiteadus. Kooliarenduse käsiraamat. Haridus- ja Noorteamet. https://harno.ee/sites/default/files/documents/2023-11/See%20pole%20raketiteadus.%20Kooliarenduse%20k%C3%A4siraamat.pdf
Bialik, G., & Merhav, O. (2020). Identity or identical? schools vision statements comparative content analysis: The Israeli case. Leadership and Policy in Schools, 19(3), 444–461. https://doi.org/10.1080/15700763.2019.1585549
Bowen, G. (2009). Document analysis as a qualitative research method. Qualitative Research Journal, 9, 27–40. https://doi.org/10.3316/QRJ0902027
Boylan, M. (2016). Deepening system leadership: Teachers leading from below. Educational Management Administration & Leadership, 44(1), 57–72. https://doi.org/10.1177/1741143213501314
Cairney, P., & Toomey, C. (2025). Systems leadership: A qualitative systematic review of advice for policymakers. Open Res Europe 2025, 5:6. https://doi.org/10.12688/openreseurope.18982.1
Creemers, B. P. M., Stoll, L., & Reezigt, G. (2007). Effective School Improvement – Ingredients for Success: The Results of an International Comparative Study of Best Practice Case Studies. T. Townsend (Toim), International Handbook of School Effectiveness and Improvement (lk 825–838). Springer Netherlands. https://doi.org/10.1007/978-1-4020-5747-2_44
Dimmock, C. (2016). System leadership for school improvement: A developing concept and set of practices. Scottish Educational Review, 48(2), 60–79. https://doi.org/10.1163/27730840-04802004
Dunaway, D. M., Kim, D.-H., & Szad, E. R. (2012). Perceptions of the Purpose and Value of the School Improvement Plan Process. The Educational Forum, 76(2), 158–173. https://doi.org/10.1080/00131725.2011.652490
Eesti haridusvaldkonna arengukava 2035. (2021). Haridus-ja Teadusministeerium.
Ehasoo, M., & Eisenschmidt, E. (2025). School principals’ perceptions of task clarity, job resources, job demands and support in Estonian municipal schools. Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education, 13(1), Article 1. https://doi.org/10.12697/eha.2025.13.1.11
Eisenschmidt, E., Heidmets, M., Kitsing, M., Kasesalk, M., & Vanari, K. (2023). Aim high and work hard: Building a world-class learning system in Estonia.
Fullan, M. (2018). Koolijuhi kolm võtmetegurit mõjusaks juhtimiseks. Innove Elukestva Õppe Arendamise SA.
Gurr, D., & Drysdale, L. (2018). System Leadership and School Leadership. Research in Educational Administration & Leadership, 3(2), 207–229. https://doi.org/10.30828/real/2018.2.4
Hopkins, D. (2009). Every School a Great School – Realising the Potential of System Leadership (lk 741–764). https://doi.org/10.1007/978-90-481-2660-6_42
Jõgi, A., Kattai, K., Laan, M., Liivik, S., Lõhmus, M., Noorkõiv, R., Sapp, P., Uusjärv, M., Valner, S., Viks, A., & Zahkna, P. (2022). Haldusreformi seireraport.
Kalmus, V. (2015). Standardiseeritud kontentanalüüs – Sotsiaalse Analüüsi Meetodite ja Metodoloogia õpibaas. https://samm.ut.ee/kontentanalyys/
Kantar Emor. (2024). Haridusjuhtide professionaalse arengu toetamise uuring.
Kattai, K., Lääne, S., Noorkõiv, R., Sootla, G., & Lõhmus, M. (2019). Peamised väljakutsed ja poliitikasoovitused kohaliku omavalitsuse ja regionaaltasandi arengus. https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2014/11/L%C3%B5ppraport_V%C3%A4ljakutsed-ja-soovitused-KOV-ja-regionaalarengus_31.01.2019.pdf
Kindsiko, E., & Haugas, S. (2024, september 6). PISA-pimedus. Sirp. https://www.sirp.ee/pisa-pimedus/
Kukemelk, H., & Kitsing, M. (2020). Estonia: School Governance in Estonia – Turnaround from Order-Oriented to Inclusive and Evidence-Based Governance. Educational Authorities and the Schools – Organisation and Impact in 20 States. Springer.
Leijen, Ä., Jõgi, A.-L., Pedaste, M., Poom-Valickis, K., Uibu, K., Eisenschmidt, E., Oppi, P., Taimalu, M., Tinn, M., & Kalle, V. (2025). OECD rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uuringu TALIS 2024 Eesti tulemused. HARNO. https://hm.ee/talis
Masters, G. (2023). Building a World-Class Learning System. Insights from some topperforming school systems. National Center on Education and the Economy. https://ncee.org/book-report/building-a-world-class-learning-system/
Mehisto, P., & Kitsing, M. (2023). Lessons from Estonia´s Education Success Story: Exploring Equity and High Performance through PISA. Routledge.
Meyers, C., & VanGronigen, B. (2019). A lack of authentic school improvement plan development: Evidence of principal satisficing behavior. Journal of Educational Administration, 57, 261–278. https://doi.org/10.1108/JEA-09-2018-0154
Nehez, J., & Blossing, U. (2022). Practices in different school cultures and principals’ improvement work. International Journal of Leadership in Education, 25(2), 310–330. https://doi.org/10.1080/13603124.2020.1759828
Neuendorf, K. (2017). The Content Analysis Guidebook—SAGE Research Methods. SAGE Publications, Inc. https://doi.org/10.4135/9781071873045
O’Connor, C., & Joffe, H. (2020). intercoder reliability in qualitative research: Debates and practical guidelines. International Journal of Qualitative Methods, 19, 1609406919899220. https://doi.org/10.1177/1609406919899220
OECD. (2023, detsember 4). PISA 2022 Results (Volume I and II) – Country Notes: Estonia. OECD Publishing. OECD. https://www.oecd.org/en/publications/pisa-2022-results-volume-i-and-ii-country-notes_ed6fbcc5-en/estonia_dafed886-en.html
OECD. (2024). Education at a Glance 2024 Sources, Methodologies and Technical Notes. OECD Publishing. https://doi.org/10.1787/e7d20315-en
Põder, K., Veski, A., Lauri, T., & Ferraro, S. (2023). Koolide ja koolivõrgu efektiivsus (Arenguseire Keskuse uuringud). Arenguseire Keskus. https://arenguseire.ee/wpcontent/uploads/2023/11/2023_koolide-ja-koolivorgu-efektiivsus_uuring.pdf
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus. (2026). Riigi Teataja. https://www.riigiteataja.ee/akt/107012026013?leiaKehtiv
Pärna, T., & Takk, K. (2023). Haridusjuhtide koostöövõrgustik kohalikus omavalitsuse. https://www.etera.ee/zoom/200208/view?page=1&p=separate&view=343,1041,1482,638
Riigikantselei. (2020). Strateegilise planeerimise käsiraamat.
Saar, M., Kaaver, T., Poolma, K., & Leppiman, A. (2026). Hea Pidaja Tava. Eesti Linnade Valdade Liit. https://elvl.ee/sites/default/files/documents/2026-02/HeaPidajaTava.pdf
Senge, P. M., Hamilton, H., & Kania, J. (2015). The Dawn of System Leadership. Stanford Social Innovation Review.
Sutrop, M., Loogma, K., Lauristin, M., & Eamets, R. (2019). Ekspertrühmade tulevikuvisioonid ja ettepanekud Eesti haridus-, teadus-, noorte- ja keelevaldkonna arendamiseks aastatel 2021–2035. Haridus- ja Teadusministeerium. https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2022-10/tark_ja_tegus_kogumik_a4_veebi.pdf
Tartu Ülikool. (2019). Arengukava põhimotted ja meetodid. https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2022-07/arengukava_pohimotted_ja_meetodid_09_01_2019.pdf
Tartu Ülikooli eetikakeskus. (2023). Hea Teadustava. Eesti Teadusagentuur. https://eetika.ee/sites/default/files/2023-06/HEA%20TEADUSTAVA_2023.pdf
Türk, K., Haldma, T., Kukemelk, H., Ploom, K., Irs, R., & Pukkonen, L. (2011). Üldharidus- ja kutsekoolide tulemuslikkus ja seda mõjutavad tegurid.
Vanari, K., & Eisenschmidt, E. (2022). Missions, visions, and goals for school improvement – A typology of Estonian schools. Leadership and Policy in Schools, 23(2), 434–451. https://doi.org/10.1080/15700763.2022.2160360
Vanari, K., Eisenschmidt, E., Urb, M., & Siemann, P.-L. (2021). Sisehindamine kui tõenduspõhine kooliarendus. Tallinna Ülikool, Haridus- ja Teadusministeerium. https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2022-07/sisehindamise_juhend_loplik_2021.pdf
Varblane, U., & Danilov, T. (2025). Kohalike omavalitsuste koostööpraktikad Eestis. Arenguseire Keskus. https://arenguseire.ee/raportid/kohalike-omavalitsuste-koostoopraktikad-eestis/
##submission.downloads##
Avaldatud
Kuis viidata
Väljaanne
Rubriik
Litsents
Eesti Haridusteaduste Ajakirja autorid nõustuvad allpool esitatud tingimustega.
- Ajakirjas avaldatud artiklitele on tagatud vaba juurdepääs Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 litsentsiga määratud õiguste mahus.
- Autor loovutab ajakirjale tasuta tema poolt loodud artikli varalised õigused, sh õiguse artikli (1) avaldamisele ja levitamisele, (2) üldsusele kättesaadavaks tegemisele ja eksponeerimisele, (3) avalikule esitamisele.
- Autoril on õigus Eesti Haridusteaduste Ajakirja eelneval nõusolekul sõlmida lepinguid kolmandate isikutega publitseeritud artikli säilitamiseks raamatukogu repositooriumis või avaldamiseks raamatu peatükina. Nõudeks on teiseses töös viitamine esmasele allikale, st artiklile Eesti Haridusteaduste Ajakirjas.
- Pärast artikli ilmumist ajakirjas on autoritel lubatud avaldada Internetis (nt oma veebilehel) motiveeritud mahus tsitaate ning levitada linke koos korrektse viitega ajakirjas ilmunud artiklile (vt Open Access).
