Remiksimist, kirjaoskust ja loovust käsitleva teaduskirjanduse analüütiline ülevaade

Autorid

  • Michele Knobel

DOI:

https://doi.org/10.12697/eha.2017.5.2.02a

Märksõnad:

loovus, kirjaoskus, digitaalne remiksimine, pedagoogiline praktika, fännid, uued kirjaoskuste liigid

Kokkuvõte

Loovust on hakatud pidama riikide majanduskasvu võtmeteguriks, mis tagab ühiskonnas toimetuleku ja mille abil tagatakse isiklik või ühiskondlik heaolu. Seda silmas pidades on mõistlik süveneda loovuse käsitusse ja praktilisse olemusse ning uurida nende seostamise võimalusi hariduse kontekstis. Olukord koolides on mahukate uurimistulemuste põhjal koolivälise tegelikkusega teravas vastuolus, sest vähe võetakse arvesse inimeste loomingulisust ja suurt kujutlusvõimet tähenduste loomisel, mille üks väljendusvorme on remiksimine. Artikli eesmärk on anda ülevaade olemasolevatest ingliskeelsetest uurimustest, milles käsitletakse digitaalset remiksimist ja kirjaoskust, ning selgitada välja mustrid, mis näitavad, kuidas tavalised inimesed on ennast loominguliselt väljendanud. Analüütilise ülevaate koostamisel uuriti viimase kahe kümnendi jooksul inglise keeles ilmunud empiirilisi publikatsioone ning koostati ülevaade avaldatud teadusartiklitest koolivälise remiksimise ja kirjaoskuse kohta. Uurimise käigus selgitati välja need loominguliste püüdluste ja tähenduste loomise viisid, millest koolipedagoogika saaks midagi kasulikku õppida. Ühtlasi vaadeldi, kuidas digitaalset remiksimist ja kirjaoskust on uuritud. Kõigis 36 analüüsitud uurimuses rõhutati, et lähenemine loovusele kui sügavalt sotsiaalsele nähtusele aitab vastu seista kasulikkust taga ajavatele lähenemisviisidele. Uurimustes vaatluse all olnud remiksitud tööd näitavad teadlikku loovuse arendamise püüdlust, mis võib aidata inimestel loominguliselt hakkama saada või reageerida kiiretele muutustele ning ühiskondlikele, riiklikele ja keskkondlikele probleemidele praegu ja tulevikus, luues ja säilitades samal ajal suhteid suurte vahemaade ja erinevuste kiuste. 

PDF Full text

Allalaadimised

Download data is not yet available.

Viited

Beghetto, R., & Kaufman, J. (Eds.) (2017). Nurturing creativity in the classroom (2nd ed.). New York: Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/9781316212899

Boccella, N., & Salerno, I. (2016). Creative economy, cultural industries and local development. Procedia: Social and Behavioral Sciences, 223, 291–296. https://doi.org/10.1016/j.sbspro.2016.05.370

Burn, A. (2009). Making new media: Creative production and digital literacies. New York: Peter Lang.

Burwell, C. (2013). The pedagogical potential of video remix: Critical conversations about culture, creativity and copyright. Journal of Adolescent & Adult Literacy, 57(3), 205–213. https://doi.org/10.1002/JAAL.205

Cloonan, A., Hutchison, K., & Paatsch, L. (2015). Creative, critical, digital: Connecting home and school literacies. Report prepared for Catholic Education Melbourne, Australia.

Craft, A. (2003). Limits to creativity in education: Dilemmas for the educator. British Journal of Educational Studies, 51(2), 113–127. https://doi.org/10.1111/1467-8527.t01-1-00229

Curwood, J. S., & Gibbons, D. (2010). "Just like I have felt": Multimodal counternarratives in youth-produced digital media. International Journal of Learning and Media, 1(4), 59–77. https://doi.org/10.1162/ijlm_a_00034

Florida, R. (2012). The rise of the creative class: revisited. New York: Basic Books.

Gee, J. P. (2007). Good video games + good learning. New York etc.: Peter Lang.

Gee, J. P. (2012). Social linguistics and literacies: Ideologies in discourses (4th ed.). New York: Routledge.

Gee, J. P. (2013). Good video games + good learning (2nd ed.). New York etc.: Peter Lang.

Gee, J. P., Hull, G., & Lankshear, C. (1996). The new work order: Behind the language of the new capitalism. Sydney: Allen & Unwin.

Hinsdale, B. (1900). Teaching the language-arts: Speech, reading composition. New York: Appleton.

Jenkins, H., Ito, M., & boyd, d. (2015). Participatory culture in a networked era. Cambridge: Polity.

Kaufman, J. C., & Beghetto, R. A. (2009). Beyond big and little: The four C model of creativity. Review of General Psychology, 13(1), 1–12. https://doi.org/10.1037/a0013688

Knobel, M., & Kalman, J. (Eds.) (2016). New literacies and teacher learning. New York: Peter Lang.

Knobel, M., & Lankshear, C. (2014). Studying new literacies. Journal of Adolescent & Adult Literacy, 58(2), 97–101. https://doi.org/10.1002/jaal.314

Lankshear, C., & Knobel, M. (2011). New literacies: Everyday practices and social learning. Maidenhead: Open University Press.

Lankshear, C., & Knobel, M. (2015). Creativity and language in digital remix. Keynote paper presented to Futuuri! Language Summer School and the Language Centre Conference, Jyväskylä, Finland, June 5.

Lessig, L. (2009). Remix. New York: Penguin.

Navas, E., Gallagher, O., & burrough, x. (Eds.) (2015). The Routledge companion to remix studies. New York: Routledge.

Peppler, K. (2014). New creativity paradigms: Arts learning in the digital age. New York etc.: Peter Lang.

Runco, M., & Albert, R. (2010). Creativity research: A historical approach. In J. Kaufman & R. Sternberg (Eds.), The Cambridge handbook of creativity (pp. 3–19). Cambridge: Cambridge University Press.

Saldaña, J. (2016). The coding manual for qualitative researchers (3rd ed.). Thousand Oaks: Sage.

Stickley, T., Parr, H., Atkinson, S., Daykin, N., Clift, S., De Nora, T., … Hogan, S. J. (2017). Arts, health & wellbeing: Reflections on a national seminar series and building a UK research network. Arts and Health, 9(1), 14–25. https://doi.org/10.1080/17533015.2016.1166142

Street, B. V. (1984). Literacy in theory and in practice. Cambridge: Cambridge University Press.

Võgotski, L. (1978). Mind in society. Cambridge: Harvard University Press.

Wilson, N. (2010). Social creativity: Re-qualifying the creative economy. Inter national Journal of Cultural Policy, 16(3), 367–381. https://doi.org/10.1080/10286630903111621

##submission.downloads##

Avaldatud

2017-10-28

Kuis viidata

Knobel, M. (2017). Remiksimist, kirjaoskust ja loovust käsitleva teaduskirjanduse analüütiline ülevaade. Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education, 5(2), 8–30. https://doi.org/10.12697/eha.2017.5.2.02a

Väljaanne

Kd 5 Nr 2 (2017)

Rubriik

Artiklid

Litsents

Eesti Haridusteaduste Ajakirja autorid nõustuvad allpool esitatud tingimustega.

  1. Ajakirjas avaldatud artiklitele on tagatud vaba juurdepääs Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 litsentsiga määratud õiguste mahus.
  2. Autor loovutab ajakirjale tasuta tema poolt loodud artikli varalised õigused, sh õiguse artikli (1) avaldamisele ja levitamisele, (2) üldsusele kättesaadavaks tegemisele ja eksponeerimisele, (3) avalikule esitamisele.
  3. Autoril on õigus Eesti Haridusteaduste Ajakirja eelneval nõusolekul sõlmida lepinguid kolmandate isikutega publitseeritud artikli säilitamiseks raamatukogu repositooriumis või avaldamiseks raamatu peatükina. Nõudeks on teiseses töös viitamine esmasele allikale, st artiklile Eesti Haridusteaduste Ajakirjas.
  4. Pärast artikli ilmumist ajakirjas on autoritel lubatud avaldada Internetis (nt oma veebilehel) motiveeritud mahus tsitaate ning levitada linke koos korrektse viitega ajakirjas ilmunud artiklile (vt Open Access).